Üks lugu veel nisukesest õbedaga laskmisest. Siin olnud üks vanamees (koha nimi on. teada), see käinud iga lauba ja pühapääva öösetel Reka soo peal põdrasid passimas ja laskmas. Ühekorra olnud üks jaanilaupääva öösel, kui nimetud vanamees jälle põdra laskma läinud; läinud soo peale ühte heinaküüni ja jäänud ootama põdrasid. Olnud umbes keskööaeg, kuulnud vanamees kaugel põdra röökimist. Vanamees akand vastu röökima, ikka mäm-muh! mämmuh! Põdra akand kohe tema poole tulema. Aga mida Iigemale saanud, seda valjumaks põdra heal läinud, — kõik küün ja soo aina värisenud. Vanamees jäänud hirmu sisse, et ei täna küll head lugu ei ole, kuna üks nagu küüni katuksel irmsaste karjunud mämmuh! mämmuh! Vanamehel tulnud viimaks surmairmus meelde, et tal üks õbekuul taskus on. Ruttu tõmmand tinakuuli püssist ära ja pannud õbedase asemele (sest tinakuul põleva õelusele kedagi teinud vana usu järele, ja ega seegi muud olnud vanamehe arvates). Saanud sellega parajaste valmis, kui ju põdra akand põe-saste vahelt paistma ja tulnud otse küüni poole. Vanamees saanud veel hirmuga püssi lahti laska põdra peale. Kui pauk käinud olnud, põle enam põdrast midagi näha ega kuulda olnud. Vana katsunud, et saanud aga kodu poole, ja ei põle enam oma jalga tõstnud Reka soodu põdralaskmise pärast.
E 4325/6 (8) < Kuusalu khk. — J. Abreldal.