Vähjapüüdmise kahvad Paistus, Aidu v., Vardja.
1) Enne olnud Sausti mõisas vana krahvi ajal teumeestel see käsk, et suvel künni ajal iga keskhomiku ja lõuna, kui härjad-hobused puhkasid, iga teomees peab söömaajal 15 vähki jõest püüdma ja mõisa viima. Kui nii palju vähkisi ei saadud, siis kirjutati päev võlga, olgu küll, et künnitükid väljas olivad. Sel ajal oli vähkisi jões küllalt, seepärast saivad nad kaunis hõlpsasti nõutud hulga vähisi jõest kätte. Tuli uus junkur mõisa, see hakkas 20 tükki iga söömaajal nõudma. Peksuhirm oli suur; teomehed hoolsad otsima. Kel vähegi õnne oli, sai ka nüüd oma jäu vähisi püütud. Junkru ahnus kasvas suuremaks: juba hakkas 25 tükki nõudma. Vähid aga hakkasivad kange püüdmise pärast jões vähäks jäema, nii et mõnigi mees sagedasti nii palju ei saanud, kui nõuti. Muud kui päev pandi võlga. Ühel lõunal läksivad kaks hiidlast üle Tõdva silla ja nägivad, kudas mehed silla otsas vähkisi otsisivad. Hiidlased küsima, et miks nad ''hulga meestega vähkisi otsivad, kas käsu pärast või oma lusti. Teomehed rääkisid hiidlastele, kuda lugu oli, et läheb juba liiale, ei taha enam nii palju vähkisi saada. Hiidlased ütlema: "Ostke summa meestega meile kaks toopi viina, meie teeme nõnda, et keegi enam siit ühte vähki ei saa." Teomehed lubasid hea meelega, läksivad Tõdva kõrtsi, ostsivad seal kaks toopi viina. Hiidlased läksivad Aasu kõrtsi juurde, Nabala rajale, püüdsivad sealt jõest kaks vähki kinni, sidusivad neile väikesed vitsakimbud (haokubud) selga, murdsivad põesast lepavitsad kätte ja peksid vähkisi takka mööda jõge kunni Tõdva kõrtsi juurest alla, kus Sausti maa ära lõpeb. Teisel päeval ei saanud mitte ükski teomees enam ühte vähki näha. Tänapäevani on Nabala ja Saku maa kohal vähkisi küll, aga Sausti jões mitte ainust.
E 33390/2 (l) < Jüri khk., Kurna - J. Kurgan-Saalverk < Jaan Peitong (1897).
2) Härküla jões ennemalt oli palju vähke. Mõis nõudis, et iga vaim (jalainimene) peab öösel püüdma mõisale 100 vähki. Üks saarlane-kraavikaevaja nõudis toobi viina, et küll ma teilt selle orjuse kaotan. Võtnud ühe vähi kinni, sidund sellele vitsakimbu selga ja lasknud jõkke tagasi. Vähk läind vitsakimbuga Pirgu tammini. Sellest ajast vähid kadusid Härküla jõest. Pirga tammist ülevalpool on neid küll, kuid siin ei ole ühtegi. Vaimud said nõnda vaevast lahti.
ERA II 19, 598/9 (3) < Juuru khk., Juuru v., Hargla as, Kalda t. - Rudolf Põldmäe < Toomas Ebarik (1929).