Isti roo veere pääla, | naka kaala kammerina, |
kasteeina kaari pääla. | käe anna aidaenna |
Kuuli roona robine, | esä põlvede ehena, |
kasteeinan kabine. | velle viie silma nättan. |
Sis mõtli ma susi tulevet, | Veli, ella vellekene, |
mõtli karu kalduvet, | või es kuule, et ma kurja, |
laiakäpa laskenevat. | või es näe, et ma närva, - |
Tulli nugis noori meesta, | näe närvasta jutusta, |
tulli ilves ella velle, | kuule kurjasta kõnesta! |
tulli mõtus mõisa meesi. | Veli, ella vellekene, |
See pakk mulle suisa suuda, | jäta nd kurjad kullemeta, |
suisa suuda, käisi kätta, | vaesed latsed vaatemeta! |
palus panti võttemaie, | Võta nd ärä ärra tüdar, |
kihla kinni oidemaie. | kosinu kuninga tüdar, |
Veli, ella vellekene, | võta nd Riiast raadi latsi! |
võta ei panti paiuna, | Veli, ella vellekene, |
joo ei viina vitsikuna, | lase pandi olla paigal, |
naka ei kaala kaasikuna, | lase kihla seista kirstun! |
anna ei kätta aavikuna. | Meil om kähen kate pandi, |
Veli, ella vellekene, | kate pandi, kolme kihla |
tule mu esä koduse, | kiltre kihla, kubja pandi, |
tule mu emä koduse, | kiltre kihla kirstuna, |
kaokeste kasupaika. | kubja pandi paberina. |
Ma joo viina kellerina, |
H II 25, 1126/8 (21) < Paistu khk., Õisu - Elise Torim < Maret Pugal (1889).
2) Läksin metsa hommikulta, | sõrmest hõbesõrmuksiida. |
hommikulta, õhtuelta, | Mul veel pihta peenikene, |
enne kuuda, enne päeva, | õlaluud mul õhukesed, |
enne haljasta aguda, | käevarred vaemukesed. |
enne vara valgeta. | jalatallad taimekesed. |
Kes mull vastu või tule,essa? | Las mind kasva aastad kaksi, |
Vastu mull tulli varikupoega, | tõusta aastad poolitõista, |
nõolt noori nõmmepoega. | veerta viisi heinaaega, |
Peo oli täis tal pillipuida, | seitse soojada suveda! |
käsi oli täis tal käsilisi, | Kuna kasvab pihta pihlapuina, |
sõrmed hõbe sõrmuksiida. | käevarred vahterenna, |
Pakus mull peosta pillipuida, | jalatallad tammedenna, - |
käesta kaunid käsilisi, | siis võtan peosta pillipuida, |
sõrmest hõbesõrmuksiida. | käesta kauniid käsilisi, |
Näiu naeris nõmmepoega, | sõrmest hõbesõrmuksiida." |
võistles võerast varikupoega: | |
"Võta ei peost ma pillipuida, | |
käesta kauniid käsilisi, |
H I 5, 243/4 (2) < Helme - R. Suidt (1894).
3) Maada taha ma vaene, | kannu takast abikaasal? |
suiku suvilinnuke. | Sõsar ei too sukapaari, |
Kes pand Margete magama, | veli ei too viinapüttü, |
ihu ellä engämäie? | õimu ei too õllevaati." - |
Ööse oise obesida, | "Näiukene, noorekene, |
päivä kaitsa velle karja. | soon omma sukapaari', |
Esäl ol'l sada sulast, | mõtsa veeren viinapütü', |
vellel viisi päivili,ist | aavistigun õllevaadi'. |
kõik taht udsun oidamist, | Näiukene, noorekene, |
peenikesen pidämi,ist. | mis sa pelgät tulle,en? |
Kuuli ma roon räpsivet, | Tsia' sillan mul magase', |
pajostigun paukuvet. | varsa' vahtva varikun, |
Mõtli ma soe tulevata, | lauda' täüs lambit, |
kahru vällä kargavata | kaits lauta karja täüs. |
tulli vällä sulane poiss, | Mina külva kümme vakka, |
karas kats kaubameest: | mina viska viis vakka." |
"Näiukene, noorekene, | Sai näiu saanuvelle, |
müü mulle esä obene, | jäie näiu jäänüvelle, - |
vahete velle varsa!" | siu' sillan tel magase', |
"Ei ma müü esä obest, | soe' vahtva' varikun, |
vahete ei velle varsa." | laut om täüs' laivavett, |
- "Tule esi, näiu noori!" | kaits lauta kajovett. |
- "Kuis ma mõisast mihele | Sis ta's külva' kübäretäüt, |
lää, | viska's viita peotäüt. |
H III 9, 838/40 (16) < Otepää, Ilmjärve - Gustav Seen (1889).
4) Läksin metsast luuda tooma, | vaskiluuda varvikusta, |
kuldaluuda kuusikusta, | tinaluuda tee rajalta. |
vaskiluuda varvikusta, | Mul tuli vastu litse lapse, |
tinaluuda teerajalta. | litse lapse, pordu poega, |
Mul tuli vastu litse lapse, | püüdis anda suise suuda, |
litse lapse, pordu poega, | suise suuda, kiuste kätta. |
püüdis, anda suise suuda, | Ma'p ei annud suise suuda, |
suise suuda, kiuste kätta, | suise suuda, kiuste kätta. |
Votin noa tupe,esta, | Votin noa tupe,esta, |
koverraua korva,asta, | koverraua korva,asta, |
läkitin läbi menema, | läkitin läbi menema, |
läbi ta ihu ilusa, | läbi ta ihu ilusa, |
läbi ta pale punase, | läbi ta pale punase, |
läbi ruugete juuste | läbi ruugete juuste. |
ise koju nuttadessa. | Isa kergitas kübara, |
Küsiteles eidekene, | ema lattu pealaelta: |
küsiteles taadikene: | "Ole terve, tütar vaene, |
"Mis sina nutad ja alatsed?" - | et et end suule sõima, |
"Miks ep nuta ja alatse! | isale igi-häbida, |
Läksin metsasi luuda tooma, | vennale veri-vihada, |
kuldaluuda kuusikusta, | sosarale soime suuta!" |
H II 38, 169/70 (3) < Haljala < Võsu rand - J. A. Rehberg (1893).
Siinesitatud laulutüübi "Suisa suud" kohta vt. veel L. Põdras, Näiteid rahvalaulude motiivistiku arenguteedest (Õpetatud E. Seltsi Kirjad III 1935, 74-94).