1) Vanasti Väinas [läinud] palju laevu hukka. Saarlased-muhulased olnud agarad riisuma. Viimati ehitanud daanlased saarele Pater-nosteri tuletorni. Ei laevu enam hukka. Muhulased mures, ehitanud pika köie tuletorni otsa, mõnda paari härgi teise otsa — tuletorni ümber kõikuma. Ennäe, köis tõstis vedades tagumised härjad üles. "Pidage, pidage, härjad lähvad taevasse!" karjusid muhulased. Tuletorn jäi paigale.
E 54832 — M. J. Eisen.
2) Vigardi ajal oli siin üks selts mereröövleid merel. Päämees oli elanud Ormsai (Vormsi) saarel. Sellelt saanud saar nime. Päämeest kutsutud Maapääks.
E 60231/2 (16) < Noarootsi, Kulani — Paul Ariste < Johan Viksten, 67 a. (1927).
3) Vanasti Pärispeal old mereröövlid kohe. Elanud siel Hargi nukis. Mina viel nägin siel männigus nende maja aset. Telliskive oli siel. Soolamadala kandis oli laevu põhja läinud. Valetuledega röövlid hukutasid ka neid. Röövinud siis randajooksnud laevad paljaks kraamist.
Kord jälle Hargi mihed varastid üheld randajoosnud laevald kaik kraami ärä. Üks laevamees pääsnud selt laevalt eluga ja palunud röövleid: "Vodake kaik ärä, aga andago mu lauluraamatki tagasi!" Aga röövlid pole midagi tagasi andand. Siis laevamees touand need röövlid ärä. Iisaku naine sünnitas siis poja, aga see on küüräs ja kägäräs, silmade poolest ja näo poolest, kukkudes saab kondi. Ta edesi ei käü.
ERA II 172, 458 (32) < Kuusalu, Kõnnu v., Viinistu k. - Joosep Eplik < Maunus Kalholm, s. 1871 (1937).
4) Aa mõis olla vanast olnud mereröövli loss. Ringi olla männik olnd, kutsutud ümbrust Människõrbeks. Mere poolt olnd lahtine vaade merele, kuna maa poolt paks männamets. Mereröövlid eksitanud tuledega ööseti laevu ja riisund värandusi.
E, Stk 8, 167/8 (10) - Vi-Jaagupi - Mihkel Jürna < Mihkel Kaklas, 58 a. (1921).
Mereröövleist vt. ka nr. 119:3.