79. Kuuldavaid ja nähtavaid hirmukujusid

1) Virtsu mõisa lasknud omad teumehed orjuse ajal (nüid raha pärast) kevade küttepuud valmis raiuda, et suvel kuivavad ja teumeestel talvel kergem vedada oleks. Nii saadetud kevade enne maarjapäeva umbes kümmekond teumeest Paadrema Matu metsa puid raiuma. Meestel olnud ka hobused ligi, kelledega oma leivakoti, kirve ja - ise ka ree otsa peal - metsa sõidutanud. Mehed maganud ööse metsas tule ääres, ja hobused olnud ka neil juures, puude ja regede külges kinni, et nende toimetamine siis käepärast on. Öösel tehtud suurt tuld, nii et tule ladu kõrgemale ulatanud kui kuuskede ladvad. Mehed ajanud õhtu tule ääres juttu (muidugi ennemuistesi) ja mõne jutu üle olnud naerutuhin kõrgel astmel.

Olnud arvata enne poolt ööd, kui korraga mehed üht häält uuuhh! kaugelt kuulnud hüidvat. Mehed jäänud tasasemaks. Natukese aja pärast kuulnud u-u-uhh-häält aga valjemalt kui esimisel korral. Mehed kohkunud selle üle üsna ära ja jäänud vaiki. Pea sellejärel tulnud ennemalt kuuldud hääle poolt kange tuulemühin, et puud end alla painutanud (kuna enne vaikne ilm olnud). Saanud tuul nende peale tulnud, selsamal korral hüidnud meeste kohtas puude latvade kõrgusel kolmat kord kõige valjumalt u-u-uhh! ja tuul pillutanud tule laiale; ja jämedad puupakud olnud päeva püsti pandud, aga olnud alles lõhkumata, - need saand tuulest ümber visatud. Hobused karganud püsti selle nähtuse peale. Hääl ja tuul läinud edasi ja järel olnud jälle vaikne ilm.

Selle kohutuse peale ei ole meestel enam unest juttugi olnud, vaid roninud üheteise otsa unnikusse nagu ussid kevadel soojal päikesepaistel ja hoidnud üheteise küljest kinni, et ära ei viida. Teise õhtu katsunud mehed, et aegsaste metsast välja saanud, ja pidanud öömaja metsavahi juures ühes hobustega.

E 34514/5 (2) < Hanila khk., Virtsu — A. Reimann (1897).

2) Joobnud Vaivara mees sõitnud linnast koju poole. Tee peal käinud ta mitmes kõrtsis sees, et - nagu rahvas pilkab - "ühes kõrtsis juua, toises sülitada, kolmandes pengi all magada". Hilja õhtu olnud juba kääs ja Vaivara mees sõitnud rõõmsa lauluga:

Äkitse näinud ta, et tema ees teine hobune sõidab ja ree peal lööb üks mees tantsu, latern kääs. Nõnda sõitnud tantsija öö otsa tema ees, kuna vaesel Vaivara taadil ammugi laul ja viinaaur otsas olid. Vastu valget saanud ta aru, et ta hoopis teelt eksinud on. Tüki aja pärast saanud ta suure tee peale välja, kus õnneks kõrts ligidal olnud. Seal ootanud ta, künni hoopis valgeks läinud, ja siis sõitnud ta oma jälgi vaatama. Nüüd näinud ta, et ta öö otsa ühe küüni ümber oli sõitnud, kuna muud jälgi ei ole näha olnud.

E 22935 (39) < Narva - J. Sirdnak (1896).

3) Sausti mees käinud Luige kõrtsis purjutamas. Tee sinna läheb Möldremäe väravast ja Kivisilla metsast läbi, kus vanaaegne matmisepaik pidada olema. Mehel läinud Luigel aeg sagedaste poole ööni ära. Kord sügisel pimedal õhtul hakanud ta purjus peaga Luigelt koju poole kõmpima. Kivisilla metsas eksinud ta maantee peal ära, läinud tee kõrva metsa. Seal olnud korraga tema ümber ilus valge. Kenad mustajuukselised metsaneiud teinud temale ilusast valgest patjadest ja linadest hea aseme ja käskinud teda sinna magama heita. Tema tunnud kohe suurt väsimust oma kontide sees ja und silmis, heitnudki sinna magama. Homikul valges ärkanud mees ülesse ja leidnud enese kadakapõesas, känd pea all, magamast.

E 34418 (2) < Jüri khk., Kurna v., Soo - J. Kurgan-Saalverk < Mart Wahmann (1897).

4) Kose kihelkondas Ravila mõisa maa peal on vanaste tihtilugu metshalijaid nähtud. Korra on üks mees näind, et kolm suurt kuuske seist tema ees tee peal. Aga kui tema ligemalle saand, siis on need kuused endid suurteks meesteks muut, kel suured samblad seigas old ja suured kollased hambad suus. Viskand teda tee pealt ilma sõna lausumata ära eemalle kaugelle ja läind ise edasi.

