1) Ennema käün rüevijän talvõ maesõmalt Kihnus. Vahel oln naisi ning. Ühekorra tuln üks siokõ naenõ Alasõlõ. Ahjus oln parajuttõ tuli. Naenõ võtn rjõnnad paljas ning akkan ennast soendama.
Üks mies oln ahu piäl iest ää ning suan naesõ keresekivigä maha lüiä.
ERA II 79, 433 (2) < Kihnu khk., Lemsi k. - T. Saar < Laas Oad, s. 1871 (1934).
2) Ühekorra laastõt Kihnu mua sedasi ää, et üks vana tüdrik jäen engüksi mahasatn aa alla enge. Sõjamehed karin ikka: "Kai, Mai metsast vällä! Kuri veneläse viitan." Tüdrik põlõgid tohtn enam üksi olla. Läin puadiga minema. Ruhnu või Suarõmalõ suan iäre.
Ruhnlasõd läin Riiga. Meres tuldud juurõ ning võetud pillimies ää. Ütlen, et nendel ollõ pulmad ning pillimiest minne taris. Must riie süestetüd üle piä ning viidud vee alla. Ühekorra ruhnlasõd tuln jälle Riiast. Siis tuõdud sie mies jälle tahakohe. Mjõtu põlvõ inimesi oln sest suät juba surn. [Vrd. nr. 75.]
Üks lae läin Kihnu piäl ukka. Üks mies piäsen üksi laeva tüküpiäle ning palun selle mualõ, kussõ mäele suajõ, kõiki rikkust ning õnnõ. Viimes oln juba ette väsün ning akkan paluma, et sie mua, kussõ suajõ, pidäde sedasi ukka minema nagu Jeruusalemma ljõnn. Viimes saan Pitkänäle mäele. Mies ladun puagi juurõ ümmarguse aa kividest üles ning ütlen, et sie ollõ Jeruusalemma uulits.
ERA II 79, 517/9 (1-3) < Kihnu khk., Sääre k. - T. Saar < Reet Sutt, s. 1876 (1934).
3) Kui mia pissike oli, siis olid meil ikka ühed meremõõtajad. Miolõ üeldi, et nied ollõ kivinäkid. Kivinäkid tein Pitkänäle Jeruusalemma ljõnna uulitsad. Kui nied ää vaibudõ, siis minne Kihnu mua ukka.
Aga mia tiä küll. Kui mia Mallõlõ tuli, siis olõss Arumäel mitte maja tippu. Aga nüüd neid küll. Äpel juba koht viieks jaetud. Nüüd pojad jagavad jälle. Sedasi lähäb ta varssi ukka.
ERA II 133, 113 (2) < Kihnu khk., Turu k. - T. Saar < Liis Loob, s. 1878 (1935).
4) Üks laevamies lüen Pitkänäl vasta kivi, et kui sie kivi ää vaibudõ, siis Kihnu mua minne ukka nagu Jeruusalemma ljõnn. Nüüd ollõ sie kivi juba muaga tasa.
ERA II 133, 105 (2) < Kihnu khk., Turu k. - Teodor Saar < Tiiu Kiigajaan, s. 1863 (1935).
5) Muasi laevamehed rain kivisse, et Kihnu mau pidäde sedasi ukka minema nagu Jeruusalemma ljõnn.
ERA II 133, 47 (2) < Kihnu khk., Lina k. - T. Saar < Jüri Laarents, s. 1870 (1935).
6) Iidlasõd tein enne ise tuult. Tuln Sangõ ja tuul oln vasta kõik. Akkan minema siält Sangõst. Nämad uatan, mis asi sie ond, et iidlasõd tuulõga lähtvad. Kihnlased uatan. Akkan ulkas uatama. Nuorõd pihelgad oln latvu pidi kivi alla pandud, ladvad olid sinna kohe, kus nad minna tahtsid. Kihnlasõd võtsid ladva kivide alt ärä. Iidlased tulid tagakohe.
Ariste 7, 29 (23) < Kihnu khk. (1933).
7) Kuimtõ Kihnus viel põlõ puaki oln, tuln kaks laeva kalli kaobaga väljäreesist Pärnu. Kaptõnid vadan kihla, et kissi ennema Pärnu suajõ. Teene aan üese Muasi rava piäle kindi. Mehed suan kõik Kihnu mäele. Oln kültet, ning kihnlasõd tein nendele kadakatõga tuld ning sooja. Pärast mehed kaiban, et neid tahetud suetsuga ää võtta. Laevas oln ette paelu kallist kruanii, veini ning riidi, ning kihnlasõd suan selle kõik omalõ. Pärast otsitud ikka seda vara kaua, aga oitod iest ää. Laeva lohkun meri ää.
