S[aaberk], A[lbert] Kaks Muhu muinasjuttu. (Igakülast) [: (1) Ännames; (2) Kodoköija]. Eesti Kirjandus 1921:4, 115-116.

S[aaberk], A[lbert] Muinas-usundilised märkused Hornungil. Eesti Kirjandus 1921:1, 18-19. [Allikas: J. Hornung Önsa Luterusse Laste Öppetus. Riga 1694].

S[aaberk], A[lbert] Mõned näited Kihnu saare rahvalauludest. Eesti Kirjandus 1921:3, 76-78.

S[aaberk], A[lbert] Näited Karksi rahvalauludest. Eesti Kirjandus 1921:11, 390-392.

S[aares]te, A[lbert] Dr. phil. Oskar Kallas [: Oskar Kallas 60]. Eesti Keel 1928(1929):5/6, 65-69, ill.

S[aares]te, A[ndrus] Mitmesugused riismed [: Mütoloogilised olendid; Nõiad ja nõidumine; Pulmad; Pühad paigad; Rahvakalender; Rahva-meditsiin; Ristsed; Usund ja kombestik]. Eesti Kirjandus 1921:11, 392-394; 1921:12, 422-425; 1922:2, 55-57; 1922:3, 109-112; 1922:10/11, 364-367.

S[aares]te, A[ndrus] Veel kord kalev Stahlil [: M. J. Eisen Stahl, kurat ja kalev. Eesti Keel 1925:1/2]. Eesti Keel 1925:5/6, 137.

S[ütiste], J[uhan] Kalmõki rahvuseepose juubel [: "D≡angar"]. Viisnurk 1940:2, 206-207.

Saaber, Kalju "Tarvanpää" Viru tantsusammu metronoom [: Rahvatantsu-rühm]. Kultuur ja Elu 1984:10, 16-20, ill.

Saaberk, Alb[ert] "Pilgeni täis". Eesti Kirjandus 1918/1919:11, 279-281.

Saaberk, Alb[ert] Kihnu rahvalaulu "Kalevi pois’si". Märkuseks. Eesti Kirjandus 1918/1919:12, 315-316.

Saaberk, Alb[ert] Kurat. Eesti Kirjandus 1918/1919:10, 242-245.

Saaberk, Alb[ert] Valitud eesti rahvalaulud koolidele. Keelelise ja värsi-õpetuslise sissejuhatuse ning sõnastikuga. Tallinn: Rahvaülikool, 1919. 88 lk.

Saag, Evald Madu elurohu omanikuna Vana idas ja meil. Usuteaduslik Ajakiri 1939:3/4, 92-121.

Saaksin ma saksa sundijaks / Eduard Laugaste (toim); Eesti NSV TA Keele ja Kirjanduse Instituut. Uurimusi eesti regivärsi ja rahvajutu alalt 1. Tallinn: Eesti Raamat, 1976. 428 lk, ill, kaart, noot. [Zusammenfassungen. Резюме]. Gašparíková, Viera [Idem]. Slovenský národopis 25.1977:4, 640-641.©Järv, Ants Mahukas kogumik folkloristide uurimusi. Keel ja Kirjandus 1977:11, 696-699.

Saar, E[dgar] Matusekommetest hantidel Šurõškarõ rajoonis. Soome-ugri rahvaste etnograafia. Eesti Rahva Muuseumi XXXII teaduskonverentsi teesid = Thesen der XXXII. wissenschaftlichen Konferenz des Estnischen Nationalmuseums = Тезисы XXXII научной конференции Эстонского национального музея. Tartu, 12.-13. aprill 1990. a. Tartu 1990, 29-30.

Saar, E[dgar] On the beliefs of the northern Khants (Ostyaks) nowadays. Traditional Folk Belief Today. Conference dedicated to the 90th anniversary of Oskar Loorits. Tartu 1990, 123-124.

Saar, E[dgar] Tuletegemine. Eesti NSV Riiklik Etnograafiamuuseum. Küsimusleht 130. [Tartu] 1973. [1] lk.

