1) Vanasti olnud metsade taga soosaartel ja urgastes mitmesuguseid kaabakaid salajas elamas. Kaabakas olnud see, keda tahetud "kaabata", st. kinni võtta, vangistada, nagu näit. kurjategijad, röövlid ja riisujad, aga ka õige sageli kroonuteenistusest kõrvalhoiduvad mehed. Jah, kaabakaiks kutsutud just neid, keda nekrutiks tahetud võtta ja 25 aastaks ära Venemaale saata, kuid kes põgenend eest ära metsa, kus nad siis pelgus eluaja pidandki asuma. Vallakohtumehed pidand neid nekruteid püüdma ja "sõrmi murdma"; teatud kuudel see toimund, - siis olnud mõnikord metsades kaabakaid küllalt.
Kikeperä esimese toa olevat ehitand kah kaabakad. Tuba olnud neile "sojutamese jaos tehtud". Pärast tulnud aga sõja ajal pargiaajad isegi Kikeperä rappa röövima ja tapma. Jutustaja vanaisa, vana Kikerperä Jaak, lasknud ahju otsast neid pargiaajaid. See olnud nõnda. - Kaks meest tulnd sojutama, odad käes. Võtnud riided seljast ära - olnud hoopis naised. Vana Jaak ahju otsalt lõsna pealt lasknud teise maha, teise tapnud ei mäleta, kas puuhaluga või reheparrega. Naiste kaelasõlgi ja rahu olnud hobustelakad kõlinal täis. Viimane pargiaaja tulnud üksipäini. Tahtnud vana Jaagule odaga visata, kuid Jaak tapnud tema ennem. Nõnda siis tapnud jutustaja vanaisa veel kolm pargiaajat ära iseoma kodus, praeguses Kikepera talus.
L < Saarde khk., Kilingi v, Kikepera k. - Oskar Loorits < Jaan Kosenkranius, s. 1869 (1934).
2) Vanaste püiti noorimehi vägisi kinni, et soldatiks anda. Pikk teenistuse aeg (25 a.) ja mõned muud põhjused tegid seda teenistust põlgtuseväärilises. Kes siis mõistis ja võis, see oldis ennast soldatissemineku eest. Mitmetel ei aitand muu nõu, kui kuulis, et püidma tulli, joosis metsa ja võera kihelkonda. Seal pidas ennast mõne aasta ülevel ja tulli pärast kojo tagasi. Niisugusid ärajoosnud mehi üiti kaabakatess. 1800. aasta ümmer olnd mu isaisa juures 4 kaabakast tööl. Päävapalk olnd neil vana l 1/2 kopiku tükk ja süüa. Kui aga neile tööd anda ei olnd, siis võisid elada kellest tahte, kas või imegu käppa. Neil, kes ühes valdas elutsend, olnd ka oma vanem või kohtumees, kes nende üle valvand, et nad mette vargile ei lähä ega eluinimestele kurja ei tee. Kus seda juhtus, mõistis nende oma kohtumees kahekordse trahvi. Taali valdas on järgmiste nimedega kaabakad eland: Vorst-Ants (vanem), Koedu-Lull, Viiuli-Jaagup, Ratta-Jaan, Väeti-Toomas, Kivila-Jaak, Kõrvuline, Sott ja Topsikahutaja. Nende nimedega üidnd nad isi üksteist ja rahvas põle ka muud nime neil teadnd. Oma elupaegast ei rääkind nad kellegile sõna. Isigi mõesad on neid teand ja oma töö juure tarvitand, aga kinni võtta ja ära saata, seda põle kellegil meelegi tulnd.
E 36764/5 (3) < Suhhum-Kalee as. < Pärnu khk. - Jakob Mihkelson < Mihkel Mihkelson (1898).
3) Vanal ajal oli Vändras see pruuk, et soldatid püüti vägise kinni ja viidi linna ning anti soldatiks. Seeläbi jooksid palju kaabakaks. Kaks niisugust kaabakast olid Vändras vasta Lelle piiri metsas pelgus. Nad hakkasid ka ratti tegema. Said ka valmis, aga ta oli imeline kollase kassi sarnane, surnud, nende jalge ees maas. Ta on tahtnud verd saada, siis oleks ta elusse tõusnud. Keegi ei tahtnud talle verd anda, sest siis pärida ta viimselt selle hinge ära. Sääl hakkanud mets kohama ja mühama, murdnud puid maha ja suure hulga selle kassi selga. Pärast olid nad vaatamas käinud ja on kassi ikka terve leidnud olevat, ilma sandi haisuta ja mädanemata. Ka veel 60 aasta eest on seda usutud, et ratti võib teha ja omale vara võib lasta vidada. Ja ka praegusi on veel neid kohti, kus usutakse, et Tõnise vakk võib avitada.
