| Siin meie seltsis selle aasta - | ja valasin härdast silmavett. |
| jumal aga teab, kus tuleva aasta! | Aga kes ju meitel seal siis teadis, |
| Muist meist pandaks mulla alla, | palju laev seal meitel jõudis?! |
| muist meist liiva liidetakse, | Kapten merekardilt uuris, |
| muist meiti viidaks Venemaale. | arvas ära selle aja, |
| Siin meiti peetakse küll lolliks, | et nüüd saame tõesti Liisarooti (Lyserorti). |
| meie lähme Riiga siidiselliks, | Seal siis viskasime loodi |
| Siidi-aga-selliks, ametrolliks (~ sametpoisiks). | ja mõõtsime siis merevett |
| Seal ees meil loksub kaardilaud | ja andsime üksteisel kätt. |
| ja tihti vilgub viinaklaas. | Aga kapten see oli ikka hädas! |
| Ma pidin aga minema briki peale, | Tüürmann kinnitas veel teda, |
| pandi aga Riiga parga peale. | et meitel pole väga viga: |
| Riigas parkasid oli palju: | meil laeva sees on soolalast |
| üks oli "Tiina", teine "Düüna", | ja soola sees on püsti mast; |
| kolmas see oli parka praama, | meitel tekkis seisab valge luup |
| neljas see oli aurulaeva. | ja igal mehel selgas suup (= kasukas); |
| Kõik tahtsid minna talireisi, | me suubid selga heidame |
| otsekohe Olensburki (Uleaborgi). | ja lainte varju peidame. |
| See aga reis oli väga raske, | |
| sest et tali oli väga vali. | |
| Küll oli aga külm ja sadas lund, | |
| ei kellegil tulnd silma und. | |
| Õhtul, kui läks päike looja, | |
| andis rooliratas sooja. | |
| Mina andsin aga roolirattal kätt |
ERA II 133, 574/6 (14) < Kihnu khk. - T. Saar < Daniel Vesiku käsikirjast (1936).