Märkus. Seda laevast saadud rikkust tuntakse üldiselt kui "muasivara". Praegugi on veel jäänuseid sellest siin-seal. Üks vanaeit ütles omal olevat põlle ja rätiku, tahtis neid mulle näidatagi. On olemas kõnekäänd: "Mis sa otsid mede kivi otsa?" See olla tulnud sellest, et kui laeva laadungit kihnlastelt tagasi nõutud, vastanud need nii.
ERA II 79, 521/3 (1) < Kihnu khk., Rootsiküla - T. Saar < Tanil Sepp, s. 1869 (1934).
8) Kihnu majakiülem Vulf sõitnud iga päev punase tõllaga. See olnud nagu vaarao tõld.
ERA II 133, 515 (1) < Kihnu khk., Mõisaküla - T. Saar < Ann Kurul, s. 1865 (1936).
9) Üks poiss tuln laevast ning riäkn, et tämä sõitn Punasõst merest läbi. Näin vaarao tõlla ratta vee piäl. Siis ette vanaeit kuulan.
ERA II 133, 515 (1) < Kihnu khk., Turu k. - Teodor Saar < Jaan Entsik, s. 1894 (1936).
10) Kui "Margareeta" puud randas olid, siis Tõnu Tõnis näin laeva puudõ piäl alli mehe süemäs. Kui laeva puid tuõdud, siis nähtud Silmävahel tuld. Küüni vana oln ennema kua üks osanik. Kui metsas laeva puid raiutud, lenn vanal kjõrvõs otsast ää. Küünivana müüs oma jao otsõ ää. Vällä aamõs murdis juba Sanga vana jalaluu ää. Juba enne valla aamist uppusid viis miest ää. Pärast kaotas koka ää ning viimes kadus tarven miestegä ää. Setse miest oli.
ERA II 79, 431/3 (8) < Kihnu khk., Lemsi k. - Teodor Saar < Reet Lamend, s. 1848 (1934).
11) Kroonolaevast satn mies sisse. Tõukõr oln üsa suadaval ning läin mehele põhja järge. Mies jõstn põhjas. Nda kui tõukõr tahtn miest süle võtta, nda üks iäl ütlen: "Tulõ puõlõ tunni pärast!" Tõukõr kohkon sedasi ää et - ning tuln üles. Ütlen, et tämä enam seda amõtid ei pidäde. Teene tõukõr läin puõlõ tunni pärast mehele järge. Mies oln siis juba surn.
ERA II 79, 531/3 (l ) < Kihnu khk., Rootsiküla - T. Saar < Tanil Sepp, s. 1869 (1934).
12) Ühe laeva võtn meres lekiks. Viimes leütüd üks päris uus lae jõlma miestetä merest. Mehed läin selle laeva piäle ning akkan jälle oma kurssi purjutama. Päävä läin küll edekohe, aga üese oln oma koha piäl tahakohe jälle. Ulk aega purjutõt sedasi. Viimes üks mies tuln laeva ning ütlen, et muedumtõ suajõ ää, kui pidäde ühe enge tämäle andma. Kaptõn luban anda. Aga üesemte põlõ kästud uata, kuedas lae edekohe minne. Mehed pandud üese kõik kaiuti kindi. Üks uatan salaja pao vahelt tekki. Kõik paelad oln lahti arutõt ning ega kie otsas oln varõsõ muõdi ljõnd. Umiku oln lae juba sadamas. Kaptõn ütlen miestele, etmte kiegi tohtidõ ennema tekki minna, kui koer vällä süestetätte. Kissi kõegõ ennema vällä minne, sie võetattõ ää. Kui koer valla süestetüd, siis üks iäl ütlen: "Olõks ma seda ennamä tiädn, olõks tõ praegu allõs siäl samas olad."
ERA II 79, 533/5 (16) < Kihnu khk., Rootsiküla - T. Saar < Tanil Sepp, s. 1869 (1934).
13) Vanakurat oln mual tües. Aga pandud ljõna siemnetest kuhja akata. Vana pandud Ruõtsi pankõ piäl ketti kindi hoidma. Ikka käün ega lainõ aegas ies otsas. Sõra jäljed oln tekiss. Viimes tõmmatud pramm-sieglid lahti. Siis ei põlõ enam oitod suan, viin pliisist vällä. Lae läin Englismualõ. Vanakurat tuln, ankru ketigä taotan (visanud) kai piäle. Tahtn aprehnutti. Enam laevameheks ei akatõ. Läin ning kadun.
ERA II 133, 608 (103) < Kihnu khk., Mõisaküla, Ala t. - Teodor Saar < Jakob Mätas, s. 1903 (1937).
14) Laevamehed oln põrgus. Suan vanakuradi ändä kindi ning akkan tõmbama: in-vei! in-vei! - Vana ütlen, et tämä meremehi enam põrgu ei võttõ, nendega ollõ kellegi elu.
ERA II 133, 241 (30) < Kihnu khk., Sääre k., Puka t. - T. Saar < Juhan Kott, s. 1884 (1936).