1) Seened on ka üks toidulisa juba vanast ajast. Ehk küll kõiki seente liike ei tuntud, aga kuuseriisikad on ikka korjatavad seened olnud. Neid toodi metsast ja keedeti ning praeti. siis kohe värskelt söömiseks ja soolati ka talveks sisse. Seened kasvavad sügispoole suid, kui on soojad ja niisked ilmad. Kui sajab peenikest sooja vihma, siis öeldakse: "Sajab head seenevihma." Seeni korjatakse korvidesse. Korvi kantakse käekõrval. Nuga võetakse kaasa ja lõigatakse ussitand kohad küllest maha; mis ilus, see pannakse korvi kojutoomiseks. Kis ablemad olid, need võtsid ka ussitand seeni ja muid tatikaid ja sõid kõik segamine ää. Vanal ajal öeldi, et vanad poisid ja -tüdrukud käia seeni külvamas. Kui sui pal'lu müristab, siis tuleb rohkeste seeni. Kui kuiva välku lööb, siis külvatakse seeneseemet alla. Kui nähti kedagi kaltsus riides inimest mööda käimas, siis öeldi: "Tea, kis see seenekülvaja on!"
ERA II 260, 47 (5) < Märjamaa khk., Märjamaa v., Riidaku k., Järve t. - Emilie Poom < Liisa Järve, s. 1887 (1939).
2) Üks liik seeni, mis kevadel kasvab, nimetakse mürkel ehk mürakas. Neid söödi vanaste üsna lihtsalt: kui metsast leiti, toodi koju, kasteti silgusoolvee sisse, pisteti orgi otsa ja küpsetati sütetulel ehk ahjus, kui ahi küdes. Söödi niisamamoodi ehk leiva ja kartuli juure. Et neid väga vähe leida on, siis ei saa neist mitmele toiduks, olid lastele maiusasjaks. Mürkel kasvab kõrgel, enamast liivasel maal, on pikk tornikujuline, seest tühi, pealt auguline nagu mesikärg, väljastpoolt must, seest valge, hea maitsega. Noored mürkled maast tõustes on mustjaskollakat värvi.
ERA II 260, 49 (7) < Märjamaa khk., Märjamaa v., Kõrvetaguse k. - Emilie Poom (1939).
3) Seened, neid on palju liike meie metsades. Ka on seened söödavad ja ka mittesöödavad. On, mida inimesed söövad, ja ei ole kahjulikud. Aga on neid seeni, mis on mürgised, kuid lehmad ja lambad söövad neid ja neil ei ole midagi viga, aga inimene saab mürgituse. Kärbseseen, see hästi ilusa välimusega, kuid mürgine. Enne pandi kärbseseen piima sisse, ja kui kärbsed läksid selle piima kallale, said kärbsed mürgituse. Kuid seentel on oma ajalugu ka meie minevikus. Omal ajal olid seened meie rahval kaunis hea sissetulekuallikas. Oli sügisel kõik tööd maamehel korras ehk ka jälle, kui oli ilm vihmane, et ei saanud muid töösi teha, ja sügise, kui oli juba peale jakopipäeva ehk selle ümber uduvihma sadanud, ilmusid seened. Ja siis mis muud maamehel kui naesed ja lapsed seenele! Kõige enne ilmusid limased tatikad - alt kollase lihaga, pealt libeda limaga kaetud. Kõige tuntunumad olid männitatikad, siis haavatatikad. Siis haava- ja tammepuude naabruses kasvasivad kollakaspruunid ridaseened ja puravikid ning tammejünnid. Need kasvasid tammepuude ümbruskonnas. Sest iga puuliik sigitas omaliiki seeni: kuusemetsa all kasvasid kuuseriisikad ja männametsa all männariisikad. Nad on peaaegu ühtmoodi punakad-roosad, kuid vahe on ainult see, et männariisikal on mulk külje (see on "kübara") sees. Siis kasemetsa ümbruses on kaseseened ja valged luigeluited ehk luigetiivad. Peale selle on kukeharjad või võiseened, milledel kange hea maik, just nagu oleks võiga praetud, ilma et võid juure lisad. Karjalapsed olid alati esimesed seenteleidjad. Kui ilmusid puravikid või tammejünnid, kohe olid karjatsed need, kes tervitasid neid. Kohe tehti tuli ülesse ja sai orgi otsas küpsetud. Ja õnn veel, kui oli silgusoolvett kaasas; siis küpsetud puravik sai kastetud soolveesse ja sai söödud ja küll maitses hea, oleks aga neid saadaval olnud! Kuid puravik kui ka tammejünn pidi hästi läbi küpsend olema. Seen pooltoorest olekut ei salli: kui pooltooreks seen jäeb, siis maksab tema laisale küpsetajale kätte mürgitamisega. Ei ole vähe neid, kes on mürgitusi saanud pooltoore seente söömise kaudu. On ka surmajuhuseid olnud seentemürgituse kaudu; see on, kui on puudulikult keedetud või praetud.
