1) Linnu laskmise ja juurekutsumise juures, iseäranis tetredega sügisel ja talvel, kui tedred kogo ühte parve korjasivad, siis tegivad jahimehed omale mustast riidest tedrekujud, mis just tedrega ühtemoodi pidi olema. Need kujud panti siis ikka nii suguse suuremate kaskede otsa, kust kaugele vällä paistasivad; aga et lind aru ei pidand saama, et need eluta kujud õlivad, siis õli siin jälle kunsti vaja, kuida neid kujusi teha ja suitseta vaja õli. Seda tehti järgmisel viisil kolmesugu kraamist. - Kui kuju hakkas tegema, siis pidi kolme saksa või mõisa maa päält kolmesuguse marjapuude küljest puu koort võttama ja iga puu küljest, põhja poolt küljest, kolm korda, ja iga mõisa maa päält isesugusest puust, paneme näituseks nenda: A. mõisa maa päält 1. kadakapuust, 2. pihlakapuust, 3. paatsapupuust; B. mõisa maa päält 1. sõsrepupuust, 2. kuusmabupuust, 3. toomikapuust; D. mõisa maa päält 1. koeraõispupuust, 2. näsäniinepuust, 3. täitsikapuust. Need koored pidi siis ära kuivatama ja kuju rinda õlgi või haganu sisse panema.
Tõistsugu kraamid olivad jälle kolme seltsi. - Aptekist õstasivad elävähõbedä ja üht niisugust vänge haisuga vaiku, mis juudasitaks kutsuvad, ja siis tampisivad ja segasivad seda niikauva, kui elavhõbe juudasitaga segamini tõinetõise külge hakkas. Siis õli seda kuju noka sisse tarvis panna ja veel õli tarvis metsast niisikesi lepävõsusi otsida, mis kohe laiaks, peaaigu kahe sõrme laiuseks olivad kasvanud. Neist laiust leppadest tehti kolm pisikest risti ja panti ka kuju sisse: üks etteotsa, tõine keskpaika, kõhnas tahapoole kuju sisse.
Kolmas seltsi kraami võeti kolme puu karbed, näituseks kase- ja lepa- ja remmelgapuu karbed, sest okaspuu karbed ei kõlband. Need panti jälle kuju sisse tahaõtsa. Siis oli kuju valmis, et lind aru ei saand, ja kui nägi, siis lendäs kohe ja asus juure. Nii võis siis jahimees teda õlpsast maha lassa. Nenda püütäsivad vanad jahimehed tetri sügise ja talvel.
Aga kui tedred üle kujude lendäsiväd ja kuk-kuk-kõrr kisendäsiväd ja siis sinne ei asunud, siis olivad kujud vist kellegi paha silmä ehk mõtte läbi rikutud. Siis õli tarvis kujusid suitsetamise läbi jälle pravitä ja sedä tehti järgmisel viisil. Risttee päält õli tarvis kolmest kohast käegä õlgi ehk muud prahti, pidi võttama ja siis jälle kõrtsi ukside alt, kolme ukse künnisse küllest, igast künnisse kullest kolm kord pidi nuaga kildusi võttama, aga igakord ike erist kohast, ninda et killu õtsad tõisega kogo ei ulataned. Ja veel metsäst õli tarvis niisikene kadakas otsida, kelle õksad kõik alepoole kasvanud õlivad. See pidi isäne kadakas õlema, siis kolm õksa sellest kadakast võetama, ja siis kõik need korjatud kraamid ja kujud ühe mureläsepesä juure viima, ja sinne pesä pääle siis neist okstest ja prahist tulukene tegemä, ja sinne tule pääle vähäkene kaitusrohtusi panema, et hästi suitsesivad. Siis õli tarvis kujud selle suitsu sees pidädä, ja peräst igä kujuga kolm kõrda ristite üle suitsu tõmmata, ja viimaks veel sedä tuhka, mis neist okstest ja rohtudest järele jäi, igä kuju sisse õli tarvis panna. Õli see kõik nenda tehtud, siis õlivad jälle kujud heaks tehtud, et lind aru kohe ei saanud. Aga kui kujusid ridvaga puu otsa akasivad panema, siis sülges, ennekui ritva ülesse tõstas, kolm kõrda pahema pihu sisse ja tõmmas siis selle käega kuju pia poolt sava poole üle seljä kolm korda, üteldes: "Sina õled ike elus lind, ega sa surrud ei õle." Sedamoodi kolm kõrda igä kujule. Seda õli igäkõrd vaja tehä, kui kujud homiku üles pani.
