1) Kord läinud üks naene pühapäeval metsa lehessid lõikma. Näinud tee ääres ilusa kaasiku, pöörnud kaasikusse ja lõikund sealt niipalju lehessid, kui imu tasa saanud. Võtnud siis voori selga ja hakkanud kodu minema. Aga varsi tunnud ta, et tal seljas midagi kihisema hakkanud. Naene visanud lehessavoori maha ja vaadanud, mis need kihelajad on. - Tal olnud särk ja kõik riided peenikesi valgeid ussa täis. Naine katsunud ennast neist puhastada, aga asjata. Mida rohkem ta neid tapnud, seda rohkem neid tekkinud. Naene jätnud lehessavoori sinnapaika ja jooksnud kodu. kodus puhastanud nad mitmekesi riideid ussidest, aga asjata. Ta pole muidu neist lahti saanud, kui visanud riided tükis põlevasse ahju. Iialgi ei ole ta enam pühapäeval lehessile läinud. Ja kõigile, kes pühapäeval lehessid lõikvad, sündivat nõndasamuti.
H IV 7, 342/3 (3) < Viljandi khk. - H. Pihlap (1895).
2) Perenaine tulnud lauakirikust kodu. Olnud ilus ilm. Lähnud lepiku vihaoksi lõikama, mõtelnud: aega on, kodu pole midagi teha, ilm ilus. Olnud juba lõikamisega valmis, tahtnud kodu minna. Seal tulnud hallvanamees talle juure ja ütelnud: "Mis sa võtad endale nuhtluseks selle eest, et lauakirikust tuled ja oksi hakkad lõikuma, - kas oled eluaeg pime, võtad omale kaks last kolmeks aastaks imetata või - - - -?" Naisel ei ole enesel lapsi olnud, mõtelnud: mis mul viga's lapsi imetata, - ja valinud selle nuhtluse väl'la. Kodu tulnuvad talle aga kaks ussi rinna otsa ja pole sealt enam lahkunuvad. Kord läinud naine sauna, ussid jäänud särgi peale. Naine jätnud särgi sauna ja jooksnud kodu. Seal ootanuvad teda juba ussid ees. Nii lähnud kolm aastat mööda, siis kadunud see nuhtlus tast ära.
Öeldakse: Kes pühapäeval tööd teeb, selle lööb pikne maha.
H, Mapp 434/5 (5) < Tartu-Maarja khk., Ropka m. - Johannes Kool (1900).