E 30335/6 (5) < Kose khk., Tuhala - T. Wiedemann (1897).

5) Üks sulane läind õhtul metsa hoost sööma viima. Metsa ääres tänava otsas tuld üks a l'l vanamees vasta. Al'1 suur mantel old seljas. Kullakarva sarved old otsa ees. Kõrvad old veripunased. Juuksed old kukla tagant üles aetud, pealael püsti. Nagu toed oid juustelle alla seatud. Al'1 mees käskind sulast enese taga metsa tulla. Sulane põle taga läind. Ta last hobuse metsa äärde söema ja hakkand ära tulema. Vanamees käind aga ikke sulaselle peale, et "tule aga metsa!" Sulane saand aga suure vaevaga vanamehe küüsist lahti. Ta tuld koju ja jäend sellepeale raskeste haigeks. All vanamees old metsalgjas, kes sulast metsa ära eksitada taht.

E 39288 < Rakvere - W. Weelmann (1899).

6) Vanast teoorjuse ajal olnud rahval kaugel koju käia, alati pidand tee pääl öömaja pidama, sest õhtuni olnud töös. Üks noormees sammund üksi koju poole. Ühest väiksest metsanukast läinud tee läbi. Sääl olnud üks mäerinnak metsa ääres ja selle pääl kasvand üks suur mänd. Mees löönud silmad männa pääle; näinud, üks istub oksa pääl ja sarved pääs, saba ripub sorgus. Mees vaatand salaja, mis ta teeb. Näinud, et suur nõel käes ja paikab püksi kuuvalgel. Pilve olli jälle kuuvalge oma alla peitnud, siis ta ajanud käe püsti, isi karinud hirmsa häälege "Hasvede-hasvedi!" seni kui pilv päält ära läinud, siis teinud oma tööd edasi.

Pääle selle on mitu korda veel nähtud. Ükskord kuuldud, et üks sõites tuleb ja kaks kella pääl. Teomehed metsast näinud, et üks härra sõitnud, kaks suurt siga ees. Läinud paar vakamaad edasi, kadund kui tina tuhka. Rahva sees on jutt tõusnud, et sõa ajal mõni kuri ülem ära tapetud, et see ennast näitada.

E 30385/7 (2) < Saarde khk., Jäärja - A. Kuningas (1897).

7) Kaseneid. Viljandimaal Tarvastu vallas Marguse talu karjamaal kasvab üks suur kask. Sinna kase külge on poonud üks tüdruk ennast ära. Igal ööl kuuvalgel käib ta nüüd sääl puu küljes kiikumas. Ta on üleni valges riides ja ta pikad juuksed on lahti. Keegi inimestest ei julge säält pimedas mööda minna, sest kõik, kes teda on näinud, sellele on ta ikka midagi halba teinud, kas tee päält ära eksitanud või midagi muud.

E 85769 < Tarvastu v. - Tartu Kommertsgümnaasiumi õpilane L. Kõrevares < A. Lubi, 46 a. (1934).

8) Liivasaare metses on tihti vaimusid nähtud, see on selge tõsi. Kes aga seda ei usu, see küsigu minu enese käest järele. - Kord tuli üks Kõu valla mees Käossaare veskilt ja ta võttis lühemat teed läbi Liivassaare metsa. Pime öö oli; tähed paistsivad aegajalt läbi pilvede ning tuul mängis oma muusikulugusid puude oksades. Vaevalt võis mees oma koormaga keset metsa jõuda, kui ta kedagit ennast hüidma kuulis. Ta vaatas selja taha ja nägi ühte meest, kes parajaste tema vankrille ronis ja teda teretas: "Tere ka, vend !" Mees sai vihaseks ja ütles: "Mis sa jamsid, mul ei olegi venda. Mine silmapilk vankre pialt maha!" Külamehel ei olnud aga mitte lusti seda teha, vaid ta ütles: "Sinu vend olen ma tõeste ja sinust viis aastat vanem. Su ema sünnitas mind tüdrukupõlves ning viskas siis siia metsa, kus üks metsavaim mind üles kasvatas. Minu amet on inimeisi ära eksitada. Kui sa kodu lähed, siis ütle emale, et ta lauda taha läheb ja just seina äärest kolm labidatäit mulda ära viskab, - siis saan mina lahti ja ema jääb minu asemelle." Kui ta neid sõnu oli öölnud, siis oli ta mehe silmist kadund. Kodu jõudes rääkis mees emale seda lugu. See ajas esiteks vastu, aga viimaks tunnistas ometi, et see tõsi on. Läks ja lükkas siis labidaga kolm kord mulda ning kukkus maha ja - oligi surnud.

EKS 4° 5, 284/5 (3) < Põltsamaa khk., Pardi mõis - M. M. Jaanus.