Kalana kabel Reigi Kõrgessaares.
1) Sadade aastate eest olnud üks laev merel eksimas, ei ole kuidagi maad leidnud ja ligikaudu kuus kuud oli juba merel ümber hulkunud. Siis laevamehed tõutanud, et kus iganes nad maale peaksid saama, sinna nad tammepuudest kabeli ehitavad, mis neil tol korral laadungiks oli. Sel kabelil olnud esialgu kaks kella, hiljemal ajal viidud teine kell Sõru kabelisse. Sõja ajal maetud järelejäänud kell kiriku nurga alla maa sisse. Praegu ei teata, missuguse nurga alla on see kell maetud. Seal kabelis olnud ka kaks metallist kalakuju (tursk ja räim), ning sel ajal saadud rohkesti kalu. Siis varastanud soomlased need kalakujud ära ning viinud Soome. Aga üks siinne mees läinud väikese kahekordse laiapõhjase lodjaga suvel Soome ja toonud need kalakujud tagasi. Hiljem varastasid kuralased need kalakujud ära ja viinud Kuramaale, sinna on need jäänudki. Sestsaadik saadakse Kurarannas õige rohkesti kalu, siit rannast on aga kalad sest saadik kadunud.
Esimese tammepuust kabeli asemele on pärast ehitatud männipuust, kuid hoopis väiksem, ja hiljemini ka kolmas, mis praegu veel seisab ning mis eelmisest on väiksem. Praeguse kabeli pikkus on 14 jalga, laius 9 jalga. Ehitusnumber on kabeli tornis 1797. Aastat 40-50 tagasi ostnud Ristna Peeter ja Puumetsa Tõnis küll jälle hõbedase kala ja pannud ta kabelisse ülesse, aga kalasaak pole sellegipärast enam õnnestunud. Kalana kabeli juures on ka matusepaik olnud. Kõige viimaks olla sinna aeda Suuropsi Köön maetud. Ta toodud sinna härgadega, sest hobused pole siis kinni annud, kui Köönu tahetud ära tuua. Pärast, kui matuselised tagasi koju tulnud, tulnud ka hobused metsast välja koju ja pannud pead värava vahelt õue. Köön olnud oma eluajal suur nõid ning hobuseid ajanud ta alati taga. Peale Köönu on sinna maetud üks mereäärest leitud uppunud mees.
Muiste on merelt maale tulnud Neitsisaarele kaks kuldkettidega kokku seotud surnud neitsit. Selle mere ääres on praegu veel üks kividest üles laotud ring, sama pikk kui lai, kuhu need neitsid olla maetud. Praegu hüütakse seda kiviringi Neitsikopliks. Niipalju on veel nendest merehädalistest teada, et need suurest soost olla olnud.
E 60596/9 (17-18) < Reigi khk., Kalana k. - Theodor Kaljo < Madli Pihel, 75 a. (1927).
2) Kalana = kala nina. Siit on ennemalt väga ropusti kalu saadud. Kolmekümne versta pealt keisid inimesed siin kalu püidmas. Viimaks lõppesid kalad. Siis mehed panid raha kokku ja ostsid õbedast kala. Eeringa suurune oli. Andrus Jalaja Hirmustest oli ostjaks (see oli umbes 19. sajandi alguses). Nad lootsid sellest kalaõnne ja panid õbekala kabelisse. Piibli kinkisid ka kabelile, mis on veel praegu alles. Aga 1872. või 1873. a. varastas selle kala Tõnis Voolents ja müis rändkaupmehele. Osteti küll uus kala jälle, mis on praegugi seal alles. Enni sai kabelis lugemist peetud, aga peale kalavargust keelati see ära. Ega nad muul aeal lugend seal kui omatehtud pühadel - paastumaarjaba ja ingedepää. Luguse peremees luges. Ta oli vana mees ja vaevalt oskas lugeda - nii kaua läks enni, kui sõna välja sai. 1777. a. ehitatud esimene kabel. Üks laev olnd mereädas, tammepalgid olnd laadungiks. Mehed tõodand: kus maale pääseb, sinna teeme kapli. Tulnud Kaplisääres maale ja sinna teindki kapli.
Tammepuust tehet ja palju suurem olnd kui praegune, mis juba kolmas ehitis. Puust torn oli peal ka, seda nüid ei ole.
ERA II 254, 430/1 (6) < Reigi khk., Kõrgessaare v., Kalana k. - Enda Ennist < Paavel Lepp, s. 1860, taluperemees (1939).
3) Kalana kabeli ligidal on kalana sadam (Önku küla juures), sääl on palkidest tehtud kolmenurgelised kivikastid, nii et terav nurk mere poole. Isa rääkis, et need olla Gustav Adolfi aegu tehtud ja nimetakse praegu Gustav Adolfi bulvariks.
EKlA, AAS St.-ar. 8, 63 a < Reigi khk., Kõrgessaare v., Kalana k. - Puumetsa t. - A. Lätti < Paavel Lepp, 64 a. (1924).
4) Umbes 3-4 klm. Kõpust Reigi poole on kaks suurt luidet. Teise nimi on Sant-Andruse mägi. See tulevat sellest, et sääl mäel olnud kabel, mis pühendet Pühale-Andresele. Vist Käinast käind õpetaja sääl jumalateenistust pidamas. Kord olnud hooletu ja laisk õpetaja. Pole viitsind sääl kala ja pand oma käega kabeli põlema. Kabeli ehitusest räägib rahvas järgmist: mees Andrus jäänd laevaga kinni sinna kohta, kus on kabelimägi. Et eluga pääsis, lasknud sinna kabeli ehitada. Kõik mehe vara saand meres hukka, sellepärast hakand rahvas meest hüüdma: Sant-Andrus. Hukkund laeva kaared olnud näha alles hiljuti.
ERA II l, 649/50 (2) < Reigi khk., Kõpu - Paul Ariste < Gustav Laur, 49 a. (1928).