1) Üks mees old kangest laisk, pole tööd viitsind teha, ainult vedelend pikali maas ja kiigutand jalgu. Jumal läind sialt mööda ja näind laiska maas laisklemas. Jumal läind siis mehe juure ja üteld, et “kuule, laisk, sa sured niiviisi nälga, tee ometi linnupaelu ja pane maha!" Laisk siis pununud ka paelu ja pand maha. Paeltesse oli siis jäänd üks suur põder. Laisk võtt, leigand juba naha lahti kubemetest. Jumal läind sialt mööda ja üteld, et “eks ma üteld, et pane paelad välja, ja minu sõna piale sa panid ja sellepärast sa said nii suure saagi." Laisk vihastand ja üteld, et “see ei ole mitte sinu pärast, vaid minu töö pärast," ja põder jooksis minema. Sellepärast ongi nüüd põdra kubemetes valged jooned ja kõhualune valkjas.
ERA II 259, 643/4 (39) < Koeru khk., Rakke al. < Ao k. — Laine Priks < Miina Tillikas, s. 1867 (1939).
2) Talumees läks metsa agu tegema, nii räägib vanajutt. Et soe ilm oli, siis pani ta oma valgesäärdega labakindad vöö vahele, Põder, kes joosuajal hulljulgeks olli läinud, püstis mehe oma sõradega läbi, nii et kindad sõrgade otsa jäivad. Sestsaadik olevat põdral valged jalad.
H II 21, 806 (5) < Tori khk. — E. Tults (1889).
3) Ükskord asusid põdrad meie maale, põdrad peksidundid välla. Kui Aapsalu raudtee tehti, siis mürises ermus, see ermutas põdrad jälle menema. Nad olid esimesed sõidud väga valjud.
ERA II 62, 87 (46) < Lääne-Nigula khk., Oru v. < Martna khk. — Rudolf Põldmäe < J. Rosenberg, 73 a. (1933).
4) Rahva käest kuulsin, keegi metsavaht leidnud talvel külmal ajal metsas käies, et hunt olla näljaga ära söönud õlekubu sideme sõlme, olnud väljaheite sees olnud. Teinekord leidnud, et hunt on leidnud tulerauakoti ja selle näljaga ära õginud; väljaheites olnud näha, et on kõhust läbi käinud.
Keegi metsavaht on näinud, kui põdrad seltsi otsivad: siis emapõder karata püsti puu najale, tõmmata hammastega puu küllest tüki koort ära. Põdrapull katsuda järel teha; kui ei ulata nii kõrgelt võtta, siis emapõder ei pea seltsima temaga, otsida oma-taulist. Jooksuajal olla isapõdrad väga tigedad, Koer hakkanud põdra ees haukuma, põder annud nii tugeva hoobi, et löönud koera pooleks. Ühe metsavahil olnud kindad kõhu peal rihma all; trehvanud põdraga kokku, see löönud esimise jalaga metsavahil kindad kõhtu, — leitud metsast surnuna. Kusagil metsatalus tulnud põdrapull lehmadega kodu; nii kui inimesi näinud, siis keeranud metsa tagasi.
ERA II 179, 694/5 (70) < Tallinn — August Hanson (1938).
5) Põder sööb ikke enne päivatõusu. Päival magab. Jooksu aig on kaks nädala enne kuremäepäeva (umb. 15. aug.), ja vasikas õli seitsendal külvinädalal. Siis on emapõder ninda tige, et kohe tuleb talluma.
Ühekorra jooksuajal lasin, siis on põder õige tige. Mina lasin ja joo ta märkas: kõhe minu pääle. Mina pugesin puu alle, puu õli maha langend. Tuli siis sinne puu äärde ja trambutas jalgu, ei oskand koukida nindakui karu. Viimast sain püssi laetud. Ära siis torkasin uuest.
ERA II 125, 74/5 (12—13) < Iisaku khk., Illuka v., Puhatu k., Mädasõõru t. — Mart Tarum < Mihkel Kalkmann, s. 1861 (1936).
6) Einbergi isa rääkis, et tema käind pärtlipäeva ajal põdrajahil. Põtradel ju siis juaksuaeg. Leidnd põdra ja last selle pääle. Luam kukkund, aga õld põdralehm. Vana pulli täma pole näind, aga äkitse tormand sie põõsast laskjale pääle. Vaname õleks ikke ära talland, aga poisike, kolme-neljateist-kümnene, märkas ja lasi pulli maha.
ERA II 166, 366/7 (8) < Iisaku khk., Mäetaguse v., Vabu k. — Armilda Hallik < Konstantin Kiiver, s. 1875 (1937).
7) Minu vanemad rääkisid mitu korda sarnast lugu, et olnud ühe naesel kaks lehma karjamaal. Noh, põdrapull olla seltsinud lehmadega. Eks naene ajanud õhtul lehmad lauta, kuna põdrapull olla ka tulnud lehmadega seltsis lauta, Naene pannud lauda ukse kinni ja mõelnud, et nüüd põder jäeb lauta kinni ja temal muud kui minna püssimehe järel, kes põtra tuleks ja maha laseks just tema lautas. Nii arutanud naene endamisi, kui korraga lauda uks lennanud kui pilpad eest ja põder tulnud välja ja läinud metsa. Sest põdral on esimese jala sees hiigeljõud ja mida siis pidigi laudauks tema ees piisama!
ERA II 280, 126/7 (a) < Keila khk., Saue v., Ääsmäe k. — Eduard Kriitmäe (1940).
8) Kui põdrad vahest mõne metsatuka sees õige vagusalt paigal seisavad, siis üteldakse hääd ja ilusad ilmad kaua edasi kestvat. Aga kui nad jälle vahest pääle vagusa seismise jooksu panevad ja kõik metsanurgad ja laanekohad rutuste läbi käivad, siis üteldakse varsi halbu ilmu oodata olevat. Kui põder vahest nurme dest üle käivat, mis küll väga harva ette tuleb, siis üteldakse ka halbu ehk saduseid ilmu ette tulevat.
Põdrad ajavad iga aasta jõulu ja kolmekuningapäeva vahel sarved pääst maha. Ja selle kohta räägib siis rahvasuu, et kui põder sarved pääst maha ajavat, siis sõkkuvat ta need jalgadega maa sisse ära, nii et ükski neid naljalt enam kätte ei leidvat. Seesamasugused arvamised käivad ka metsakitsede sarvede pääst mahaajamise kohta.
E 37090 (24) < Halliste khk., Uue-Kariste k. — J. P. Sõggel (1898).
9) Läind aastal on üks mees leidnud heinamaalt sambla alt toreda põdrasarve. Müünd ära ja saand 250 marka.
ERA II 13, 406 (24) < Simuna khk., Paasvere v.. Muuga k.. Pakkade t. — Richard Viidebaum < Mihkel Kaevalt, 74 a. (1929).
10) Vaimastvere vallas Tartumaal, Villakvere külast Meesla talust umbes 2 kilom. eemal, asub soisel maal pehme kallastega allikas, kuhu kord suur isapõder olla küttide eest põgenedes sisse jäänud, nii et ainult sarved välja paistnud. Sellest nimigi allikale: Põdraallikas.
ERA II 265, 494 (48) < Simuna khk., Salla v. — Ruut Rajasma (1940).