Põhja pool olevat jumalast üks niisugune elajas nimega peemut loodud, kes paigast kuhugile ei saavat, vaid rabasoos elavat. Ka ei tuntavatki teda palju enam, sest ta olevat ära sammeldanud ja põesad kasvavat peal, - sellest siis ka tulevat, et elajad ise tema kätte söögiks lähevad. Varesed, kes meie poolt põhja poole lähevad, lendavat pargikaupa tema kurku - muidu neid kurje ka palju olekski. Kui see elajas ennast liigutavat ehk kui ta turtsuvat, siis sündivat niisugune imelik valgus, mida meie virmalisteks nimetame. Ta teadvat ette ära, millal halbu ilmu olevat tulemas, siis ta pöörlevat ja - "virmalised vehklevad". Kui ta lahti peaseks, ütlevad vanemad inimesed, siis ta paneks inimesed kihisema kui vesi katlas tule peal. Ta olevat niisugune, et kui ta musta söe peale puhkavat, siis see lähevat kohe punaseks ja põlema.
H II 32, 642/3 (16) < Räpina - J. Poolakess (1889).