Laasupeetri vana Juhan olnud omal ajal kõva kalur. Kui ta merele läinud, ikka toonud ta tublisti kalu kaldale, kuna teistel kaluritel pooltki neid kalu pole olnud kui Juhanil. Juhan teadnud ära kohad, kus kala asub, ja pealegi pole ta kartnud ei hüljest oma laeva taga ega ka muud nõidust, sest laev olnud tal alati selle vastu varustatud vastavate abinõudega. Laev ja võrgud olnud üle suitsetatud vastavate purudega kala saamiseks ja vaiba-alune haisenud püssirohusuitsust, mis hülged eemale kihutanud laevast. Nii pole Juhan kartnud ei kurja ilma ega ka teiste kalurite nõidust. Kui aga kord välja läinud, toonud ikka tublisti kalu kaldale.
Kord olnud Juhan Liibora rannas oma laevaga püügil ja saanud ka seal tublisti kalu. Kui ta seal kord jälle merel kalal olnud, võtnud Tänava Aadu vabuaia võrkude kuivatamise rindhargi, kus peal Juhan oma võrkusid oli kuivatanud, ja löönud selle hargi harki pidi maa sisse, mis vana rahva jutu järele selle isiku kalasaagi, kes selle peal oma võrke kuivatanud, ära kautada. Juhan seda teada saades olnud Aadu peale nii hing täis, et võtnud nõiduse läbi selle hinge, nagu rahvas teab rääkida, sest Aadu surnud järsku, kohe peale seda juhtumist.
E 81562/3 (7) < Jämaja khk. - A. Kuldsaar < A. Keselberg (1932).