Ussil huuled punased, | Kaudu siis käisid Ruhnu rusked, |
maol jalad madalad. | Ruhnu rusked, Kihnu kiudud, |
Supsa üle saatude, | Vigala veripunased. |
puperdades üle puide. | Vader oli ühe, vader oli teise, |
Tõrvatud mu jalukesed, | vader põllule, varesele; |
tõrvatud mu käekesed - | käli oli ühe, käli oli teise, |
ise ma tõrva tõrukene, | käli aia kännu peale. |
mäda rasva rakukene. | Tee peal sa tige litu, |
Ussidest ma aida tegin, | raja peal sa raisaka lasu! |
madudest ma vitsad väänsin | Sina sõge, mine jõge! |
hännad ma panin ääretsit pidi, | Soost toodi sojukesi, |
pead ma panin sihetsit pidi. | pajust toodi palavukesi. |
Põues mul tuli põlemas, | Sinu silmad sõelapõhja. |
südame all mul sütekotti, | Vaat see on õige mees, |
lagipeal mul lõke laia. | kes liivast leiba lõikab! |
O. Loorits, Ununevast kultuurimiljööst (ERA Toimetused 12, 1940), 112/3, kus kõigi teisendite värsianalüüsi põhjal on koostatud ülemalesitatud põhiredaktsioon.