1) Mitte väga kaugel linnamäest, Uue-Kaarma mõisa juurest alates kiriku poole, on endine hiiekoht. Madalmaine heinamaa lopsaka rohuga on kasvand enamalt jaolt suurte tammedega. Kirikupoolses otsas, mis vähe kitsam ja kus võrdlemisi kõrge metsine vall lahutab "niidu" muust liivamaisest ümbrusest, laskub heinamaa keskel madalamaks, kuhu vihmasega kogub väike järv; vees öeldi olevat tüse põldkivi. Vanemad inimesed veel mäletand hiie nime, mõned aastakümned tagasi seisnud veel vana pihlak Hiiemetsas. Sääl eland vanasti hiiejumalad, kellele rahvas suitsetanud.
Teisigi hiiekohti on kihelkonnas. Torise küla heinamaal, külast hommiku poole (umbes kolm versta igati suur) on Hiid ühes Hiieallikaga. Koht on samuti madal heinamaa, võrdlemisi suurte lehtpuudega. Ei teata palju, kõneldakse - hiied olnud palvepaigad. Pärni küla Jaani talu maal hiiekoht, samas külas "Hiie vabadiku koht" "Hiie tuulikuga". Veel mõnikümmend aastat tagasi olnud alale suured tammed. Kõneldud: vanasti käinud sääl rahvas ohverdamas.
EKlA, AAS St.-ar. 4, 1a/2 < Kaarma khk. - Elv. Kerem < J. Sooäär (1923).
2) Hiiekohad. Need on ikka niisugused, kus hallikad ligikorras ehk sealsamas paigas on, aga kus ka suured puud - sanglepad, pärnad ja tammed - kasvavad. Hiiekohte on mul tuttavad Mihkli kihelkonnas, kiriku lähedal, ka Kirikuhiieks kutsutud, Keblaste mõisa lähedal Keblaste hiis. Seal on hallikad ja puud mõlemil hiiel alles olemas. Veltsa mõisa ja Ürita küla vahel on täitsa hiiekoht alles olemas - Satthallika hiis. Seal on hulk sanglepapuid, suured ja jämedad. Nende vanadust, ehk millal nad väiked on olnud, ei tea ükski praegustest inimestest ega olla ka nende isaisad teadnud. Nõnda on nad siis juba viis ehk kuus põlve niisugused. Ka on seal kolm hallikat, kust vesi iialgi ära ei lõpe, olemas, kuna mitmed teised vähemad juba kinni kasvanud on. Ka Veltsa mõisa lähedal on üks hiis olnud, sest praegugi hüitakse seda kohta Hiielepik. Ka LääneNigulas, kus ma praegu elan, on Palevere mõisa põllul kaks hiiepuud ja Uuglas Jalukse külas räägitakse ühest hiie templi-kohast, kus raudkivi alus ja põrand praegugi olemas olla. See koht olla Jalukse küla juures.
H IV 2, 130/1 (1) < Lääne-Nigula khk., Oru v. < Mihkli khk. - H. Perkson, kooliõpetaja (1888).
3) Märjamaa khk. Vaade vallas, Vanakubja talu põllus on üks lepik, mida mõned Ristilepik ja mõned jälle Hiieasemeks kutsuvad. Sääl kasvab ka üks vana tamm veel, mis hiiepuu olevat. Ennevanaste olnud neid tammesid mitu. Vanad inimesed peavad praegusel ajalgi veel neid kohte pühaks, iseäranis maa-aluste ja kõigesuguste haiguste arstimiseks. Selleks võetakse riidehilbakas, pantakse soola ja üks vana kross sinna sisse ja minnakse siis sinna hiietamme juurde; aga kõigist nägemata ja neljaba õhtul. Sääl keeritatakse soolanutsakat - pääle seda, kui haiget kohta sellega kolm korda on vajutatud - vasta päeva kolm korda ümber pea. Siis seotakse nutsakas hiiepuu oksa külge, sülitatakse veel kolm korda nutsaka pääle ja öeldakse: "Sitt, pask, mine sinna, kust sa oled tulnud!" Siis käändakse kanna päält ümber ja minnakse, ilma tagasi vaatamata kas jookstes ehk jälle käies kodu poole. Juhtub aga ta kogemata ehk mõne vaimlise pettehäälitsemise läbi tagasi vaatama, siis ei saata mitte omast haigusest lahti, vaid see tuleb veel kõvemine tema kallale.
Sarnaseid riidenutsakaid soolaga täidetud leidsin ma sagedaste siin ja sääl Läänemaa nukkades, küll hiiepuude oksades ja küll ohvrikivide pääl lohkudes. Ühe ohvrikivi pääl Virtsu mõisa krundis mere ääres leidsin ma 101 tervet ohvrinutsakat, ise veel need, keda ajahammas oli juba puruks jüranud, ja seda puru oli kivi ümber üsna hea kord. Et sellel kivil ilus, vaagnasugune auk pääl on, sellepärast on sinna auku ka pudelitega vett kantud, et arstimine seda vägevam oleks. Muidu ei lähe keegi ohvri ehk maaalustekivi juurde, sest selleläbi kardetakse säält mõnda paha haigust külge hakkavat. See kõik näitab, kui väga jäme ja tugev see ebausukammits veel on, mis Läänemaa rahvast tugevaste köidab.
Siis on veel Vaade mõisa põllul kaks lohku, mida rahvas Hiielohkudeks kutsub. Need lohud olnud vanal ajal vett täis ja. pühad hiiepuud kasvanud ümberringi, millest nüüd enam jälgegi ei ole.
H I 9, 206 (13) < Viljandi khk. - Anton Suurkask (1896).
