Ma olin siis veel Rajakülas. Neljakeisi naised läksime metsa kuuseoksi tooma. Saime oksad kokku ja akkasime kodo tulema. Oksad õlid veikse kelgu pial järel. Tuleme Raja ja Kikita küla vahel kraavi müöda põõsaste vahel, üks vanamees läheb risti üle tee. Ei meie tund teda, õli niisuke all vanamees: all abe ja all vene kroogitud kuub seljas. Ei meie pand teda suurt kedagi tähele. Lähme veel natuke edasi mööda kraavi iart. Üks Rajaküla oma vanamees lõikas sial korvivitsu. Vanamees ütles, et "las ma viskan omad vitsad ka piale, siis ma aitan teil vedada." Vanamees viskas siis oma vitsakimbu ka piale. Tuleme veel edasi, vanamees ütleb, et "siin kasvavad ilusad pajud, ma lähen, lõikan viel mõne viadi, minge teie edasi." Meie lähme edasi. Ootame, ootame, ei vanameest õle koskil. Lähme siis ära kodo, ei vanameest ikka õle koskil. Öö läbi õli teine metsas ja alles teine omik tuli kodo. Siinsamas oma küla all õli ära eksind. Käind nii ringi terve öö õtsa. Eks ta läind metsalja jälgedele, sellepärast ei saand enam metsast välja. Kes see all vanamees muu õli, kui metsaljas. Meie teda keegi ei tund.
ERA II 30, 188/90 (4) < Iisaku khk., vaestemaja < Torma - Paul Ariste < Mai Rull, 67 a. (1930).