1) Metsast ei lubatud muud võttada kui tuaminga-vitsa, et tuamingas ei kasva tiapmilla puust. Juuri ka ei tohtind kiskuda: puu kuivab ära; nindasamate kaski ei võind rikkuda luua- ja vihaõksi võttada. Sala sai võetud kõiki mis vaja. Egas sie mets saksale üksi kasva, kasvab muanakale ka - saksa mets ja saksa muanakas. Luaga- ja aisapuid pidi raha iest küsima ja õstama.
Marju ja sieni korjas igaüks niipali, kui tahtas; ei kieland keski. Nüüd ei või, piab õlema metskonnast luba.
Mina tien praigagi juurist kartulikorvisi. Kuarin ära ja ajan jämedamad lõhki, tule pääl kuumutan, suajalt painduvad paremini. Ega kartulikorvile miski mustri vaja õle, niisama lihtsad lettin, ümmergune pual väljapuale, tõine sissepuale. Ega ennemastki miski mustridega tehtud, ikke niisama. Rohkem tehti ennevanast piergusi korvisi.
ERA II 279, 199/200 (9-11) < Jõhvi khk., Illuka v., Illuka k. - A. Männiste < Jüri Krassmann, 78 a. (1940).
2) Metsast ei võind võtta muudku vitsad. Noh risu võis maast korjada, aga luuaraagu ka ei tohtind võtta ega vihaõksi. Kes siis kaski rikkuda laseb. Pidi salamahti tuama.
Tohtu käisivad ka salamahti kiskumas. Isa käis, keris kerasse, siis oli ilus sirge võtta. Isa tegi tohust virsud ja märsid. Tegi niisikesed lihtsad, tõmbas nööri sisse ja valmis, miski ei ilustand. Tohust tehti tökati ka.
Männijuuridest - õige ilusad juured - kohe kui korjati, siis tehti korvisi. Ilusaid korvisi tehti, neljakandilisi ja kaanega. Kõiki asju võis sisse panna. Mustrit ei tehtud, niisama, aga ilusad õlid küll.
ERA II 279, 173/4 (1-3) < Iisaku khk., Mäetaguse v., Pagari as. - A. Männiste < Triinu Suuder, 78 a. (1940).
3) Tõrva [s.t. vaiku] korjati metsast siebi jaust. Naised käisid müeda metsa, korvid käes. Tõrva lubati korjata küll. Kui juhtus, et kapsaasti akkas juaksma, siis lasime kohe tõrva uurdesse. Külmad kapsad, ega tõrv sääl suland.
Peremees käis tohto korjamas. Ei lubatud kaski kuarida, salaja võttis, kõik tõivad. Nuaga vedas viirud mööda puud ja siis puust ludaga lükkas tohu lahti, sai nisikesed tohu suad. Nied keris kerasse. Kerast oli ia teha, mis vaja. Isa tegi jalanõusi - virsusi ja leivamärsse. Meil on üks külviriist ka, alt neljanurgeline, päält ümmergune. Ega tohule miski kirjasi pääle ei tehtud, niisama tehti valmis.
Karjatsed ja vanad mehed korjasivad männijuuri. Kerisivad kerasse ja neist tegivad korvisi. Korvid tehti noppimise (kartuli) jaust. Ei old kaunistust midaki. Vanad mehed, kes ei jaksand enam tüed teha ega karjas käia, nied suuremalt jault tegivad.
Luuaraagu ja korvivitsu lubati mõisa metsast tuua, aga juuri küll ei tohtind: rikub noored männid ära.
ERA II 279, 181/3 (2-5) < Iisaku khk., Illuka v., Kõnnu k. - A. Männaste < Miili Kroon, 71 a. (1940).
4) Mõisametsast võis Võtta ahjukütti, mis maas vedeles, jalalt ei tohtind raiuda. Korvivitsu ja luuaraagu toodi ka niipalju kui kulus.
Tõrva [s.t. vaiku] korjati siebi ulka, keedeti tõrvaseepi. Astjad, mis jooksma akkasivad, panime ka tõrvaga kinni. Haava pääle panna puhast klaari tõrva, siis parandab. Audund kohtadele pandi männitõrva. Talvel kui puid lõikavad, siis on kõige parem tõrva korjada.
Kasetohtu korjasivad, kes virsusi tegid. Salaja pidi looma. Tohu sugadest tehti poolivakkasi ja leivamärs
sisi. Kiviriistu ka parandasivad tohuribadega, kui lõhki läks. Lettisivad ümberringi mustriliselt, siis seisis kõva ja oli ilus kirju ka.
