85. Kuusalu ranniku terminoloogiat

Merel on igal kohal ise nimi, ja neid kohti leita üles nõndanimetud perä- ja külimergi abiga. Perämergiks kutsuda sidä punkti, kuhu kohta vene perä on merele minnes, ja külimergiks kutsutas sidä punkti, mes kõrvalt paistab. Näit. Leesi külas ühel heinamaal, nimega Päälüs, kasvab praigu üks suur kask; sellest kasest mere poole on küla hooned. On kennegi kaugal mere pääl ja see nimidetud kask paistab üle Matsu tua, siis rahvas ütleb: "Kask on Matsu tua pääl" jne. Jõuad pisut paremaile ehk pahemale (ulgu ehk lahe poole), siis liigub ka merk, ja rahvas ütleb: "Nüüd on kask mone toise hoone ehk koha pääl" jne. Külimergiks on nindasamate mõned puud, metsätugad, nenäotsad ja määkünkäd. Kui kindlal maal kaugemal seisavad kõrged kohad saavad ligemal oleva madalambie kõrgete ehk muidu tähtisie silmäpaistavie kohtiega kohakutte, näit. Leesi külä mees lähteb hauda merele (kolm versta maast eemal), siis on tämä külimergi ligemb punkt kuus virsta tämast eemäl seisnu koht Nisuma nenä ja kaugemb punkt ummes arvada kakskümmend virsta eemal seisuv nindanimidetud Mähüsti mägi. Saab sen Mähüsti mää üks korgemb koht Nisuma nenägä kohaksutte, siis on kesk hauas ja võib seelt lassa maha ehk ülespäidi, kuda kennegi soovib, ja ei pruugi ka just sinnegi kohta souda.

Siis on mere kohtiel omad iseäralised nimed sügavuse järel. Näit. vastu maad vesi, mes kivie vahel seisub, üüeda vesikivik; kaugemal, kus enamb kived veest välja ei paista, kahest kuni nelja-viie süllä veeni on rannu (rannul, randuelle) ; 5-15 sülla sügavuseni on lau (laule, lault); 15-25 süllani on penger (pengresse, pengrest); 25-50 süllani on haud; hauast läbi mennä tuleb pisut madalamb vesi; 20-30 süllä ümbär on laat - esite maahaualaat, siis vahelaat, siis maahaualaat; nüüd hakkab vesi pisut sügävämmäks menemä ja tuleb maluhaua maaparras, ja vesi on 50 sülda sügav, nüüd on kesk-maluhaud; siit edesi maluhaua ülimäne parras - onihaud, 60 süldä sügäv, maast 5-6 virsta eemäl. Edesi lääne-loode poole on meri sügäv; vade edelä poole tuleb madalamb, kuni 7 virsta maast eemal, Malumadal, vasta tuleb 41/2 sülda vett; loode poole Maiusi saar ja Vähämaa, 12 virsta Leesi külast eemal. Seninimidetud Kolga rand on üks pisuka poolsaar ja rahvas kutsub sidä Juminda neemeks ja se neem juokseb oma otsaga vasta luoetpohja; nindasamate jooksevad nee mere sügavused ka mööda neeme pikkite oma otsiega luoetpohjast lounatkagule. Maast ülespäidi mennes kukkub sügävüs järsku, vade lahest ulgu poole mennes vaiub pikkemiste sügävämmäks. Je see nimidettud kohad nindagu kivirannu, lau, penger on ümbär ranna olemas; vade hauad ei ole mitte enamb kui ige külä kohal on oma nimega ja on ühes külä kohas sügävämb ja toises madalamb. Nee nimidettud hauad olid Leesi külä kohal ja on kumbki kolm virsta pikked, üks virst laiad - esimäst kutsuvad Leesi rahvas Maahauaks, (vade veera külä rahvas Leetehauaks): "Maluhauda maksab vaeva, Leetehauda andab leiba" (rahvasõna). Kiiuhaabla ja Kolgahaabla külä kohal on Logapohjahaud, Leesikülä kohal oleva laadaga kõrguse järel ühe liini pääl, määst 3 1/2 virsta eemal, sügävüs 25-30 süldä, pikkus 2 l/2 versta, laius 2 versta. Sellest hauast läbi tuleb Kinturi madal - laulu riismes:

Tapurla rand võrkmajadega. Foto E. Witoff, 1920 (ERM).

Ei nad kisu Kinturille

ega lohu Logardille.

Leesi ja Kiiuhaabla külä vahekohal ehk Leetehaua ja Logapohja vahel on madal ja auklise vai rööplise põhjaga meri, kutsuda Harguks. Ja vahest, kui kanged vood ehk pruuked on, siis tuleb juhtumise korral seelt kämmelaiusi latsikusi, sakkiliste, ka ümmäküste serviega valgjas-hallikarvalisi kergi, tohukive saarnasi kivi verkuega üles, ja rahvas nimitäb sidä kive mere harguks, ja rahvas on mõned pruukined neid arstirohuks kohutõve vasta ja mõnele muule haiguselle.

Jumindal on Kolju haud, Kolju ots (neeme ots mere sees), Kolju vare - kuhja moodi kivihunnik, on enne olnud umbes 5 sülda lai, 2-3 sülda korge; viimse Krimmi sõja ajal on ehitattu nõndanimetatud majakas sinna vare otsa, siis on aetud laiali, peale selle on veel sealt kiva kardoni ehituseks võetud, aga praegu on neid seal veel õige hea losikond koos. Rahvas räägib, et ükskord on üks sõjavägi (laevamehed) seal maal käinud, siis on need selle kivivare sinna kokku kannud, aga mil ajal, ei tea.

H IV 7, 479/90 < Jamburi Simititsa as. - Kuusalu khk., Kolga < Joh. Esken (1895).