ERA II 280, 105/8 (1) < Keila khk., Saue v., Ääsmäe as. - Ed. Kriitmäe (1940).
4) Seene-Senni. - Joo se vist seente kaitsevaim oli. Oli see üsna moodis minu lapsepõlves veel, kui seenele läksid ja kui seenelt tulid; siis öeldi: "Kas Seene-Senni ka sind õnnistas?" Ehk kui läksid seenele: "Oh annaks ka Seene-Senni sulle õnne, et ikka leiaks leivakõrvaseks!"
ERA II 280, 130 (7) < Keila khk., Saue v., Ääsmäe k - Ed. Kriitmäe (1940).
5) Siis on ka veel nimetusi: Oh sa seenetreial! - Oh sa seenekull! - Oh sa tatikavaht! - Oh sa konnakübar!
ERA II 280, 117 (4) < Keila khk., Saue v., Ääsmäe as. - Ed. Kriitmäe (1940).
6) Söödavaid seeni Orajõel. - Nõmmest korjatakse nõmmikaid ehk nõmmeseeni, tatikaid, kukeseeni ja piilikaid. Mõned korjavad ka noori hobuseeni. Piilikaid on mitu liiki: punased ja roosad piilikad, kollased piilikad ehk kopad ja hallid liivapiilikad. Metsast korjatakse pääle eelmiste kuuse-f kase-, haava ja lepaseeni, härjaseeni, võiseeni, vahulikke. - Mittesöödavaid seeni nimetatakse üldiselt sitaseenteks, nimepidi tuntakse ainult punast kärbseseent. Šampinjoni ja mürklit rahva seas ei tunta ega tarvitata. Okupatsiooni ajal imestati saksa sõdureid, kes korjasid mõnel pool õuedest ja kesadelt "sitaseeni" söögiks. Kõik söödavad seened kupatatakse, siis pestakse ja pigistatakse käte vahel läbi mitme külma vee ja pannakse mitmeks tunniks vajutuse alla. Seeni tarvitatakse peamiselt peenendatult seenekaste ehk seeneravi tegemiseks.
Rahvasõna "mine seenele" tähendab sama mis "mine metsa", s.o. jäta järele, ära luiska, ära tüüta jne. "Mine õige seenel oma jutuga!" Samas tähenduses ka "mine sital!"
ERA II 269, 362 (12) < Häädemeeste khk., Orajõe v. - Marta Mäesalu (1940).
7) Seenel käidi hulgakesti hobusega kaugel Kasternõmmel. Kaasa võetud korvid, pada seente kuppamiseks, toober ja teisi nõusi. Mõned korjasid seeni, teised kuppasid, Kuppanud seeni pesti toobris külma veega ja pandi nõudesse. Metsas kupatati sellepärast, et seened koju sõites ei puruneks. Kodus pesti ja pandi kotti, kott pandi kivi alla pingi pääle, et seenelima välja pitsiks. Vanasti üksvahe oli keeldud seeni korjata, siis oli hirmu metsavahtide pärast. Oli kordi, et kallati seened pajast hirmuga tulle ja püüti põgeneda, et pääseda karistusest, kui metsavaht pääle juhtus.
