1) Kord tulnud kolm meest Soomest. Kui saanud juba poole vahe pääle, näinud ühte laeva. Mees olnud siotud masti külge. Kui mootor saanud laeva juurde, palunud mees: "Päästke mind!"
Kõige vanem mees ütelnud: "Või sinu kuradihinge veel päästma - pääseksime ise!" Siis needinud, mees kes seotud masti külge: "Et sa minu ei päästnud, siis pead sa oma silmaga nägema, kuidas su oma pojad surevad." Siis läinud kajut valgeks ja mees sammunud sinna. Mehed pääsenud küll eluga kodu. Talvel uppunud selle mehe vanem poeg noodalt tulles. Kui ta sisse kukkunud, kuulnud jää all nagu naeru. Noorem vend uppunud suvel merele minnes. Kui saanud juba merele, läinud paat ümber. Teised pääsnud ära, aga see uppunud.
ERA H 110, 103 (20) < Kuusalu, Viinistu - Oskar Silberbers (1935). [vesi] Vrd. selpuhul nr. 90 (lõpp).
2) Kord tuli üks mootorpaat kahe mehega - üks oli tüüris ja teine masina juures. Äkki kerkis tüürimehe selja taha üks must mees poolest saadik merest välja. Tüürimees kohkus ja jooksis masinisti juurde, aga masinist ei näind kedagi. Mees seda kodu ei rääkind, aga ta oli ise rääkind, et kui veel merele läheb, ei tule enam tagasi. See läks täide, ja jäi igavesti kadunuks, ja pole mehe laipa kuskilt leitud.
ERA II 111, 476 (48) < Kuusalu khk., Viinistu - Endel Silberberg (1935). [vesi]
3) Mere ääres ühes väikses toas elanud mees ja naine. Ühel sügiseõhtul olnud kõva tuul ja merelained joosnud vahutades vastu randa. Naine olnud üksi toas, sest mees olnud merel. Naine oodanud meest ja vahtinud aknast välja. Ta näinud, et üks tulnud mere poolt laternatule valgusel. Naine arvanud, et mees tuleb kodu, kuid pole inimest pimedas tunnud. Kogu jõudnud juba toa ukse juurde. Naine kuulanud, kas inimene tuleb tuppa. Väljas kuulnud vali uksele koputamine, ja varsti avanud toa uks, ning must kogu kadus järgmisel silmapilgul teisesse tuppa. Naine saanud aru, et see õige inimene ei ole, ja jäänud kuulatama. Varsti kuulnud naine suurt aknaklaaside klirinat. Naine arvanud, et aken läks puruks, ja läinud vaatama. Aken olnud terve, kuid sama endine kuju läinud mere poole. - Järgmisel päeval kuulnud naine teiste külaelanikkude käest, et tema mees on uppunud.
ERA II 111, 367/8 (4) <Kuusalu khk., Viinistu - Ines Sepmann (1935).
4) Soome poole sõitev laev sattus tormi kätte. Laeval rippund paat vantide küljes peamastis. Välku hakkand kõvast lööma.
Matrus tuli kajutist välja. Kui ta pärajasti kajuti uksest välja tuli, nägi ta oma silma ees suurt kätt, millel küüned selgesti paistsid. Mees kohkus ja tõmbus natuke tagasi. Nii kuda mees tagasi astus, nii kukkus paat sinna kohta, kus matrus enne seisis.
ERA H 111, 474 (44) < Kuusalu khk., Viinistu - Endel Silberberg (1935).
5) Viinistul olnud üks Saaremaa mees sulaseks. Ta maganud üksi öösel aidas. Olnud südaöö. Äkki kuulnud ta, et keegi hüüdnud teda. Ta tõusis üles ja arvas, et "kes mind nüüd hüüdis?" Ta heitis uuesti magama. Uuesti öeldud talle, et "tõuse üles ja mine rannale!" Ei mees ei lähe, vaid heidab uuesti magama. Kolmat korda hüütud teda õige kõvasti: "Tõuse üles ja mine rannale!" Ei mees ei lähe nüüd ka. Öösel tõusis kange torm ja viis ära uue vene.
ERA II 111, 439 (3) < Kuusalu khk., Viinistu - Marjette Sepman < Anna Sepman, 69 a. (1935).
6) Oli kord vanamees. Ta magas ühes toas. Öösel tulnud keegi isand ja ajanud teda üles. Isand öelnud talle: "Mees, tõuse üles ja mine rannale!" Mees tõusis üles istukile ja arvas, et "kes mind äratas?" ja heitis uuesti magama. Siis tuli nagu emand ja ütles, et "tõuse üles ja mine rannale!" Mees tõusis jälle istukile ja siis heitis uuesti magama ja ei läinud rannale. Kolmandaks tuli nagu neiu ja ütles, et "mees, tõuse üles ja mine rannale!" Mees tõusis üles, läkski rannale. Rannalt leidis mees rasvaaami.
ERA II 111, 439 (2) < Kuusalu khk., Viinistu - Marjette Sepman < Anna Sepman, 69 a. (1935).
7) Kord olid mehed kaua jääd oodanud. Viimaks toonud idatuul jää siia. Mehed läksid noota vedama. Korraga tulnud ühest noodaaugust hall mehike välja. Mehike läks noodameeste juure ja küsis: "K as kerin vai lappan?" Mehed ei vastanud midagi. Siis küsis mees vihaselt: "Kas kerin vai lappan?" Nüüd mehed ütlesid: "Keri siss, kurat!" Siis mees hakkas kerima, keris kõik noodad ühte kerasse ja rebis tükkideks.
ERA II 111, 352 (46) < Kuusalu khk., Viinistu - A. Sepman < Juljus Sepman, 39 a. (1935).
8) Korra sattunud laev tormi kätte. Kapten olnud väga kuri mees. Laev hukkunud. Teised mehed pääsenud eluga, ainult kapten hukkunud. Hulk aega pärast seda nähtud sedasama laeva - kapten olnud üksi tüüris ja lasknud laeva täies purjes edasi.
ERA II 110, 71 (161) < Kuusalu khk., Viinistu - Oskar Silberberg (1935).
1) Näiteid õpetaja J. Epliku juhatusel kogutud kaheköitelisest materjalihulgast.