1) Suomes käidi kalapüis. Kaubaga ka käidi, viidi karduleid ja mune. Käidi Helsingis, Poruvaas, Lovisas ja Kotkas. Seal on rootslasi ka, nemad oskavad ikka soome keelt ka. Oli vahest mitu kevadet, et soome keelt ei oldki, aga hakkas juba aru saama rootsi keelestki. Suomlastel olid nuodad, seal osa peal sai oldud püüdmas. Suurem jagu noorem rahvas kõik käisid seal. Enne käidi oma võrkudega ka, minu isa käis. Oma rannas ei old nii palju kala. Kui see mood ära kadus, siis sai oma rannast küll kala. Inimestel oli aga harjund sisse. Sest on mitukümmend aastad tagasi, juba enne sõda jäi järele. Sõjaajal käidi veel kaubaga, aga kalapüis ei käidud.
Viinistu külasse on Suomest tuld seie inimesi. Üks Aadu ja Heikki pidand tulema, kes on küla asutand.
ERA II 161, 156/7 (10) ja 160 (16) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Viinistu k., Laulumehe t. - Rudolf Põldmäe < Mart Manitski, 68 a. (1937).
2) Minu äi oli tulled Suomest. Jää tuli pääle, siis hakkas jala tulema üle jää. Viie miehega oid. Minu vanaisa oid 20-aastane. Siis saaned juba Virumaa ligidale, siis oli tulled pime pääle: "Meie ei joua enam maisse menna." Äkitselt nähned ühe tule mereseljalt. "Lähme sinna ka, ühed teekäijad on seal." Menned sinne, saaned sinne ligi, tuli kadund ära. Jääned arvu pidama, äkitselt old suur pragin ja mürin, kellad helisend. Nemad kohkund ära. Hakand jälle edasi tulema. Saaned mõned sammud edasi - vesi vastas! Keerdand tagasi - jälle vesi vastas! Siis old üks neljakandiline jäätükk, üks jääkrunn (hunnik, kahu) old keskel. Nad old selle jäätüki pääl 5 päeva, ilma süömata old. Ehavalgel nägid seda krunni, muidu oleks kohe uppuned. Siis veened neid vasta Virumaad, veened jälle Suomemaale. Viimaks saaned ühe tühja hõlma pääle, seal old üks väike kalapüü asm (onn), sealt saaned vähe suvist kardulepudru. Nad läind jäätüki pääle tagasi, siis veend nad Suursaare ligidale. Üks mees langend mere, seda pidand eneste vahel suojas, väändand kaskad. Suursaare mehed päästand ära. Nad ei ole jaksand enam kondida. Veedud ühte sauna, annetud enne külma vett ja siis tied, siis annetud alles süüa.
Nemad arvasid, et vaim kutsus neid sinna krunni juure, jumalavaim oli ikka tiejuhiks. Minu äial old viel pruut, oid sellest kahju, ei taht surra.
ERA II 161, 289/91 (32) < Kuusalu khk., Kolga v., Tapurla k., Paalbergi t. - Rudolf Põldmäe < Anna Paalberg, 62 a. (1937).
3) Suomes käidi enne palju, viidi kartuleid ja mune, tuodi silgukaupa. Tuletikkud ja tubakas ja riie - sie oli salakaup, seda ei tohtind avalikult tuua. Minu lapsepõlves suolavedamine oligi rannarahva leib. Suomes käidi kala püüdmas, rahvas oli rumal, ei osand ise püüda. Aga nüüd on paremad võrgud, saab kala küll. Enne oli 50-60 silma, nüüd on 200-300 silma kõrged.
Suomes käidi Helsingis keige rohkem, siis veel Porovas, Loviisas, Haminas, Kotkas ja Viipuris. Kala püüdmas käidi holmades, seal räägita soome keelt ja ruotsi keelt ka. Nied on ikka vanad iestlased seal. Sinna on palju läind, läksid juoksu, kis ei tahtnud kruonule menna. Viimaks said seal kohadki. Nad rääkisid ikka iesti kielt ka, aga nüüd räägivad suome ja ruotsi kielt.
Suomest peab siin ka rahvast olema, sellepärast on sie kiel ka segatud. Sellega saab Suomes keik asjad aetud, rääkida võib küll suomlasega.
ERA II 161, 171/3 (l, 3 ja 4) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Pärispea k., Matsu t. - Rudolf Põldmäe < Jaan Lintrov, 75 a. (1937).
4) Enne viidi sügise aegu kardohvlid Soome, vaba käimine oli. Üksvahe osteti maalt mune, viidi Helsingi, turunaised ostsid ära.
Soomest on rahvast seie tuld. Kui kroonuteenistus oli, siis pugenes palju rahvast Soome. Jäid päriselt sinna elama.
Siit läksid inimesed Soome Kappöli, ostsid mõisakuha sealt. Viinistult läks kaige rohkem.
ERA II 161, 101 (4) ja 103/4 (11-12) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Pärispää k., Madi(-josti) t. - Rudolf Põldmäe < Joosep Sandtröm, 87 a. (1937).
5) Ennevanasti käind soomlased laevadega siin randas, Kolju kari peal old ankrus, ja Jõesuus old kõrts - seal käind.
ERA II 192, 271/2 (4) < Jõelähtme khk., Jõelähtme v., Kostiranna k., Lepiku s. - Rudolf Põldmäe < Liisa Sepp, 67 a. (1938).