4) Oru mõisast mõnisada sammu eemal on hiiealune heinamaa põldude keskel. Seal olla vanal ajal suur sanglepamets olnd, kus inimesed tähtpäävad käind ohverdamas ja mida väga pühaks peetud, nii et keegi ei ole sealt tohtind mitte üks oks ära murda. Puudele saand ohverdud õlut ehk virret, mida puude latvadesse loobitud, ja see õlleraba saand selsammal pääval loomade kätte söödetud; teiseks päävaks ei ole tohitud jätta. Maa peale maha pandud jälle teistsugu ohvrid nii kui liha, vilja, leiba ja muud. Ja iga aasta on kantud üks aasta meesterahva koju ümber ja teine aasta naisterahva koju, siis kui on saand ohverdud. Seal hiie juurdes on suur küla olnd, mida Hiietaguse külaks saand nimetud. Praegust on veel see küla ase tunda vanadest ahjuvaremetest, mis kõrgemad on kui mõjalt, ja üks kaevgi on veel alles üsna tee ääres. Kui see küla saand ära kautud, siis olla üks mees sealt hiiemetsast oma maja ehituseks palka raiund, aga siis olla ka mehel loomad kõik ära surnd, ei ole enam sugugi loomad temal õnnistand.
H II 57, 78/9 (5) < Kose khk., Tuhala v. - T. Wiedemann (1896).
5) Ohekatku Liumäed. - Selle mäeaheliku pikkus on kuus versta. Tema kõige kõrgemat kohta nimetakse ka Iiemäeks, mis ühtlasi selle aheliku alustus on, ja ka Kalevisängiks, sest ta olla seal selga sirutanud. Kord tulnud ta jälle Oore Iie otsa ja vaadanud tagasi. Hunt murdnud varsa kallal. Tal põle seal midagi käepärast olnud, pistnud käe tasku, leidnud taskunurgast ühe kõbasikillu, viskand kurjategijaile kaela; kõbasitükk matnud hundi kõige varsaga oma alla; seda viskamise kaugust on kaheksateist küme versta maad, ja see kivi on praegu Rapla kiriku lähedal Kõpsoni juures kui mailmatu mürakas, kelle sarnast terve kihelkonnas ei leita. Sellest nimetud Iiest üks verst lõune pool on Kingamägi, mis oma nime sest on saanud, et seal Kalevipoja jäljed on praegu veel näha. Ja sedasamavõrt lõune pool on Kuremägi, kus kolm tema jälge, ehk õigem ütelda, lohku näha on.
H III 23, 639 < Rapla khk. - J. Pajur (1896).
6) Lelle valla põhjapoolses servas, vasta Harjumaad, Vändra kihelkonnas, Pärnu maakonnas on suurde soode ja rabade ääres Kasna küla (6 peret). Küla seisab maantee ääres, mis Lellest Kärusse viib. Küla kõrval põhja pool on kaunis kõrge mägi. Mäge hüütakse praegu Iiemäeks. Külast Lelle mõisa poole verst maad on veike jõgi. Temast ülekäimise kohta nimetakse Kivissild, kuna kivist silda iialgi sääl ei ole olnud. Kaks versta silla juurest edasi Iiekõnno karjamõis ja seal ligidal Emsi järv. Kivisillalt jõge mööda 2 versta lõunapoole on vana tammi koht, mida hei[na]maat sääl ümber praegu Tammi heinamaaks nimetakse. Vesket ei ole sääl mitte olnud, vaid tamm oli vist seetarvis, et jõevett kõrges pidada. Ka on veskekoht Emsi järve suus, kus vesiveski on olnud.
Iiemäe otsas kasvavad 11 pärnapuud, kõik ühe kännu ümber. Eemalt paistab välja, kui oleks üks puu. On vist ühe maharaiutud pärnakännu ümber kasvama hakkanud. Üks vana külaperemees teadis jutustada, et lõuna pool mää serval arvata 90 aasta eest üks vana õõnes pärnakänd olnud, kuhu kolm karjapoissi sisse mahtunud. Pärnad mäe pääl on rahvale veel praegu pühad. Neid ei tohi keegi kervega täkkida ega neist oksi ära murda. Mäe sündimise kohta räägib rahvas järgmist juttu. - Ükskord kündsid Kasna küla põllul 4 meest 4 paari härgadega. Korraga nägivad nad põhja poolt laeva alt suurt musta kogu ligemale tulevat ja üks hääl hüüdis säält seest: "Hoidke alt ära, hiis tuleb! hoidke alt ära, iis tuleb!" Kündjad ei mõistnud seda hüüdmest tähele panna ja nii langes mägi nende pääle ja mattis 4 kündjat ja 4 paari härgi oma alla. Nii rahvasuust üleskirjutud jutt.
H III 23, 653/5 < Vändra khk. - H. Lemberg (1896).
7) Vohnja vallas, Soomukse küla lähedal on Hiiemets. Metsas on Hiieallikas ja Uku kivi. Rahvatraditsiooni järele elanud allika juures pika musta kuuega mees. Sel olnud kaks kaarnat, kes istunud hiie juures püstitatud kahe tulba otsas. Nende tulpade juure viinud rahvas söögi ja rahaandeid. Kui kaarnad jäid rahulikult istuma, saadi patud andeks. Rahaanded peitnud vanamees Ukuallikasse kivi alla. Lähedalasuvast Uku külast viinud umbes 6 m laiune palktee läbi soo Ukukivini ja hiieni.
EKlA, AAS St.-ar. 55, 31/2 < Kadrina khk., Vohnja v., Soomukse k. - Linda Vilmre < Kaarel Rumberg, 78 a. (1931)