1) Siilisi olevat kahte tõugu. Ühedel olevat sea pea ja jalad, need olevat seasiilid. Teistel olevat pea ja jalad, mis sarnanevat koera jalgadele ja peale, need olevat koerasiilid.
ERA II 168, 215 (56) < Karja khk., Leisi v.. Purtsa k. — K. Lepp (1938).
2) Siil ei näidand endisel ajal iial oma nina, aga nüüd viimsepäeva eel on kõik inimesed patusemaks läind, tüdrukud ei äbene änam ja kõik ... Sellepärast on siil koa jultund ja näitab nina.
ERA II 200, 226 (54) < Märjamaa khk., v. — Emilie Poom < Jüri Põldre, s. 1850 (1938).
3) Siilil on 7 poega. Kes siili pesa leiab, peab pesale pulgad ümber lööma, kui siil kodunt ära on. Siil läheb tagasi ja toob rohu. Kui ikke lööb, siis kargab pulk kohe maa seest välja. Siis peab siili kääst rohu ära vöttama ja kui pahema pihu pekasse panna, siis võib sellega keik rauduksed maha lüia. Seda rohtu muud keski ei tunne kui siil üksipäine.
ERA II 153, 59 (71) < Haljala khk. — Herman Länts (—1917).
4) Ka ei tohtivat siili tappa. See toovat õnnetust. Siis — tegelikust elust — Kooraste vallas Karste asunduses söönud ühel talumehel koer siili ära. Koer jäänud seepeale haigeks ja surnud, kuna siili okkad olid koerale saanud saatuslikuks. Koer olevat olnud niisuguse tigeda ja järeljätmatu iseloomuga, et haukunud senini, kuni haaranud siili suhu ja söönud kõhu siilist täis.
ERA II 203, 287 (33) < Otepää khk., Vastse-Otepää v. — A. Kroon (1938).
5) Kurjad vaimud piavad siili koa sest aast kartma, kui Kalevipoeg siilile oma kasukasiilu nahaks või katleks andis. Ja nõia hammas ei hakkama koa sest aast siili piale.
Kui kullid ehk koer on siili ära murd ja ära söönd ja naha järele jätt, siis võta siili nahk, mis metses moas oli, ja löö see nahk naeltega ühe laua piale kinni ja kammi siis selle siili nahaga hobused üleni ära. Siis ei tule luupaine hooste selga tallama ega hakka hobused endid nühkima ega närima. Ja nõid ei soa so hooste selga täia panna. Ka paha silm ei pia hooste piale hakkama, kui hobused siili nahaga on kammitud. Aga kui sa isi siili ära tapad ja naha ära võtad ja kammid selle nahaga hobusid, siis hakkavad hobused kohe ikaldama.
Kui inime on nõiduse vää läbi rumalaks tehtud, siis võetud siili verd ja antud selle rumala inimesele sisse. Siis on see inimene jälle targaks inimeseks jäänd ja abi soand. Ka on nõiduse vääga rumalaks pandud inimesele kuuse-, männa- (pädakapuu) ja kadaka-puu kasusid korjatud ja ummukses ära keedetud ja siis seda vett rumala inimesele sisse antud. Siis on koa abi soand. Aga mõnele ei ole aidand ükski oht ega roht, mis rumal old, see rumalaks jäänd! Põle aidand siili veri ega keegi.
H II 39, 704/5 (681—682) < Koeru khk. — H. A. Schults (1893).
Siilist vt. veel nr. 31, 81, 107:1, 142.