Või-või, või-või võõras mõtsa.
| või-või võõra me' variku! | eitus mu esä taresse, |
| Oles oma esä mõtsa, | eitus mu ema taresse, |
| oles oma emä mõtsa, | velle viinäkellerisse, |
| oles viie velle mõtsa, | sõtsi saiakammerisse. |
| seitsmenda sõsara mõtsa, | Siin ei tohi latse laulda, |
| siis ma laulas - laksus mõtsa, | latse laulda, veigu veerdä: |
| kõneles - mõtsa kõrises, | siin om kulleja külänä, |
| eidäs keele - elgis mõtsa. | sõnavõttaja võsana, |
| Sis mina laulas lahemine, | ääleviija vitsikunna. |
| pessäs keeli kergemine, | Kes see kullessi külänä, |
| roobis suida rohkemine. | Kes see mõtel mõisijanna? - |
| Sis mina laulas, kui mu lastas, | Kubjas kullessi külana, |
| siis ma laulas laste vastu, | isänd mõtel mõisijanna: |
| üle või mere meiste vastu, | "Oles see minu olevat - |
| üle või Poola poiste vastu. | |
| Pelgä kodu kuulevada, | ma panes penu lenule (?), |
| tare ette elkivada: | katas kaali narmielle!" |
H I 7, 421 (5) < Paistu khk., Holstre v. - J. Reevits (1894).