Võrgupärandaja Kõnnu rannast.
1) Rannarahvas oli teistmoodi kui maainimesed - elukombed ja jutud kõik teisiti. Kui este võeti üks rannaplika maale karja, siis ta oli nii tuhmakas; enne pidi täieealine inimene temaga kõrvuti käima, kui akkas midagi tegema. Ta ei saand nagu maarahva jutust ka aru, keelemurre oli ka teine - nii kui soomlased
ja randlased räägivad ühtemoodi. Nemad saivad easte läbi, saivad kohe aru üksteisest.
ERA II 161, 112/3 (1) < Kadrina khk., Kõnnu v., Vihasoo k., Tagavaimu t. - Rudolf Põldmäe < Maria Odenberg, 78 a. (1937).
1) Rannarahva elust-olust ligemalt vt. H. Tampere, Vana Kannel III (1938), lk. 15 jj.
2) Rannarahvas maal palju tööl ei käind. Mõisas käidi kardulid võtmas. Palmsi mõisas minagi käisin. 1881. a. kadus see sundvõtmine ära.
Minu mälestamisest on sie kielemurre ka palju muutand. Enne oli enamb suome kiele murret. Mehed on enam vallas käind, nied on rohkem unustand.
ERA II 161, 159/60 (14 ja 17) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Viinistu k., Laulumehe t. - Rudolf Põldmäe < Mart Manitski, 68 a. (1937).
3) Rannamurde näituseks toon ma siin mõned sõnad ja rahvanaljad, milledes ranna murre iseäranis rohkeste välja paistab. Ranna murret räägivad ainult need, kes oma ülespidamist merest saavad.
Randlased tulnud sõudes kaldale, noorem neist näinud kalda pääl jänest: "Kopota, taat, paadi sorrva pääle, - karu rannal, korrvat pääs nagu maamihe vigatimed."
Taat ae, taat! Vade migesugune porkase pääga kutsik pingi pääl!
Kord antud ühele maamehele rannas süia. Kui see söönud saanud, öelnud ta lastele, kes kohe kui kaarnad ruttu laua kallale tunginud: "Ekste oota niikaua, kui ema annab." Seal öölnud üks laps: "Nee! Memm keit kalu, ansi sulle süüjä, sa veel leugut siin, ei laht är!"
Kord läinud keegi rannatalust juua paluma. Peretütar läinud kodakambri1), aga tulnud ruttu uksevahele ja üelnud: "Memm ae, memm! Hobu paskas taari torde." Perenaene üelnud: "Mige seest, lükka korrvale, too ikke veerale juua!"
Kord küsinud rannanaene kiriku väravas "toise" käest: "Kas teie veike Manni ka räägib jo?" Teine kostnud: "Joba neid jämedambi sanu ikke räägib, nagu: litsi, mädani (pruugitav vandesõna) ja kurati."
"Taat, vade migesugune elajas sääl - kikkis korrvat, hämäras sillmat, pää nagu putru pütt."
Panä podel tiinust (piima kersi) piimä täüs!
H II 40, 550/2 < Kuusalu khk., Koitjärve - J. Ploompuu (1891).
1) Kodakambrid on rannataludes ikka tua ees, kust läbi sisse ja välja käidakse; kojaks, sahvriks ja reheks pruugitakse, sest et nemad oma vilja natukese seal harivad. Ka peetakse talvel hobused ja muud loomad seal sees.