H III 16, 217/24 (1) < Oudova < Vaivara khk. - Martin Eikelmann (1889).
2) Tehti riidest tedresuurused riided, topiti prahti täis, pandi ka punased harjad pähe lõngast või riidest ja löödi kaika või lati külge ja see latt pandi kase otsa. Seda nimetati kujuks, ja neid kujusi tehti mitu tükki. Alla tehti lehtedest ja prahist onn ja siis sialt lasti. Tedred aeti kujude juure, ja nad sialt ära ei läind, võis lasta mitu tükki, ennekui aru said. Onnis olija, see, kis lasi, pidi olema hästi vagusi ja ei tohtind teha ühtegi häält, muidu tedred kartsid ja lendasid ära. Kevadel, kui nad käisid viljapõldude pial söömas suure karjaga, üks 300 tükki karjas, siis sinna nad tulid kudrutama ka.
ERA II 259, 500 (3) < Koeru khk., Rakke alev < Ao k. - Laine Priks < Miina Tillikas, s, 1867 (1939).
3) Jahimehed tegid tedrekujusid. Kuju tehti mustast kalevist, punane hari pähe, põhku topiti sisse. Jahimees läks vara hommiku metsa, tedrekuju ridva otsas, pani kuju ridvaga puu otsa. Kui tedred kuju peale välja lendasid, pidi kütt kärmas olema laskma, enne kui tedred pettusest aru said. Olla ka niisuguseid kujusid tehtud, kus tedrenahk täistopitult ridva otsa pandi, ja see oli rohkem tetri ligi meelitand.
Pühatu külas oli üks jahimees viind kuju puu otsa ja jäänd tetri ootama. Korraga tulnd kull lennates ja löönd küüned kuju sisse mis tolmas. Kulli küüned jäänd kalevisse kinni, ja jahimees laskis kulli surnuks. Kull oli ka kuju katki rebind. Rahvakeeles öeldakse kojo. Kui mõni ütles "m a lähän kojo," siis tale öeldi: "kojo pealt lastakse maha." Nüüdsel ajal pole enam seda ütlust kuulda olnud, on vanaks moeks jäänd.
ERA II 283, 245/6 (52) < Rapla khk., Kabala v., Pühatu as. < Märjamaa khk., Haimre v. - Emilie Poom < Mari Paaks, s. 1871 (1940).
4) Jahimehed tegid tedrekujud. Mustast kalevist tehti valmis, valge kalevi tükk külgede peale ja punane lapp pähä, tedre saba pandi veel taha. Niisugused kujud - neid oli 3 tükki - pandi puu otsa. Püssimees valvas alt ja teina keis tetri eemalt juure aeamas. Noored tedred said niisama kokku vilistatud.
Jahikoera väga paksuks või sööta mette: siis lähäb laisaks. Kui lähäb kogemata teise kää kinnas teise kätte, siis põle ea jahiõnn.
ERA II 254, 146 (54-56) < Pühalepa khk., Käina v., Liidu k., Kassaare - Enda Ennist < Priidu Oolmets, s. 1861 (1939).
Linnukujudest vt. veel nr. 116:4, 126, 128:3, 204:2, 205, 206, 230:1. Vt. ka Erna Ariste, Hiiumaa luigejahist ja veelindude pettekujudest (E. Rahva Muuseumi Aastaraamat IX/X 1933/34, 97-101).