Saar, Edgar Hõõrdetulest Eestis. Etnograafiamuuseumi Aastaraamat 29. Tallinn 1976, 241-247, ill, kaart. [Zusammenfassung: Über die Feuererzeugung mit Reibhölzern in Estland. Резюме: О добывании огня трением в Эстонии].

Saar, Edgar Jõgede-järvede kallastel, taiga rüpes... [: Handid]. Horisont 1977:12, 26-28, ill.

Saar, Edgar Külas põhjahantidel [: Ekspeditsioon]. Eesti Loodus 1980:2, 81-85, ill.

Saar, Maret Punane kärbseseen animistlik-šamanistlikes kultuurides. Akadeemia 1990:3, 502-526. [Summary: Red fly agaric in animistic-shamanistic cultures, 637. Резюме: Красный мухомор в анимистско-шаманистских культурах, 640].

Saar, Mart Cyrillus Kreek. 40. a. sünnipäeva puhul 2. XII 1929. Teater. Muusika. Kino 1989:11, 47-49. [Allikas: Muusikaleht 1929].

Saar, T[heodor] Õienduseks [: T. Saar Kihnu Jõnn ehk ühe legendi sünd. Keel ja Kirjandus 1971:8; 1971:10]. Keel ja Kirjandus 1972:3, 192.

Saar, Theodor Ka lihtsa lugeja mure [: "Vana Kannel"]. Keel ja Kirjandus 1971:11, 681-682.

Saar, Theodor Kihnu Jõnn ehk ühe legendi sünd. Keel ja Kirjandus 1971:8, 477-483, ill; 1971:10, 609-613, ill. [(1) Saar, T[heodor] Õienduseks. Keel ja Kirjandus 1972:3].

Saar, Theodor Kihnu vägimehed. Keel ja Kirjandus 1968:1, 25-31.

Saar, Theodor Kotermann. Emakeele Seltsi Aastaraamat 22.1976. Tallinn 1977, 143-155. [Резюме: Котерман дух-хранитель корабля].

Saar, Theodor Sõnavõtt korrespondentide nõupidamisel 7. VII 1963. E[duard] Laugaste Eesti rahvaluuleteaduse ajalugu 2. Valitud tekste ja pilte. Tallinn: Eesti Raamat, 1980, 221-223. [Allikas: Theodor Saare sõnavõtt korrespondentide nõupidamisel Pärnus 7. VII 1963. Rahvapärimuste koguja 4.1965].

Saareste, A[lbert] Keelenäide Mihkli kihelkonnast. Eesti Keel 1922:2, 45-52; 1922(1923):3/4, 67-76.

Saareste, A[lbert] Valitud eesti rahvalaulud. Keelelise ja värsiõpetusliku sissejuhatuse ning sõnastikuga. 2., muudetud ja täiendatud trükk. Tallinn: Eesti Kirjastuse-Ühisus, 1922. 120 lk. [Varasem trükk: 1:1919].

Saareste, A[ndrus] Murdeproov Hiiust. Liiste rahva maja säädus [: Lam-maste tapmine mihklipäeval (Käina)]. Eesti Kirjandus 1921:9, 297-299.

Saareste, A[ndrus] Murdeproovid Alutagusest [: Kodukäija; Ristimata surnud laps (Lüganuse)]. Eesti Kirjandus 1921:8, 250-253.

Saareste, A[ndrus] Tulihänna nimetustest. Eesti Keele Arhiivi Toimetused 1. Tartu 1935. 20 lk, kaart. [Äratrükk: Eesti Kirjandus 1935:2].

Saareste, A[ndrus] Tulihänna nimetustest. Eesti Kirjandus 1935:2, 67-81, kaart.

Saareste, A[ndrus] Õpetatud Eesti Selts saja-aastane. Looming 1938:1, 96-97.

Saareste, Albert Etümoloogilised märkused I [: (2) Koterma∼n ~ puterma∼n; (5) Puusli ~ puuslik]. Eesti Keel 1922:1, 15-24.

Saareste, Andrus Kalev, Kaleva sõna algupärast. Virittäjä 54.1950:1/2, 89-101. [Résumé: De l’étymologie du mot kalev(a), 207].

