1) Kõjo hõiki, kõjo huiki: | Kägu kukku kuusemõtsan, |
"Neiu, läki lehessile! | Piu lauli pihlamõtsan. |
Lõika üitsi, lõika kaitsi, | Käost sain ma käteräti, |
jäta ladva käol kukku, | pihust peene põllekese, |
peene ossa pihul laulda!" | sisaskist sain siidirätti. |
Öösse kägu kätte saasse, | Kägu kuku - kuusik tõrku, |
pihu pijju tulesse! | Pihu lauli - pihla tõrku. |
H II 45, 435/6 (3) < Sangaste - H. Raag (1891).
2) Ammu eitsi mu aeti, | teoruuna, tölkianda (saba) |
anti alva obene, | seo om kuri komime, |
vana märä mähkäsälgä, | ladus maale langemaie. |
Eitsin om illus eläde, | Murra ossa" kakka katsi, |
eitsin luba lüvva luuri, | ärä tiiru tipukesta |
poistel tuli turbaesta. | ega laasi latvusida: |
Lääme, lääme, neiu noore, | jäta ladva käu laulda! |
lääme tulda tundamaie, | Kägu ei kuku kivile, |
kas om tulen suure poesi, | lind ei laula lakel maale; |
suure poesi, pika poesi. | kägu lää puile puhta,ile, |
Kui om tulen suure poesi, | sarapuile sirge,ile, |
siss vii enämb lehtisida, | õunapuile õige,ile, |
viielt korralt villatsida, | vislapuile virge,ile. |
kuvvelt kõrvalt kuivasida. | Käul jääs kirja kivi pääle" |
Kui om tentsiku tulena, | käul jääs märgi mätta,ela, |
näsävärgi lämme,ena, | armi aia saiba,ela. |
võta siss piiu pika vitsa, | Kubije naise kavale, |
tõisi piiu tõrvat roosa, | talunaise targa naise, |
lahu tentsiku tulesta, | võtva kirja kivi päälta, |
näsävärgi lämme,elta, | võtva märgi mätastelta, |
pane ennest paiste,ella, | armi aia saiba,elta, |
astu esi asemelle! | kudave kirja kinda,essa, |
Läämi lehti, näiu noore, | aava pööra amme,eda - |
läämi lehti lepikule, | kuu kirja kinda,en, |
kuldaluuda kuusikuda, | päiva pööra päidelen. |
vaskivitsa väärikuda! |
H II 24, 304/6 (73) < Karula khk. - P. Einer, J. Einer, stud. < Ädu Illisson (1887-9).
Lisanäiteid lehesilkäimise lauludest on esitand H. Tampere "Rahvapärimuste Selgitajas" nr, 2 (III 1937), lk. 25/6.