Männijuuri korjati korvisi teha. Jämedamad juured pualitati. Rabedamad pandi ahju, tule pääle kuumutati vai suendati, siis paremini painduvad. Riietuas tehti talvel virsusi, vanad mehed tegivad. Suvel tehti õues. Ennevanast kartuli nopiti pierguse korviga. Kõik korvid õlid enamaste piergused. Villad pieti sies. Villaveskile mendi jälle villakorviga ja tagasi tuues kraasitäied korvis vai lõngapoolid. Nüüd aetakse kotti segamine.
ERA II 279, 186/8 (l-4) < Iisaku khk., Mäetaguse v., Pagari as. - A. Männiste < Leena Saareväli, 73 a. (1940).
5) Naised käisid metsas tõrva [s.t. vaiku] korjamas ja keetsid tõrvaseepi.
Meestel oli tohu korjamine. Seda tehti salaja, ei võind ju kaski rikkuda. Tohust aeti tökati, Metsas olid tökatiajamise augud, kus käidi. Iga pere ajas omale terve aasta jagu valmis. Tökatiks korjati vana tohtu, värskest ei saand ajada hääd. Vanade kõdunend ja mahalangend puudelt korjati.
Männijuuri kisuti korvide jauks. Tehti kartuli- ja villakorvisi. Juured kooriti ära, jämedamad aeti lõhki ja kohe toorelt tehti korviks. Juur kuivades läheb rabedaks, sellepärast tehti marjakorvid ja teised ilusamad korvid juuridest, Kartulikorvid on kõige parem teha pajuvitsadest ja lõhestatud toomingavitsadest. Pajune on raskevõitu, aga toomingane on vastupidav ja kerge. Pajuvitsad korvideks peab võtma vesipajult, teised on rabedad. Kõiki vitsu on hea vees hoida enne korvitegemist, siis läheb sitkemaks.
Kevadel enne heinaaega tuuakse rehavarred kuivama. Võetakse noored kuused, sel ajal kui koor on hästi lahti, ja saetakse ots lõhki (tüviku poolt) ning pannakse puupulk vahele, mis otsad laiali hoiaks. Niiviisi päikese käes seisnud, kõlbab neile varsti rehad otsa teha. Reha ise tehakse suuremjagu kasest või ka vahtrast ja saarest. Viimastest saab raske reha. Pulgad rehale tehakse sitkest puust, enamasti kuslapuust, aga ka pihlakast, saarest ja eriti hääd saavad sirelist.
ERA II 279, 227/9 (22-25) < Iisaku khk., Mäetaguse v., Atsalama k. - A. Männiste < Hilda Alaküla, 47 a. (1940).
6) Kadakatega värviti ilusa alli. Kadakaid keideti vies, võeti vällä, kui juba ulk aiga õlid kiened, ja vie sisse pandi krinspani sulama. Siis pandi villad sisse, küll sai ilus all.
Lepakuaridega värviti pruunikas-punast, Lepakuared kõrjetasse ja kuivatetasse, siis pannasse lehelisega kiema.
Maarjajääd ka ulka. Kui tükk aiga kiened, võetasse kuared vällä ja pannasse riide sisse. Märg värvitud ja pestud riie aetasse vaalikaika ümber ja kuivatatasse suajas ahjus. Siis sai ilus sile villane vatte1.
Üks Kõnnu naine värvis saarekuaridega samblerohelist. Ma paremast ei tia, mis muadi sie õli.
ERA II 279, 210/1 (9-11) < Jõhvi khk., Illuka v. vanadek. - A. Männiste < Miili Paist, 66 a. (1940).
7) Paakspuu. - Sellest kollaka puiduga puust valmistatakse lähkrite ja õllenõude laudu. Paakspuu söest valmistataks püssirohtu, väävlit ja salpeetrit juurde lisades. Paakspuu koort tarvitatakse lõngade värvimiseks, andis keetes ilusa kollase värvitooni. Paakspuu lehed, õigemini lehtoksad, raiutakse kimpudesse, mis söödetakse talvel lammastele.
ERA II 260, 205 (213) < Pöide v., Reina as. - Albert Truu (1939).
Vitste, okste, hagude, raagude jne. kohta vt. veel nr. 2, 7, 29:5, 41, 44; 47, 49, 51, 52, 56, 57, 63, 65, 67, 68; 84; juurte kohta vt nr. 84; koorte kohta vt. nr. 2, 7, 12:1, 15:1, 48, 49, 63, 72, 84; taela kohta vt. nr. 15:1.