Vanalajal karjased sagedasti sipelgade pesadele rahu andnuvad, alati neid vallatuse pärast laiali pildunuvad; isegi teinekord vastu talve saivad vallatudest karjapoistest pesad sipelgadel laiali pillatud, nii et sarnased sipelgade pered külma kätte jääma pidivad. Viimaks lõpnud sarnase teu üle sipelgade kannatus otsa, ja mõtelnuvad, kuidas paremaks oleks karjapoiste pääle jumala ees kaebtust tõsta. Et kaebtus enamaks mõjuvaks saaks, sellep jäeti pesalõhkumised kaebtusest koguni ära ja selle ette anti palju raskemaks arvatud kaebtus karjapoisi pääle sisse, et see leivaraasukeisi kui ülemat jumalaandi igale poole karja järele käies ja süies maha pillab.
Kui siis jumal kõik kolm oma ette kutsus, seletas sipelgas karjapoisi hooletumast leivaraasukeste igale poole mahapillamisest, mida ta alati omas käimises leida ja pesasse kanda. Hämblik kui tunnistaja tõendas sipelga kaebtust. Et jumalal muidugi sipelga valekaebtus kui ka hämbliku valetunnistus teatavaks olivad, sellep mõistis jumal nad mõlemad süüdlasteks, kuna karjane vabaks sai, sest et karjasel paremat söögilauda võimata karja järele ühes kanda on, millepärast seda patuks arvata ei tule, kui karjaste leivasöömistes raasukeisi maha pudenevad. Sipelga aga visand jumal taevast maha, kes kukkumisel ennast keskkoha päält peeneks löönud ja milleks pärastipoolsed sipelgad kõik jäänuvadki. Et hämblik jälle valetunnistajaks oli hakanud, sellep löönud jumal rusikaga hämblikule selja pääle, mis kohe kõrgele üles paistetanud, mis aga millalgi enam ära ei kadunud ja kõik pärastipoolsed hämblikud seda paistetanud küiru kandma piavad. Kuid hämblikku ennast ei visanud jumal küll nagu sipelgat taevast maha, vaid lasknud siidist lõngaga. Sellest siidilõngast ongi siis hämblikule üks osa külge jäänud, mis ta paistetanud selja sees varjab. Ja kui kuskil kukkumist karta jääb, sääl võtab hämblik jälle selle siidilõnga otsakese peidukohast välja ja laseb alla. Sellep polegi hämblikul iialgiste kukkumist karta: õnnelik jumala käest saadud siidilõnga otsakene kannab teda kõigist üle. Juhtub siis kellegile inimesele hämblik riide külge saama, siis on ka see inimene selleks korraks asjatalitamiseks, ostes ehk müies, õnnelikuks.
E 50728/9 (4) < Oudova, Sträkova asundus < Põlva khk. - J. Tamm (1914).