Ka uskusid vanad rahvas, et võib teist inimest maha lasta selle inimese kuju päält. Seda kuju päält laskmist on aga valitud inimesed võinud teha, ja need on olnud niisugused, kellel sündimises ja ka lapsepõlves üks sinine kriips nina pääl silmade kohtas on olnud. Seda kuju tehti ühe kase ehk lepa puu pääle ja nimelt kolm neljapääva õhtut. Esimese neljapääva õhtul tehti pää, teisel neljapääva õhtul päris keha ja 3. neljapääva õhtul käed ja jalad nii häste kui võimalik. Kui nüüd kuju valmis sai, siis tuli ka laskmine ette hõbedase kuuliga. Neljapääva õhtu panti püss täis, hõbedast kuul pääle, ja mindi siis kuju juure metsa. See pidi üks mees olema ja kaugel sügavas metsas. Ta pidi üheksa sammu kujust kaugele jääma ja säält kuju sisse senna kohta laskma, kus ta selle inimesele tahtis laska. Kui see arvatud temp oli tehtud, siis pidi ka see inimene kuuli oma sisse saanud olema. Ja nad kartsid ka seda kangeste.
Ka jälgede päält pidi võima laska, ja sääl pidi jala kanna kohta laskma, aga seda tehti enamiste vargade juures, iseäranis mesipuu-lõhkujatega, sest neid vargaid, kes mesipuid lõhkusid, arvati väga suureks süidlaseks.
EKS 8° l, 635/7 < Vändra khk. - Juhan Pill (1877).
4) Vanast elanud Kilingi Väiksekülas (umbes 150 a. tagasi) Jaagu-nimeline mees. See joonud kord Sindi Sikaselja kõrtsis. Sääl lubanud ta mõisnikel kõigil maod maha lasta. Seda kuulnud päält keegi sakslane. See küsinud pärast kõrtsimehe käest, kes see mees olla olnud. Kõrtsimees vastanud, et teadvat ainult seda, et teda Kilingi Jaaguks kutsutavat. Mis tal pääle Jaagu veel nimeks olevat, seda ta ei teada. Sakslane kaevanud sillakohtusse selle Jaagu.
Kohtus ei teatud kuidagi seda Jaaku ette kutsuda. Siis kutsutud sillakohtusse kõik Kilingi vallas elavad Jaagud. Sakslane, kes kaevanud, pidanud õige Jaagu teiste hulgast ära tundma. Tulnudki kõik Kilingi Jaagud kohtusse. Sakslane vaadanud kõigile otsa, aga pole nende Jaakude seast õiget Jaaku leidnud. Selgunudki, et üks Jaak puudub. Kutsutud siis see puuduv Jaak kohtusse. Olnudki sama Jaak, kes Sikaselja kõrtsis teiste kuuldes lubanud mõisnikel magusid maha lasta. Küsinud siis sillakohtunik, kas ta olla nii rääkinud. - Olla küll. - Kas ta olla purjus või kaine olnud? - Olla nii kaine olnud, et oleks võinud lauakirikusse minna. Mõistetud siis veel Kilingi Jaak tükiks ajaks kinni.
Jaak põgenenud aga vangist ära. Ehitanud omale metsa Kilingi valda Väikeküla ligidale väikesse majahüti. Sääl elanud ta, käinud suvel taludes tööl, elumaju ja aitasid ehitamas ja muudel töödel, olgugi et olnud keelatud taludel teda töösse võtta. Seda nõmme, kus Jaagu majake seisnud, kutsutakse praegu veel Kilingis Kaabakanõmmeks. Rahvas kutsunud eluajal ka Jaaku kaabakaks.
ERA II 3, 470/2 (4) < Saarde khk., Klingi v., Kikepera k. - Eduard Joh. Kase < Juhan Talts, s. 1853 (1928).
Kaabakaist ja sõjaröövikute nimedest (pardiajajad, sissid jne.) vt. O. Loorits, Sotarosvojen nimityksiä Viron kansantietoudessa (Virittäjä XXXIV 1930, 228/33).