l) Kord elanud Nõval üks väga tugev ja julge mees, nimega Aadu. Ühel pühapäevaõhtul läinud kõik rahvas kabelisse jumalateenistusele, kuhu ka Aadugi läinud. Olnud juba õige pime öö, kui Aadu kabeli ligidale metsa vahele astunud. Metsast tulnud üks hunt välja, näinud Aadut, mõtlenud, et teine hunt on, hakkanud tema kõrval edasi kõndima, Aadu kuulnud küll, et keegi tema kõrval kõnnib; pimeduse pärast ei ole ta aga midagi näha võinud ja ei ole sellepärast ka oma kõrvalkõndijaga midagi rääkinud. Nõnda kõndinud nad üsna kabeli ligidale ühes, kui hunt, kes hästi Aadu ligidal käinud, kogemata oma küisilis'e jalaga Aadu pastlapaela katki astunud. Aadu süda saanud sellepärast täis ja kärgatanud: “Mis kurat sa sellest katki astusid!” Sellest ehmatanud hunt nõnda kangeste ära, et kahe jala pääle püsti karganud. Aadu [tundnud] nüüd pikka kogu enese kõrval, mõtlenud, et vist vanapagan tahab temaga jõudu katsuma tulla, ja haaranud hundi kõripidi kinni, viskanud teda kange hooga enese alla maha ja hoidnud teda enese all seni kinni, kuni rahvas kabelist välja tulnud ja Aadut hundiga maast leidnud. Aadu seletanud teistele, et tema olla vanapagana kinni võtnud, aga kui tuld toodud, nähtud, et see hunt olnud, kellele nüüd Aadu ka pahameelega otsa teinud. Pärast pilgatud Aadut alati, et ta vanapagana pähe oli hundi kinni võtnud.
H I 9, 95, (20) < Viljandi khk. < Läänemaalt — Anton Suurkask (1897).
2) Virumaal, Luusiku küla servas elas üks saunamees, nimega Andres Muru, Üks julge mees oli ta vanalajal või õieti noores eas. Ta elatas ennast tökatiajamisest. Sealt küla servast umbes 7 km asus kardetud mets. Ükski elav inimene pole tohtinud sinna sisse jalaga astuda, ainult mainitud mees, keda kutsuti veel Karu-Andreseks. Käis seal tohtu korjamas. Ühel päeval, kui ta tohtu korjas ja ronis ühe murdunud kase tohlule ja vaadates alla pilliroogu, nägi ta hulga koeri tema ümber pilliroos. Aga et see teda sugugi ei kohutanud, hüppas ta suure huraaga puu otsast alla. Ligemale minnes nägi ta hundikutsikaid, keskmise karjakoera suurusi. Andres ilma mõtlemata võttis teiba kätte ja hakkas neid materdama. Sealjuures ühe lõi ta surnuks ja teise vigaseks, Emahunt, kuuldes poegade kisa, tuli vaatama, mis poegadel viga on. Nähes meest, tormas hunt lausa peale. Lisaks tuli ka isa-hunt, nii et ta pidi ennast kaitsma pussiga pealetikkuvate huntide eest. Need kaks hundipoega viskas ta Õlale ja sammus järjest 7 km tagurpidi, järjest pussiga vehkides, sest emahunt pidi teda otse purustama. Saades lähemasse tallu viskas ta hundid põrandale, sest muidu poleks keegi teda uskunud.
ERA II 215, 474/6 (11) < Iisaku khk., Iisaku algkool — Helmut Karus (1939).
3) Martus Aeaotsa Jüri võtnd kevade kerve ja läind metsast aeavitsu otsima. Läind metsa ja korjand seal vitsu ühest ja teisest põõsast, mis tal parajad on. Raiund parajasti ühest põõsast, kui keegi kargand temale kukla pealt kinni nagu tangidega. Mees visand kerve maha, karand kahe kääga undi peast kinni, ja unt parlartsti üle pea ette maha ja isi kõhuli otsa ja käsi küinar-nukist saadik undi kõrisse.
Nüid selle unditõmmamisega ta tõmmas eese peanaha ka silmile. Siis ta kukkus abi karjuma. Teisi kedagi lisemal ei oind kui karjapoiss metsas karjas loomadega. See läks siis selle Õisu peale vanamehe juure. Nuga ja vilepuu oli poisil peos, muud midagi. Vanamees palus poissi, et “tule nüid ja lõika undi kõri maha,” aga poiss nii arg, ei julge. Vanamees meelitab ja palub, et “tule, tule, kui unt mind murrab, siis murrab sind ka.” Poiss siis selle ermu peale võtab noa ja lõikab undi kori maha. Vanamees oli aga nii tugev veel, et lükkas peanaha tagasi ja läks sealt oma jalaga kõmpides kodusse. Seal pandi kohe obune ette, vanamees peale ja viidi linna arsti juure. Arstid palsameerisid tal peanaha ilusasti rohtudega sisse ja õmblesid siidiniidiga kinni. Seesama peanahk jahi talle juustega peale, nagu tal enni oli. Aga vanamehele jähi viga juure, ehmatas eesele undi-krambid eluks aeaks.
ERA II 254, 455/7 (2) < Reigi khk., Kõrgessaare v., Kiivra k. — Enda Ennist < Andrus Remmel, s. 1870 (1939).