1) Kose metsas elutses metsavaht, nimega Metsa-Jüri. Kord hakkas karu tema kaeras käima. Jüri läks mõisa kaebama, Mõisa parunihärra käskis metsavahil põllu serva künka pääle suure puu otsa karu lava ehitada. Siis kutsuti parunihärrad mit-.mest mõisast kokku. Hakkasid laval karu viisuma. Ootasid mitu ööd, aga karu ei tulnud kaera. Härrad tüdinesid ootamisest, Koha-likus mõisas oli piiritusevabrik, siis pidasid härrad uue plaani. Metsavahil oli palju mesipuid; siis, toodi mõisast piiritust ja metsavaht segas mett ja piiritust segamini suure künatäie. Parunid olid kindlas usus, et karu selle mee ära sööb ja siis purjus magama [jääb ja nad] nii lõpuks karu kätte saavad. Tol korral elas Rausvere külas küla sadulsepp Pätsi August. See läks kord Kose metsast rangipuid otsima ja leidis seal põllu servas meeküna. Ta hakkas selle sisu mekkima. Et magus piirituse segu Augustile hea mailises, unustas ta rangipuud ja rüüpas magusat, kuni ta uinus sinna küna äärde. Tal oli vammus karuga ühte karva. Metsavaht ei kahelnud sugugi teda eemalt nähes, et see karu ei või olla. Jooksis kiiresti mõisa ja rääkis härrale, et karu on küna ääres purjus ja magab. Härrad võtsid mõisast kõik julgemad mehed ja ketid kaasa ja tulid karu püüdma, aga leidsid Pätsi Augusti.
Seda kohta hakati nimetama Karulavaks. Praegu on ta peoplatsiks suvel. Pätsi Augusti endist elukohta, kus praegu kas-vab mõni puu tee ääres, kutsutakse Pätsi vaksaliks.
ERA II 215, 379/81 (11) < Jõhvi khk., Jõhvi v., Rausvere k. — Vasavere algkooli 3. klassi õpilane Asta Nurk < Jaan Rannaste, 47 a. (1939).
2) Ennevanasti mõisnikkude ajal elas Veneveres, minu sünnipaigas, mees, nimega Alttoa Juhan, keda rahvasuu kutsus Julgeks Juhaniks. Siis peeti ka karujahte, sest sealkandis õli palju karusi. Noh, ükskord korraldati ka karujaht, — nagu harilikult, olid talumehed ajajateks. Mainitud Julge Juhan oli ka ajajate seas, varustatud ainult raudkepist, mille ots oli teravaks tehtud. Trehvanud mahalangenud männi juurde, näinud selle all magamas mesikäppa. Noh, ega ta palju aru pidanud, hüpanud prantsti kohe karu selga, karu ehmatanud ja pannud minema, mees seljas nagu ratsanik, Juhanil kohe nõu peas, hakkas teine keppi karule sisse puurima, karu hirmsast kisendama. Teised jahimehed pannud koju minema, ainult püssimehed ja mõisahärra jäänud imestades vaatama, mis nali see on. Karu kaua vastu ei saanud pidada, sest jõud hakkas raugema, juba vaarus jalgadel, — ja paar sammu härrast eemal langes Julge Juhani ratsu kokku. Härral oli häämeel ja kinkis aastarendi Julgele Juhanile.
ERA II 215, 451/2 (l) < Iisaku khk., Iisaku v., Alliku k. — Iisaku algk. õpilane Helmut Karus < Eduard Karus, 40 a. (1939).
3) Iga aasta detsembri lõpul tehti jaht. Küttad olid ühe liini pääl. Need olid kõik mõisast saksad, mõni kangem kütta. õli külast ka kaasas. Pandi siis ajajad ringi ja need ajasid ette.
Mustlatvas õlid errad jahil. Üks krahv õli akkand sihi ääres asjale. Omal õlid mustad riided seljas. Tõine krahv jälle arvand,. et ongi karu, ja last sellele kuuli kannika. Kus see kisa lahti, ja siis kanneti tõne mitu kilumeetrit Kontsu. Ega ta selleperast ei surd. Sellele kõhale pandi siis Krahvisaare nimest ja see on-praigagi.
ERA II 125, 75 (14—15) < Iisaku khk., Illuka v., Pühatu k., Mädasõõru t. — Mart Tarum < Mihkel Kalkmann, s. 1861 (1936).
4) Üekorra Uulu parunid olnu sii Räägu metsas jahil. Metsavahidel olnu ette antu karu üles otsida, ja metsavahid ütlenu, et selle ringi sees ta piab olema. Kolm päeva käitu metsas. Küll olnu teistel suured jahekoerad ligi ja ajajad ümmerrinki — kõik siit Kabli talupojad olnu väl'lal — aga kätte ei leia. Sii üe kruntnikul, vana Reinul, olnu ää koer, kange karusi otsima, Suli olli nime. Rein olli ka ajajate sias. Tema läinu viimati oma maakoeraga, kas tas mitte kätte ei leia. Natuke aega — Suli akkanu aukuma ... Rein vaatanu: karu olnu suure sakardi all ennast üleni samla sisse matnu, üks röömike ninaotsa paistnu. Tema löönu käksaga, tahtnu tall just ninas lüia, aga üks nati-kene läinu viltu ... Ku see karu sis tulnu igavese valuga, Suli kont-ses, ja otse ajajate pool, põle änam kisast kuulatanu ega midagi, Ajajatel põlnu püssi — saa midagi teha. Üks Kabli mees jäi tall just ette; ku ta kahmas selle ja viskas ku nuustiku kõrva, isi läks, koer p-ses. See mees põrutas oma puusa ära, jäigi puutsama pärast. Aga mehed naertsid, kus parunite suured kallid koerad teinu mitte sittagi.
ERA II 269, 385/6 (24) < Häädemeeste khk., Orajõe v., Kura k. — Marta Mäesalu < August Vaher, 53 a. (1940).