ERA II 269, 375 (9) < Häädemeeste khk., Orajõe v., Kabli k. - M. Mäesalu < Maria Kohv, 47 a. (1940).
8) Kaks naist läksid seenemetsa Eesti piiri lähedale Läti metsa. Parajasti olid korvid peaaegu täis, kui naised märkasid eemal metsavahti. Raskete korvidega oli sant põgeneda ja naised peitsid end aegsasti paksu põõsaste taha. Metsavaht läkski säält mööda. Kui ta parajasti just nende kohal oli, tikkus ühele naisele kibe aevastus pääle. Teine ütelnud, et võtku ninast kõvasti kinni, siis aevastus ei tulevat. Naine teinud nii ja aevastus jäänudki tulemata. Metsavaht läinud ilusti mööda ja naised pääsid karistusest.
ERA II 269, 384 (22) < Häädemeeste khk., Orajõe v., Kabli k. - M. Mäesalu < Asta Koger, 13 a., emalt Kata Koger'ilt, 38 a. (1940).
9) Ega mõisamõtsan es tohi mudu kah seenel käia ku pidi pilet oleme. Mõisan esi olli obene ette pant ja olli sis kaugele mõtse sisse mint seeni otsima; selleperäst es tahete sis, et taluinimese korjasive. Kevädelt olli pehme samla sehen neid oonisäsid -, sääntse robelise ja auklise, pruuni päält. Egä õige vanast neid es süvvä. Ku mia karjan olli, sis kasvi neid küll, mia pesse kepige katik. Neid muste siaseeni kah es süvvä. Kaski ümmer kasusive vahuliku ja pilviku, nee ollive ää seene. Soo sehen kasvave rabaseene, sääntse alli päält, Ärjäseene om kuusemõtsa all, nee om küll ää seene, Vesika einämaa pääl om võiseeni ja vahulikke - neid seeni om tuhantid - neid ei jõua ärä lugedeki. Seeni käiti iki vihmage otsman, ega kuiva ilmage aiga es ole sihantse asja pääle, sis üteltseki, et "like ku seeneline". Ega kuivalt es saa seeni otsman käia.
ERA II 285, 290/1 (114) < Paistu v., Otsa t. < Halliste khk. - S. Lätt < Liisa Kutti, 62 a. (1940).
10) Talveks korjati seeni ja soolati nagu nüüdki. Kõik seened ei kõlband. Oli koguni vähe neid, mis sündis süüa. Puravikud ja kõik teised söögiseened, milledel ei tulnud murdmisega piima, visati maha. Seened kupatati veega, nõrjutati sõelas, pigistati kõvasti vesi välja ja soolati siis kihtide viisi nagu silkugi.
ERA II 279, 229/30 (26) < Iisaku khk., Mäetaguse v., Atsalama k. - A. Männiste < Hilda Alaküla, 47 a. (1940).
11) Seenel käidi ennevanast vähe. Ei söödud palju seeni, ei peetud söögiseenteks. Kes käis ja korjas, see soolas talveks. Este liutatakse, siis keedetakse, ja kui on läbi keened, pannakse pressi alla; siis lautakse puuriista sisse ja pannakse suala vahele. Puravikud ja aavaseened kõrveteti süside peal.
ERA II 279, 175 (5) < Iisaku khk., Mäetaguse v., Pagari as. - A. Männiste < Triinu Suuder, 78 a. (1940).
12) Marju ja seeni võis küll korjata igalt poolt. Nüüd ei või ilma luata. Riigimetsa jaust peab luba olema. Talumehed oma metsas ka ei lase korjada. Ennemast korjati kaseseeni, kruustisi, lepaseeni, kukeseeni. Mõned korjasivad ka opakaid ja kuivatasivad. Naised läksivad ulgakeste metsa marju korjama. Suppi keetasivad marjadest ja niisama seivad piimaga ja muidu. Muasisi ei keedetud ennemast.
ERA II 279, 188 (5-7) < Iisaku khk., Mäetaguse v., Pagari as. - A. Männiste < Leena Saareväli, 73 a. (1940).
Seenilkäimisest vt. veel nr. 4, 12:1, 14, 60:1, 74:10, 142.