1) Esiteks sai toodud piiritust Kuramaalt 1886. a. ümber. sääl läks piiritus kalliks, siis vädasime Saksamaalt Meemelist. Kaupmeeste kääst sai säält osta mõned ankrutäied. Kui tongrite eest ära sai maale toodud, siis polnd äda, inimesed ostsid ära pulmade tarist, sest Kuresaares oli kallim. Korra tõime viina, ei saand kuidagi ära tassida, tongrid olid vahil. Sai siis tongrile viina toodud ja joodud, kui see jäi purju. Siis mehed olnd nii julged, ajasid tongri kotti ja ise läksid kunterbanti vadama. Tonger ei täädnud midagi.
Leidsime ühekorra merest piiritusekiha, siis sai joodud nelja mihe pääle suutäie kautu ära. Tundsime, et midagi loksus sees, puurisime augu peele, lasksime kapa sisse, oli piiritus. Mehed ei saand oota, panid merivett sega ja muudku jõid. Aga kui saime Riia jõge ja jõevett sega, siis akas minema, 12-toobiline kiha oli, mehed oli purjus, sai tollimeestele ka viidud, kellega ästi läbi saime kalade toomisel.
ERA II 157, 253/4 (164) < Jämaja khk., Torgu v., Karuste k. - Amanda Raadla < Jüri Tõnn, s. 1855 (1937).
2) Ühekorra mees tarind piirituse kiha maale, nägi, kut tonger tulnd, pand kiha maha ja pistnud isi leikama. Siis tonger ei püidnud änam meest, sai kiha käde. Otsind siis külast kedagi küüdiks, kes kiha linna viiks. Üks naine läind küüdiks. Tonger istund taga, naine ees piiridusekiha otsas. Vanasti olid ju irmlaiad kuued, naine oli puurind oma arude vahelt kiha sisse augu. Tonger ei märganud midagit, kuna ta tühjaks jooksis, naine oma laia kuuega istus peel. Linnas tamosna vaatand üle, pole piiridust sees ühti, tühi kiha. Oli saand tonger pahandada, et mis ta sellest tühjast kihast oli linna vädand, kui polnd järge vaadand, kas midagit on sees. Tamosna viidi keik kinterban't, mis käde saadi, sääl müüdi see oksjonis ära.
Ühekorra Türjul oli jälle üks Rummu Mart. Tuli laev irmsa tormiga vesidiku maale, ajas sääl 30 piiritusekiha maa sisse. Sõitsid ise laevaga tükis eemale. Omiku tulid tongrid, leidsid piirituse üles ja võtsid mehed kinni. Mehed salgasid maha, et laev tükkis eemal, pole nende piiritus. Tunnismehi polnd, ei saand meestele midagi teha, lasti vabaks.
ERA II 157, 279/80 (3-4) < Jämaja khk., Torgu v., Vesigu k., - Amanda Raadla < Juhan Timmermann, s. 1850 (1937).
3) Vanal aal, kui Saksamaalt käidi piiritust toomas, toodi merielme eli. Seda pandi klaasiga mõrra suupanna külgi. See oli ebausk. Pärast naised akkasid sellega endi lapsi ää kautama, siis keelati ära.
Üks Rootsivere mees käin noodapaadiga 10 reisi Saksamaal viina toomas. Siis saan 1000 rubla. Sellega ostis talukoha ära. - Kõrsis oli sant viin, seda es taheta mette. Räägiti, et kõrsinaised müüa viina sees oma kuse koa ära. Seda es võta paljut keegi (kõrtsiviina).
ERA II 191, 312/3 (27-28) < Muhu khk., Nurme as., Lillevälja t. - Richard Viidalepp < Andrei Metsäält, 80 a. v. (1938).
4) Üks Kassaare mees tõi soldati kääst Saksamaa viina ankru ära. See mees olnd jälle kangesti nobe joosma. Vanamees võtnd eese aluspükste peale, pal'la jalu ja pal'la peaga, kirves kää ja parandab karjamaa aeda, otsib isi ühtepuhku vitsu. Sedasi ta sai soldatile lisemale. Viimaks on vanamees nii soldati juures, et küsib ta kääst piibu tuld. Soldat akkab tuld otsima ja paneb püssi kääst maha. Vana ruttu selle aeaga lipsti püss kätte ja joosma. Soldat järele, aga vanamees kange liduma, äi saa käde. Teised mehed valvasid jälle kadagade sees ja viisid ankru ära. Kellele soldat tohib rääkida: sa isi kroonumees ja lased ühel taluvanamehel oma püssi ära võtta.
ERA II 188, 355/6 (45) < Käina khk. Käina v., Käina k., Lahe t. - Enda Ennist < Jaan Suuster, s. 1874, ja Leena Suuster, s. 1877 (1938).
5) Enne mind on old viinavedamine ka, viidi viina Soome. Sealt said rohkem raha. Mõisatest ostsid.
ERA II 161, 103 (9) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Pärispää k., Madi(-josti) t. - Rudolf Põldmäe < Joosep Sandström, 87 a. (1937). Salapiirituseveost vt. veel nr. 65 : 1.