36. Iga aasta inimpää järve

Peipsi järve veeren elli üts rikas seto, kes kalapüüdmisest elli ja ka rikkas sai. A kui viisi? See ol' nii. Temal oli katesa sulast. Kui ta neid homogo üles läts ajama, sis pand tema pühäse [= jumalakuju] mano tule palama ja tagasi [= taganes] peränulgast taasperi läve ette kolm kõrd ja ai villu. Sis läts välja ja sääl jäll kolm kõrd vilahut, sis läts ai sulase üles, keä lätsiva kallo püüdma, ja vana peremiis läts inne rahha vasta võtma. Ja egä kord olli võrgu kallo täüs. Ja egä ajastaia pühits üte päivä järvele ja selles päiväs vei ega ajastaia üte inimise pää, visas järve, a seda ei tiiä keägi, kost ta tema sai.

H III 11, 822/3 (1) < Vastseliina khk. - Mihkel Sikk (1888).



Mutivedu Peipsi jääl. Allääres püüniste "tuuliköied" hunikus, millele tõmbajad toovad iga tõmbega lisa.