Vanal ajal, kui kord jahimees Voltveti Longi metsades ringi luusinud ja sääl metsalindude jälgi taga otsinud, juhtunud kogemata ühe suure männi otsas nägema imelist karvast mühakut Lähemalt vaadates selginud, et see olnud vana metsakuningas karu, kes männi õõnes olevast mesilaste mesikärgedest püüdis saaki saada, kusjuures aegajalt mesilasi käpaga eemale karjatas, kes vanale naha kallale nõeluma tikkunud Jahimees vaatanud kaua aega sarnast toimingut päält, viimaks hiilinud lähemale, korraldanud oma püssi ja kui ta parajal maal olnud, käinud põmakas ja vana metsaelukas kukkunud maha, nõnda kui maa matsatanud. Jahimees olnud seekord jahisaagist päris õnnelik; saanud ju karu naha ja männipuu õõnsusest mesilase pere ning hulga mett, mida annud mitmeks päevaks kodu tassida.
ERA II 134, 154/5 (5) < Saarde khk. — J. P. Sõggel < Liisa Siitan (1936).
2) Lammaru lähedal riigimetsas oli veel 4—5 aastat tagasi oige suur mänd, mis nüüd maha raiutud on. Selle koore sees olid suured lõhed. Üle saja aasta tagasi, kui Vändra metsades Veel karusid oli, oli üks karu selle männa otsa ronind mesipuid otsima. Mesipuid hoiti karude eest puude otsas. Karu oli üsna puu latva jõudnud, ja puu muutund juba liiga peeneks karu jaoks ja karu kukkund alla. All oli suur känd ja karu kukkund kännu otsa, Karu saand tublisti haiget ja saand vihaseks. Hirmsas vihas hakand ta ümberringi puid üles kiskuma. Teind suure hulga metsa lagedaks. Viimaks kukkund pikali ja surnd.
ERA II 234, 455 (2) < Vändra khk., Vändra v., Sõõrike k. < Eduard Juhansoo < Jaan Allikson, 47 a. (1939).
3) Vanast tehti kaera jooki magusast ja piiritusest. Karu tuli kaera ja tema on ju maias magusa pääle. Siis jõi täis ja notiti ommiku maha. Kui lava tehti kaera äärde, siis veedi ikke mees kaera äärde obuse seljas. Tema ju tunneb aisu koledast. Tuleb ikke alle tuule kaera.
ERA II 125, 74 (11) < Iisaku khk., Illuka v., Pühatu k., Mädasõru t. — Mart Tarum < Mihkel Kalkmann, s. 1861 (1936).
Karu meemaiusest vt. veel nr. 147:7, 149:1, 157, 160:3, 161:1, 164:1, 202:1, 205, 206, 222.