1) Kord läinud ühel pühapäeval karjapoisid metsa kuusekasusid korjama, sest et karjapoistel sarnane mood on, kuuskede noori kasusid korjata, neid ära koorida ja siis süia, mis üsna kenad maitsevad, Karjapoisid korjanud hoolega kuusekasusid, koorinud neid ja söönud kas hambad riuksunud. Korraga näevad poisikesed, et metsast üks koletu pikk mees välja tuleb ja kurjalt poisikeste pääle vaadates nende poole sammub. Poisikesed olnud otse kangeks ehmatanud, sest nad ei ole iialgi sarnast suurt meest näinud, kelle pää veel natuke maad üle kuuskedee ulatanud. Poisikeste juurde jõudes käratanud ta kurja häälega: "Kuidas tohite teie noori kuuskesid kasude äralõikamise läbi rikkuda! Kas teie ei tää, et linnupesade lõhkumine ja noorte puude rikkumine kõige suurem patt on? Kui teie veel ükskord noori kuuskesid rikute, siis tahan ma teid selle eest karistada, sest mina olen metshallijas." Seda ära öeldes läinud ta kuusikusse tagasi, kust ta veel oma suurte silmadega üle kuuselatvade poisikeste pääle kurjalt vaatanud. Nüüd pääsenud ka poisikesed alles kangest kohmetusest ja hakkanud kangeste karjudes kodu pole jooksma. Pääle seda ei ole karjapoisid enam iialgi julgenud noori kuusekasvusid korjata ja süia.
H I 9, 282 (138) < Viljandi - Anton Suurkask < Reet Suurkask (1897).
2) Lapsed olnud ristepäeval Mädasoo ääres karjas ja korjand leisikaid (rohtusid). Naisterahvas tulnud laste juure, ütlend: "Täna on pühapäev, rohigi ei kasva, - ja teie korjate leesikaid!" Ütlend ja olnud silmapilk kadund. Arvatud aljase olevat.
E, Stk 37, 11/2 (13) < Keila khk., Jälgimäe k. - August Palm < Jüri Brauer, 55 a. (1926).