27. Seen vestleb tamme ja viinaga.

1) Suurõ kuusõ mõtsa seeh, üte korgõba kotusõ pääl kasvi ka üts suur ja vana tamm, kiä uma tugõva ossa egäle poolõ lakja ai. Tammõ alt ilmu ütel pääval tatt-seene nõna üles ja naas tugõva tammõga kõnõlama: "Taganõ, tamm, las ma lagonõ!" Uhkõ tamm naard tati suurustõlõimise üle. A tatt kasvi ka mõnõ pääväga nii suurõs ja lihavas, nigu kõigõ suurõmba mehe kaapküpär. Nii sais ta suurustõh paari nädälit, ni sattõ arki maaha uma jämme juurõ otsast. Tamm küs'se: "Noh, sõbõr, mis nii?" Tatt kostõ: "Ah, küllüle võrksamb mees, kavvas ma tah üte jala pääl saisa!"

E 45422/3 (3) < Vastseliina khk. - Gustav Sander (1906).

2) Kord läks viin ühest poravikust mööda ja teretas seda lahkeste: "Tere poravik, taluroog!" Teine võttis tervist sellesama lahkusega vastu: "Tere viin, rahvarõõm!"

Tagasi tulles leidis viin tatikest ära mädand olevat ja teretas teda: "Tere tatt, mädand sõnnik!" See aga pandsi nendasamute ninapide tagasi: "Tere viin, marujook!"

H, R 4, 159 < Räpina khk., Toolamaa - H. Punnisk (1887).