Kõpu tuletorn (MM)
1) Kõpu majak on vanemaid ehitusi Kõpus. Selle on ehitanud Hansa ühing 1527. aastal. Majaki ehituse kohta räägitakse järgmist. - Hansa ühingu kaubalaevadele olnud kardetavaks kohaks Kõpu poolsaar Ristna otsaga ja lähedal-oleva Näkmangrundiga, Hiiumadalikuga, kus laevu randunud ja hukkunud. Et seda vältida, palunud Hansa ühingu juhatus ordumeistrilt luba Kõppu majaki ehitamiseks. Luba antud tingimusega, et ehitatav majak olgu seest umbne kivitulp, mille otsa minek võimaldub väljastpoolt. See tingimus tehtud selleks, et majakat ei saaks kasutada sõjaliseks otstarbeks. Ehitatud siis see massiivne kivitulp, mille kõrgus esialgul küüninud kuni tültsideni (kivitoed majaki neljal küljel), väljastpoolt üleskäiguga. Sellisena on Kõpu majak püsinud kuni Krimmi sõjani 1854. aastal. Põletisainena on tarvitatud küttepuid, mille valmisraiumiseks ja kohalevedamiseks on tegutsenud torni vald, mille koosseissu kuulusid Kõpu, Suurepsi, Hirmuste, Kalana ja Kaleste külad ning kaks Ülendi talu - kokku 22 talu. Muud teoorjust neil taludel peale majakile küttepuude muretsemise ei olevat olnud. Tööde korraldajaks juhatajaks olnud vastav ülemus, keda nimetatud sundijaks. See sundija elanud Kõpu küla Kaga serval Koi männiku ääres (osa praeguse "Sundija põld"). Peale selle olid majakil muidugi veel ka vastavad ülevaatajad, keda vene aja algul nimetatud inspektorideks. Ühe sarnase "pektori" müüritud haud on Kõpu kalmistul otse kiriku ukse kohal paarkümmend sammu ukselt. Puukütte ajal põletatud majaki otsas lihtsalt lahtist tuld raudrestil. 1714. aastal ehitatud majaki ülevaatajale elumaja Kõpu mõisa kohale: lähemale ehitamine olnud kardetav tulekahju mõttes, sest torm kannud torniotsast pahatihti tuletukke laiali. Peale Krimmi sõda tehtud majakile ülemine osa juurde, raiutud ka trepp massiivse müüri sisse üles-alla käimiseks seestpoolt ja mindud üle majaki valgustamisele petrooleumilampidega. Vene aja lõpul nii 1900. aasta ümber muretseti Kõpu majakile moodne apäraat, mis praegugi veel töötab, Prantsusemaalt Pariisist.
Põhjasõja ajal randunud üks vene sõjalaev Mägipäe rannas. Selle laeva vrakk, kiil ja põhjakaared on veel alles leetunud liivasse. Räägitakse, et laeva meeskond toonud sõjavarustuse, püssirohukastid jne. laevast maale ja viinud Tuuru tallu, kus peastetud asjad paigutatud rehekotta. Mehed ise jäänud ka samasse Tuuru tallu korterisse. Et lõbusamalt aega veeta, hakatud mängima püssirohuga, pandud püssirohtu väikeste hunnikute viisi ritta. Rida pistetud ühest otsast põlema, ja siis vaadelnud mehed suure huvi ja andumusega, kuidas tuli mööda laude, pinke ja põrandat edasi hüpelnud, väikesi plahvatusi tekitades. Sarnast ilutulestikku korraldatud sagedasti. Lõbu olnud laialt ja naerulaginat ohtralt. Ent ühel halval momendil hüppanud tuli ka püssirohukasti ja selle järeldusel süttinud kogu sõjamoona tagavära Tuuru talu rehekojas. Tekkinud plahvatus paisanud õhku kogu selle hoone, nii et järele ei jäänud kotti! Ainult üksikud palgid olnud ümbruskonnas laiali paisatuna.
ERA II 260, 17/9 •< Reigi, Kõpu - Gustav Lauri, s. 1879 (1939).
2) Kõpu oli Tornivald. Siit talumeestel muud kohustust põlnd, kui [tule-] torni jaoks puidi pidi iga mees oma metsast andma, mis torni otsas põletati. 1849. a. tuli Kõpu mõisa rentnikuks "Kõpu isand", nimega Juri Simpson. Tema pani õige orjuse siin sisse. Kõpust 20 meest kalapaatidega läksid Tallinna kuberneri juure õigust saama. Kuberner annud meestele 3 säädusraamatut. Kõrgessaare vanaärra laskis meestele selle eest ihunuhtlust anda. Kurja Simpsoni kohta oli laul:
| Toomas Põllu, aida-Andruse poeg Juri, |
| Kõrgessaarest Kõppu ta tuli, |
| talupoegi sõimas seaks, |
| äbemataks ärjapeaks. |
| Kõrgessaares meil üks obu (opmann), |
| pealegi veel tänska sugu, |
| küll see mõistab üles lüia, |
| vaeste vära ära süia. |
ERA II 254, 361/2 (9) < Reigi, Kõrgessääre v., Kõpu k. - Enda Ennist < Gustav Lauri, s. 1879 (1939).
Tuletornidest vt. veel nr. 85, 119 : 3, 133 : 8, 165 : 4 ja 6, 166, 167 : l ja 4.