Loodejõe suudme ala nimetab rahvas "Kalakoja kohaks". See nimi on pärit Orajõe mõisa tegevuse päevilt. Nimelt lasknud mõis sinna jõe suhu mere randa ehitada endale kalapüüniste kuivatamiseks väikese hoone. Rahvas hakanud seda hüüdma kalakojaks. Kevadiste ja sügiseste suuremate kalapüükide ajal annud mõis kalakotta oma viinapõletamise-köögi poolt valmistatud viinad ja õlled sisse, et siis kalamehed jällegi viiksid oma vaevaga saavutatud töövilja sinna viina ostmiseks. Pärast pimedaid öid, kui kalapaadid pidanud merel tormiga võitlust ja viimaks suurte pingutuste järel randa saadud, mindud kohe kalakotta, et oma pingutatud ja hirmutatud närve "kosutada" õlle ja viinaga. Kalameeste naised ja lapsed käinud mehi koju kutsumas, kuid pidanud alati nuttes ja ilma nendeta tagasi minema. Kalakoja pääle kandnud naised viha ja löönud mõnikord aknadki kividega puruks. Kuid mõis pole pannud tähele niisuguseid väikesi meeleavaldusi, ja varsti tulnud jälle uus alkoholikoorem alla randa kalakotta. Praegu seisavad jõe suudme kohal mere ääres kivid - kalakoja riismed. Jõe suue on harusid hakanud välja saatma, millistest mõned voolavad üle vana kalamaja müüri kivide, neid uhtudes ja lihvides, nagu kätte makstes paljude kalameeste laostajale - kalakojale.
Eelpool kirjeldatud kalakoda ja üldse Loodejõe suue oli olnud vanal ajal suuremaks kalapüügi paigaks ja üheks tähtsamaks tolleaja kaubitsemise ja äriajamise kohaks. Kaugelt sisemaalt tulnud mehed hobustega randa räimi saama. Kalu vahetatud peamiselt vilja vastu. Maameestel olnud mitmed koormad vilja kaasas ja viinud selle asemel jälle rannast kalu. Nende hobuste jaoks olnud kalamaja juurde ehitatud kuurialused, kus loomad seisnud ja puhanud. Maamehi kutsutud "sõpradeks". Mõnikord tulnud "sõpradel" mitmeks päevaks randa jääda, sest igakord pole "mereloom hakanud võrku" ja kunagi pole maamehed pööranud tagasi koju ilma kaladeta. Harilikult veedetud need ootepäevad kalakojas viina ja õlle juures, mille eest juba hoolitsenud mõis. Kui hea kala-aasta olnud, pole paatidega üles kõrgele merre mindudki, vaid "veetud räimenoota jooma taga". "Joomaks" nimetati ja nimetatakse veel praegugi lainete uhutud kõrgemaid liivaseljandikke. "Sõbrad" pannud siis hobustele kalakoormad peale ja sõitnud tagasi sisemaale.
ERA II 234, 555/7 (8) ja 563/5 (10) < Häädemeeste khk., Orajõe v., Treimani k. - Maimu Kalmuk, Pärnu II progümn. 5. kl. õpilane < Martin Kalmuk, 48 a. (1939).
Trükis vt. R. Viidalepp, Valimik muistendeid koolide kogumisvõistluselt 1939 (ERA Toimetused 10, Tartu 1939), lk. 5-6.
"Sõpradest" vt. veel nr. 40: 5 ja 133: 2.