Ennemuiste sõitnud üks laev merd edasi, ja laevamehed näinud eemal vee peal suurt musta kogu paistvat. Nad sõitnud musta kogule juure ja mõtelnud, et see üks liivaküngas mere sees on. Mehed astunud laeva pealt kogu peale maha, teinud tule üles ja hakkanud kartohvlid küpsetama. See olnud aga vana merekurat ise, kes vastu pääva oma külge soendanud ja siis rängaste magama uinunud, nii et ta meremeeste kisa ja kära pole kuulnud. Viimaks hakkanud vana kuradil pala, mõtelnud, et päike nii palavaste paistab, ja pöörnud teise külje. Siis kukkunud laevamehed merde ja uppunud ära.
E 6647 (10) < Tõstamaa, Pootsi, Seliste - J. A. Veltmann (1893).