Saareste, Andrus Kalev. Ural-Altaische Jahrbücher 24. Wiesbaden 1952, 36-41.

Saareste, Andrus Keelenäide Järva-Madisest [: Usundiline muistend] . Meie maa. Eesti sõnas ja pildis 1. Põhja-Eesti. Lund: Eesti Kirjanike Koo-peratiiv, 1955, 110.

Saareste, Andrus Keelenäide Vaivarast [: Usundiline muistend] . Meie maa. Eesti sõnas ja pildis 1. Põhja-Eesti. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1955, 180.

Saareste, Andrus Mitmesugused riismed [: (1) Tõnn ja Tõnni vakk; (2) Lootsiku tegemisel; (3) Maa-aluste arstimine; (11) Murde Kai; (12) Kaali-mine; (13) Tilpamine]. E[duard] Laugaste Eesti rahvaluuleteaduse ajalugu 2. Valitud tekste ja pilte. Tallinn: Eesti Raamat, 1980, 69-71. [Allikas: Eesti Kirjandus 1921:11; 1921:12].

Saari, Henn August Annist in memoriam. Kõne matusetalitusel 9. aprillil 1972. Emakeele Seltsi Aastaraamat 18. Tallinn 1972, 272-273, ill.

Sadeniemi, Matti Kalevalanmitta. Perinteen parissa. Tutkielmia kansan-runoustieteen alalta. SKS Tietolipas 10. Helsinki: Suomalaisen Kirjalli-suuden Seura, 1957, 38-51.

Saks, Edgar V. (komment) Kreutzwaldi üliõpilasaastad Tartus. Kolleegiumi nõunik Fr. R. Kreutzwaldi (stud. med. 1826-31) kiri [: 1871]. Tulimuld 20.1969:2, 113-118.

Saks, Edgar V. Dr. Jakob Hurda päritolust. Tulimuld 28.1977:3, 146-148, ill.

Saksen, S[alme] Kuidas vanasti näärid tuppa toodi. (Metoodilisi nõuandeid ja kogemusi klubilistele asutustele) / Eesti NSV AÜN J. Tombi nim. Kultuuri-hoone Kultuurharidustöö Metoodiline Kabinet. Tallinn 1960. 20 lk, ill.

Salak, M[ärt] Kalevipoeg ja Kalevala. Õppeabinõu. Tallinn: Kool, 1922. 44 lk.

Salmela, Alfred Päivän suka. Kalevalaseuran vuosikirja 44. Porvoo; Helsinki 1964, 100-116, kaart. [Kuusi, Matti Jälkihuomautus, 116].

Salminen, Väinö Kalevalan kertovat runot Inkerissä. Kalevalaseuran vuosikirja 9. Porvoo 1929, 52-76.

Salminen, Väinö Keinu l. liekku ja liekkuvirret. Kalevalaseuran vuosikirja 11. Porvoo 1931, 23-39, ill.

Salminen, Väinö Virolainen kansanrunous. Viro ja virolaiset. Porvoo: W. Söderström, 1919, 114-126, ill.

Salu, E[dith] Sünd eesti rahvatraditsioonis. Eesti NSV Riiklik Etnograafia-muuseum. Küsimusleht 170. [Tartu] 1983. [4] lk.

Salu, Edith Neiust ja noorikust emaks rahvatraditsioonis. Vikerkaar 1987:3, 56-65 [: 56-57; 60-61; 64-65].

Salu, Edith Rasedusega seotud uskumused ja kombed eestlastel. Jakob Hurt 150. Eesti Rahva Muuseumi Aastaraamat 38. Tallinn 1990, 105-139. [Zusammenfassung: Das mit der Geburt verbundene Brauchtum in Estland (anhand der Folklore-Sammlungen des Literaturmuseums F. R. Kreutzwald. Резюме: Об обрядности, связанной с рождением ребенка, в Эстонии (по материалам собрания фольклорного отдела Литера-турного музея им. Ф. Р. Крейцвальда].

