“Ütele mõisnikulõ tul'l tõõnõ külälisess, köh pääle üte ja tõõsõ jutuajamise jahi pääle minti. Mõisnikil, kia kavvõdõst tõõsõ poolõ kos'tõlõ ol'l tulnu, on ka üts tukõv teendri üteh, kes tedä jo katstõiskümme aastakka oränu ol'l. Tukõv noormees ol'l mõistlik püssaga ümbrekäändleja, kes uma esändä meelehüäs jahi pääl kävvüh kunagi pauku korvalõ lasõ-õs. Kui mõisniki-paar jahi pääle läts, siss kitt üts umma sulast, tõõnõ pinni. Sulanõ lasõ-õs pauku ilma asända, pini lasõ-õs üttegi jänest es ka rebast inäp ilma minnä, kui ta tedä õnnõ näk'k. Ol'l päiv otsa jahi pääl arr käüt, nätti, et mõlõmbide kitus õigõ om. Kotoh naati jahisaagi üle liiku jooma ja sulasõ-pini vaeldamise kaupa tegemä. Joodi ja prassiti pääle poolõ öö veel, kooni vaeldamise kaup kinnitedus sai: sulanõ pini asõmõllõ, pini sulasõ asõmõllõ; üts hind mõlõmbil.
Määnes targa ja virga pini elo vahtsõ perremehe man sai, toost teedäi midägi. A sulasõ elo tõõsõ herrä man ol'l pal'lo sitõmb; kogonist niivõrra vilets ja halv, et ta uma mõistmada perremehe mant arr pagõsi. Lugu, millest siin om jutustõdu, sündü küll Vinnemaal. Siält pagõsi mees arr ja sai siia Vastseliina kihkunda, Misso valda, Kurepulli külakeste ütele eesti näiolõ kodomehess. Edimält olnu mees siäl sulasõss. Et poiss tark ja illos ol'l, mieldü ta tütrikullõ; et ta tukõv töömees, siss ka ta vanõmbilõ, nii et tä — ehk küll rahvusõ poolõst vinne mees ja pagõhõja — peris Misso valla talo perremehess sai. Mehe nimi ol'l Ivvan Needo, kink sõimunimess rahvas tedä (hariliku pruugi perrä) “Kimba Ivvan” kuts. Neide ritu kir'otaja näk'k poisikõsõ-põlvõh timä poiga Hindrik Needot, kes ka üts tugõva kundiga mees ol'l ja kedä siinne rahvas lühkült “Pulli Kimbass” kuts. Parhilla elase toosama kotusõ pääl Pulli Kimba pojapoja; timä poig — üts ainukõnõ — kooli noorõhna arr. Poig, kui pojapoja, omma jo vanõmbide tugõva kundi kaotanu. Hindrik Needo tõõnõ naane elas veel parhillaki Pulli Kimba taloh.
H II 70, 594/5 (9) < Vastseliina khk., Vastseliina v., Järvemäe k. — Jaan Sandra < Hindrik Pant (1904).