| Kaieke läks karjamaale, | pea pajo känno pealt, |
| Maieke läks marjamaale. | tõuse üles ja toeta!" |
| Kai tuli koju karjamaalt, | Ei tõusn üles Maieke. |
| Maieke jäen marjamaale - | Kes selle Maie suretan? |
| Kai läin Maie otsima. | Külm on Maie suretan. |
| see oli noorte neiu metsa. | Kaie hakkas nuttema, |
| Läks aga läbi kasemetsa - | haledaste uluma: |
| see oli noorte meeste metsa. | "Oh mina alva vaenelapsi, |
| Läks aga läbi kuusemetsa - | mul pole isa, mul pole ema, |
| see oli vanade meeste metsa. | mul pole õde, vendagi! |
| Läks aga läbi männametsa - | Isa mul uppus ojasse, |
| see oli vanade naeste metsa. | ema mul suri soosse, |
| Siis tuli vasto pajometsa - | vend mull hundist hulluks läinud, |
| see oli vaestelaste metsa. | õde suri pajo padrikusse. |
| Mina Maie otsima, | Kes mind toidab, kes mind katab, |
| järjestiku hüidema: | kes mo eest ka muret kannab, |
| "Maieke ja marjuke, | kes mind saadaks peiu õlma, |
| mino hella õeke, | kes mino kirsto kiinotab, |
| ära mind jäta üksinda | veimevakka valmistab? |
| siia ilma elama | Sääsk tegi Kaiel sukad jalga, |
| ilma ema armuta, | vihm tegi Kaiel viisad jalga, |
| ilma isa ooleta!" | päike paistis paelad taha, |
| Leidsin Maie männikusta, | kuusk tegi koorest kuue selga, |
| paksu pajopõõsa seest - | saar tal andis säärepaelad, |
| pea oli pandud pajo peal, | külm tal tegi kördi (= seeliku) selga, |
| jalad olid pandud jalaka peal, | räim tal andis rätiku. |
| käed olid risti rinna peal. | Armsad lapsed, küll on ale, |
| Mina aga Maie hüidema: | kellel isa-ema pole! |
| "Maieke ja õeke, | |
| võta jalad jalaka pealt, |
H II 47, 539/40 (5) < Tõstamaa - J. Öövel (1893).