1) Kuramaa randas, need sääl rääkisid isikeelt, meie siin kutsusime seda rannakeeleks. Nemad ise aga räägivad läti keelt, kui välja tulevad, seda oskavad keik. Poisid läksid siit kevadel kimbukaupa Kuramaale ja sääl nad tegid kaupa. Kes siis sääl endale karjust ei saand, tuli seie otsma. Säält said nad riide, leva ja natike palka ka, 2-6 rubla. Kes igasugus põllutöös käisid, need said palka rohkem. Ranna ääres said meite poisid keelega akkama, aga kes vilus läti keelega, läks maa sisse, säält sai rohkem palka. Kuramaale läksid poisid karja 9-10-15-aastased; 16-17-18-aastased läksid sulasteks. Tüdrukud läksid ka änamasti sügisel Kuramaale tuhlid võtma, said päävas 15 kopigat. Tuhlid käisid võtmas 12-13-aastased. 20-aastased läksid juba kevadel ümmardajadeks, said rohkem palka. Mehed töötasid tollilaevade pääl 15. apr. - 30. okt. Riias ja mujal linnades; 1875. a. ümber maksti 10 rubla kuu, enne seda oli vähem saadud, oma söök pidi olema. Mehed töötasid laadimise peel, purjegate peel. Irm raske oli aerudega sõuda, rinnust võttis aigeks. Nooremad mehed sunniti purjegate peele. Teenimas käidi Kuramaal uiga enne Ilmasõda. 1890. a. ümber oli keige enam, pärast seda arva veel. Käisid siin ise uurimas, kas on poissisi, kes tahab tulla Kuramaale. Üleviijale maksti 30 kopigat poisi paalt. Mõni pidi viima poisi peremehe juurde, sai peremehe kääst, kes ta välja oli saatnud, 1/2 rubla tasuks poisi eest.
ERA II 157, 215/7 (4) < Jämaja khk., Torgu v., Karuste k. - Amanda Raadla < Jüri Tõnn, s. 1855. a. (1937).
2) Kuralased käisid siit loomi ostmas. Meite poisid käisid Lätis karjas. Siit külamees, kellel oli seuke paat, teatas, et läheb Kuramaale; kes tahtis, läks seltsi; viis karja, sügisel tulid jälle tagasi. Läks nõnda kui suur orjakaupleja, pani ühe lapse siia, teise sinna tallu. Sai üks või kaks rubla lapse pealt, et vahemees oli.
Ühekorra, kui sügisel tagasi tulid, oli suur torm; pooled lapsed uppusid.
ERA II 158, 161 (1) < Jämaja khk., Torgu v., Loodevahe küla, Raasiku t. - Aino Ahurand < Mart Vänt, s. 1869 (1937).
3) Meitelt käis karjuseid Kuramaal. "Kuralane" ikka oli see nimetus. Paadiga käidi neid karjapoisse senna viimas ja säält toomas. Kuralased olid tulnud randa vasta, oli tääda, kuna need lähvad. Oli saand 6 rubla suve päält ja suuremad 10-12 rubla ja ülikond riided (allikas-mustad poolvillased riided). Üks rubla antud poisile käde, muu raha õmmeldud voodri vahele, kui neid säält üle saadeti. Oli tääda, millal lahtilaskmise aeg oli, ja siis läksid laevad senna vasta. Need on olnud lätlaste ja teiste juures karjas. Lapsed rääkisid sedasi, et need, kes ranna ääres olnud Kuramaal, need oskand pea eesti keelt, aga maa sees, need ei ole oskand. Meilt olid teenimas poisikesed nii rannal kui maal. Maal, kus nad pole keelt osand, neid viidud põllale ühest piiri äärest teise, näidatud, kus pead loomi oidma. Mõnes kohas olnud sääl nihuke säädus, et pühapää olnd karjalapsed vabad; siis vaatand karja järgi popsid või kelle loomad käind peremehe krundil. Eesti valitsus või kes keelas selle käimise ära, praegus änam pole käidud, aga üks kolm aastat tagasi veel oli meite nurgast üks poiss Kuramaal.
Enne Ilmasõda käisid kuralased siin anesid ja lehmi ning obuseid ostmas. Rääkisid eesti keele sugust keelt. Keige enam ostsid nad lambanahku ja anesid. Maksid raha nende eest, vahetust nendega põle olnd. Veiseid ja obuseid aetud vahel siit karjad laevadega Kuramaale üle.
ERA II 157, 180/2 (11) < Anseküla, Salme v., Udipää k. - Amanda Raadla < Aleksei Sadam, s. 1896 (1937).
4) Näljaajal osteti tuhlid Kuramaalt. Müüsid loomi Kuramaale, juudid käisid ostmas, nende eest sai tuhleid. Kuralased ostsid säält tuhlid üles ja tulid seie müüma, aga nende kääst oli kallim osta. Mindi senna laevadega tuhleid ostma, neil oli küllalt ja sai odavam.
Kuramaale läksid teenima, kel polnd siin õiget kohta. Paljud eesti poisid ja tüdrukud on jäänd Kuramaale elama, läksid naiseks ja meheks kuralastele ja lätlastele. Mehi on sääl meite ümbrusestki kuipalju, läksid siit Kuramaale, kasusid sääl suureks ja läksid koduväiks. 13-aastaselt läksid senna ja akasid teenimat Kui said rikkaks, ostsid kuhad ja võtsid naised. Läti keelega vilund ära. Neid on senna rändand iidlasi, saarlasi ja abrugast. Seda pole kuulda olnd, et keegi Kuramaalt oleks tulnd seie naiseks. Siit on mindud ikka senna elama ja paljud on tääda sääl kuhapidajad. Tüdrukud läksid senna lapsehoidjaks ja ümmardajaks, jäid tihti samase perese naiseks.
Kuralaste kääst sai ostetud noodad omale kalu püüda.
ERA II 157, 328/30 (80) < Jämaja khk., Torgu v., Kahusaadu k. < Kargi küla - Amanda Raadla < Juhan Jandson, s. 1861 (1937). Kuralastest ja lätlastest vt. ka nr. 65: l ja 77.