Oi-oi oi-oi Oldi Toomas, | Aabust alva inna eest. |
Oldi Toomas ostis laeva, | Aksid Aabu jo minema, |
Pihla Pärt see palkas paadi, | kohe Soome jo sugema, |
Välja Jaen see lubas luubi. | kampsa kogu korjama, |
Siis läksid Soomest soola tooma, | ratastega randa viima, |
lubja-ahu lautris laeva täitma. | laeva keha kiigutama, |
Said nad laeva lastine, | murdis masti maine kätki, |
mõnda asja mastine. | pillas piidad pilla-palla, |
Aksid lautrist laskema | laeva lõi küüti kumuliste - |
otsekohe Keinastud. | nõndaks said mehed merese, |
Saab nad soand siis Keinastu - | emalapsed laenetese. |
seni oli Pärti priske mees, | Aug akkas auda kaevama, |
seni kui see rannakopel paistis; | räimes risti ööveldama, |
saab need kased jo kadunud, | kiisad peale kirjutasid, |
Pärt aga akkas ihust irmu tundma, | lutsukalad üles lugesid: |
käsivardest valu tundma. | Kelle see ihu, mis sii ingab, |
Aksid lautrest laskema | kelle see magu, mis siin magab? |
otsekohe Kõrgelaidu, | - Üks oli uhke Oldi Aadu, |
sealt võtsid viimsed viinanapsud, | teine priske Pihla Pärt, |
ihu õnneks õlletoobid. | kolmas vähike Välja Aadu. |
Aksid lautrist laskema | Oldi Oad tahtis kosja minna, |
otse alla Arilaidu, | ta läks Soomest panta tooma, |
Aris nad öö magasid, | Aabust aiva inna eest. |
seal võtsid viimsed | Ei ta annud õiget aru, |
viinanapsud, | tegi ilma rahval taru: |
ihu õnneks õlletoobid. | siis mind laidab Laasu Liisu, |
Siis läksid Laiu latsi peale - | ja mind teotab Tiku Anu, |
tuli tuul ja tõusis torm, | arutab mind Aru Kadri, |
akkas laeva liigutama, | korutab mind Kopli Eeva. |
H II 35, 237/40 (139) < Pöide khk., Uuemõisa v., Tumala, Rahula küla - üliõp. Johannes Keerig ja Jakob Ilves < Kaarel (Kirill) Meister, 69 a. (1892).