1) Väga palju aastaid tagasi põlenud Kootküla metsad. Kustutajaid aetud kokku palju. Põlenud metsast tundunud pärastpoole paha lehku. Leitud põlenud mao laip, mis pahasti lõhnanud. Laiba pikkus ulatunud 3-4 süllani. Laipa matma sunnitud teomehed surnud matmisetöö juures. Ka seda räägiti veel, et madu olevat metsas tule sees karjunud, mis kaugele kuulda olnud.
ERA II 186, 349 (5) < Rannu khk., Rannu v., Sangla k. - Eduard Kärp (1938).
2) Võnnus on üks mets, kes oma nime niimoodi olla saanud. - Selles metsas olnud niipalju hunta, et inimisi igapäev nende läbi otsa saanud. Maantee" mis säält metsast läbi käib, seisnud alati surnuid inimise ja hobuse konta täis. Korra olnud kange palav suvine päev, kui see mets teiselt poolt põlema läinud. Kui hundid tuld näinud, siis läinud nemadki teisele poole metsa välja. Teisel pool olnud aga inimised kõik vastas ja niimoodi tapnud need põhjatu-palju hunte ära. Sestsaadik pole sääl metsas enam niipalju hunte olnud. Metsa ennast aga hakatud Hundivarikuks kutsuma.
E 31567 < Võnnu khk. - P. Rootslane < Jaan Kõrvel (1897).
3) Kui meil Tudus metsad põlesid, siis meil oli karjane karjaga metsas. Siis üks neitsit nuttis. Karjane läks sinna, ja siis tema läks teise kohta, nuttis seal jälle. Karjane läks jälle sinna, aga ei nähänd kedagi. Aga nutu-ääl ei kadund ka kõrvist. Tema nuttis metsa põlemise pärast, see oli metsaal'gjas, tal ei oid ruumi enam kuskil.
ERA II 38, 554 (50) < Viru-Jaagupi khk., Roela v., Roela vndk. - Rudolf Põldmäe < Mari Sirtsi, 76 a. (1931).
4) 1868. aastal olid suured metsapõlemised. Põles ära Araka soo mets, et jäid poolpõlend puud järele. Araka on suur soo, Loobust (Tallinna maanteel) paremat kätt mere poole, 3-4 versta eemal metsameeste perede juurest (oli kaks peret). Sealt sai osta põlend puid 25 kop. koorm. Ise pidid maha raiuma. Seal oli metsaülemaks Jaan Toomingas, endine Aaspere mõisa toapoiss. Tema elukoht oli maantee kaldal, siinpool Loopu üks verst maad, ja nimetati Liiva koht. Sinna makseti pärast raha, kui metsast koormaga tuldi. Sealt muidu koormaga mööda ei saand, kui pidid raha ära maksma. Ma olin Kruusenbergil sulaseks ja vedasin talle suured virnad (pinud) ahjukütet õue. Käisin ka Araka metsast puid vedamas. Talust sinna metsa sai üle 20 versta. Obune oli Kruusenbergil ea, et oli ea temaga töötada. Kui suvel kündsin, siis ise laulsin. Perenaine ütles, et on ilus kuulata, kui sa laulad. Peremees kosis selle naisterahva (aidamehe lese) raha pärast. Nende vahekord oli paha. Tüli ja riidu oli seal palju. Ma tüli ei tahand. Mees tegi naisega kiusta. Kui tuli koju, ise oost lahti ei teind ega rakke pand.
ERA II 272, 449/50 (10) < Haljala khk., Aaspere v., Sauste as. - J. A. Reepärg < Jakob Pilli, s. 1857 (1940).
Metsapõlemisest vt veel nr. 12;6, 104:1.