1) Korvi tetti iki vitstest ja laastest ja juurtest kah. Üits naine olli laastest korve tennu ja olli 300 ruubelt raha kokku panden, kik ollu katekümne-kopkulise raha. Üits mees olli sis ärä võtten selle tidruku. Sis mees osten selle maja ärä, mis neil enne rendipääl olli. Ärrä küskin, et "kust sa ninda pailu raha said?" Mees ütelnu, et naine korvitegemiseg om kogunu. Ärrä küskin, et "näidä ometig, määntsid korve sa teed, tee miule kah üits!" Naine ütelnu, et "mul ei ole aava laaste." Ärrä anden tal sis mitu aaba. Sis olli tennu korve ja viinu ärräle väiksid ja suuri, Nee ollu värvilistest laastest tett, kirjä puha pääl, kangesti iluse, ärrä kitten nindat.
ERA II 285, 294/5 (127) < Paistu khk., Paistu v., Otsa t. - < Halliste khk. - S. Lätt < Liisa Kutti, 62 a. (1940).
2) Vanasti olli karjapoiste amet korvisi tiha. Tegime juurikakorvisi männajuurtest ja vitsakorvisi paju- ja kadaka- ja toomingavitstest. Korviringid ollid änamesti kuuseokstest, kadakast või toomingast, sarapuust kah. Juurikatest tehti sangaga korvisi, vitstest ollid püstkorvid, kanne pääl. Kanmeks panti niinekeerused või käändi vitsast ja juurikast. Vanasti tehti soolavakad ka juurikatest: alt olli jäme, karavini moodi, päält peenem kael, et sai pius võtta, juurikatest topus või müts kujuti pähe. Pärnakoorest tehti tanukarbid, palava oraga ollid kirjad pääl põletadu.
ERA II 269, 359 (8) < Häädemeeste khk., Orajõe v., Kura k. - Marta Mäesalu < Ott Kallas, s. 1865 (1940).
Korvidest vt. veel nr. 2, 60, 84.