Matsalu lahe roostikus Tuudi jõel. Foto D. Hint.
Nagu rahvasuu rääkida teab, olnud Vana-Virtsu meri Läänemaal, umbes sada aastat tagasi, väga kalarikas. Kalu saadud sel ajal nii rohkel arvul, et kalahunnikud vedelenud mererannal maas, kuna neid pole jõutud ära tarvitada. Kõige tähtsaim kalapüügi koht olnud Kasteba rannas, mida nüüd Mõniste rannaks nimetatakse. Nimetatud rand varustanud kaladega kogu ümbruse, isegi kaugemalt elanikud käinud Kastebas kalu ostmas.
Kalapüügi korraldus olnud mõisa käes, milleks ta annud püünised ja paadid. Tasu selle eest saanud mõis püütavast saagist 18%. Peale selle pidanud püüdjad veel kirikuõpetajale 1/2% köstrile 1/4 %ja kellamehele 1/8 % kalu andma. Selle eest on pidanud vaimulik ka aastas üks kord kalaranda õnnistamas käima.
Nagu rahvasuu tõendada teab, et ühe ainsamast püügist langenud kalu paadikipperile 32 toobrit ja teiste püügikaaslastele iga ühele 16 toobrit. Sellest kogust oli mõis ja kirikumõis juba oma osad ära võtnud. Kalamehi olnud üldse neljakümne ümber, ühe ääre nooda püügil.
Nende arvude varal võib ette kujutada, kui suur oli kalasaak neil aegadel. Püütud enamasti räimi, kuna ka muid suuremaid kalu püütud.
Kui kalaostjad randa tulnud, ei tohtinud puududa tarditsiooniline viinapudel. Suurematel kalasaagi kordadel antud ühe ainsama viinapudeli eest terve koorem räimi koju viimiseks. Kelledel viinapudel puudunud, pidanud viimaseks jääma, ehk koguni tühjalt koju tagasi sõitma.
Rannas olnud ka oma saadused olemas. Juhtunud, et kalurid, enamasti noored mehed, joobnud olekus kalaostjaid - noori tüdrukuid - tülitama kippunud, langenud selle eest valju karistuse alla. Süüdlased allunud kippari - kalapüügi salga vanema - valju karistuse alla, kelle otsekohesel käsul ka karistus täide saadetud.
Karistus olnud süüteo iseloomu ja suuruse järele jaotatud kolme liiki: 1) kui kalur-poiss rannas tüdruku juurest kätte saadud, kastetud poiss ja tüdruk mõlemad vette; 2) kui kalur-poiss tüdrukut vägistada tahtnud, kuid mingisuguse asjaolude tõttu tegu korda saatmata jäänud, siis seotud süüdlasele köis ümber kõhu ja ta veetud kolm korda vastupidi ümber laeva; 3) kui aga vägistamine korda saadetud, siis seotud köis käristatavale ümber keha ja veetud kolm korda laeva kulu alt läbi. Kahel viimasel juhusel mindud laevaga sügavasse vette, kus karistus täide viidud.
Umbes 90 aastat tagasi juhtunud sarnase süüteo karistuse juures Kasteba rannas raske õnnetus. Süüdlasel, kalur-poisil Põlma Jaanil, seotud köis ümber keha ja veetud kaks korda laeva kulu alt läbi. Kolmanda tõmbe ajal jäänud köis laeva alla kinni ega saadud meest enam laeva alt kätte. Sõutud küll kiiresti madalasse vette, kus leitud, et laeva kiil olnud alt lahti, mille vahele köis kinni jäänud. Mees toodud kaldale, kuid ellu äratada teda ei ole saadud, ehk kuigi selleks katseid mitmesuguseid tehtud.
Peale selle juhtumise pole enam Kasteba rannas kalu saadud. Küll olla jännatud päivi ja nädalaid, aga tagajärjeta. Siis likvideeritud kalapüüdmine Kasteba rannas ja kolitud teise kohta, Turni alla, kus uuesti kalapüüdmine alanud.
Ka Türni rannas käristatud noori kalureid, kes keelusääduse vastu olnud eksinud. Viimane käristatav Turni rannas olnud noor poiss, nimega Kaaga Käärel. Ta olnud kellegi Kaarli-Miina-nimelise tüdruku ära vägistanud. Et tüdruk karjuda ei saaks, olla Kaaga tüdrukule labakinda suhu toppinud. Kalurid ühes kipperi ja Kaarli Miinaga poissi Kaagat kõhtu alla pole annud, vaid vedanud viimase häbistuseks kolm korda köie otsas ümber laeva.
Lääne Elu nr. 29 S 16. IV 1930 - -mees.