Salu, Edith Rasedusega seotud uskumused ja kombed eestlastel. Kirjandusmuuseumi VI kevadsessioon. Ettekannete teesid. Tartu 1986, 10-12.

Salu, Herbert "Sündimise paik Viru nuka peal" [: F. R. Kreutzwald]. Meie maa. Eesti sõnas ja pildis 1. Põhja-Eesti. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1955, 180-182, ill.

Salu, Herbert Eepos ja ajalugu. Eesti Üliõpilaste Seltsi Album 15. Stokholm: Eesti Üliõpilaste Seltsi Vanematekogu Kirjastus, 1970, 11-16.

Salu, Herbert Elias Lönnrot eesti kirjanduse tõlkijana. Herbert Salu Kauged rannad ja oma saar. Esseid eesti kirjandusest = Distant Shores and Mine Own Island. Studies in Estonian Literature. Uppsala: Vaba Eesti, 1970, 224-241, ill. [Summary: Elias Lönnrot as a translator of Estonian literature, 360-362].

Salu, Herbert F. R. Kreutzwald Võrus. Meie maa. Eesti sõnas ja pildis 4. Lõuna-Eesti. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1957, 110-112, ill.

Salu, Herbert Onnenmaljarahat virolaisissa häissä. Kalevalaseuran vuosikirja 32. Porvoo; Helsinki 1952, 134-154, kaart.

Salu, Herbert Sink sale proo. Rahvalaulust ja mitte-järvamaisest rahva-traditsioonist A. H. Tammsaare romaanis "Tõde ja õigus" I. Tulimuld 11. 1960:1, 27-35, ill, kaart.

Salu, Herbert Sink sale proo. Rahvalaulust ja mitte-järvamaisest rahva-traditsioonist A. H. Tammsaare romaanis "Tõde ja õigus" I. Herbert Salu Tuul üle mere ja muid lühiuurimusi eesti kirjandusest = Wind Over the Sea and Other Studies in Estonian Literature. Stockholm: Vaba Eesti, 1965, 254-269, kaart. [Summary: Sink sale proo. On folk poetry and non-Järvamaa folk tradition in Tammsaare’s novel "Truth and Justice" I, 351].

Salu, Herbert Sink sale proo. Rahvalaulust ja mitte-järvamaisest rahva-traditsioonist A. H. Tammsaare romaanis "Tõde ja õigus" I. Herbert Salu Tuul üle mere ja muid lühiuurimusi eesti kirjandusest = Wind Over the Sea and Other Studies in Estonian Literature. Acta Academiae Socialis B:2. Tampere: Yhteiskunnallinen korkeakoulu, 1965, 254-269, kaart. [Summary: Sink sale proo. On folk poetry and non-Järvamaa folk tradition in Tammsaare’s novel "Truth and Justice" I, 351].

Saluvere, Tiina Kaljo Põllu graafiline sari "Kodalased" folkloori aspektist. Rahvaluule ja etnograafia. Noored filoloogias 1987:2. Noorteadlaste konverents 8. ja 9. detsembril. Teesid. Tallinn 1987, 28-30.

Salve, K[risti] Emakeele Seltsi rahvaluulesektsioonis [: Koosolek: 29.05.1975, Tartu]. Keel ja Kirjandus 1975:9, 572-573.

Salve, K[risti] Emakeele Seltsi rahvaluulesektsioonis [: Koosolek: 29.01.1981, Tartu]. Keel ja Kirjandus 1981:4, 254.

Salve, K[risti] Emakeele Seltsis. Rahvaluulesektsioonis [: Koosolek: 25.03.1976, Tartu]. Keel ja Kirjandus 1976:6, 383.

Salve, K[risti] Emakeele Seltsis. Rahvaluulesektsioonis [: Koosolek: 24.11.1977, Tartu]. Keel ja Kirjandus 1978:4, 255.

Salve, K[risti] ES-i rahvaluulesektsioonis [: Koosolek: 31.05.1973, Tartu]. Keel ja Kirjandus 1973:9, 576.

Salve, K[risti] Folkloor tänapäeval [: Folklore tänään / Hannu Launonen (toim); Kirsti Mäkinen (toim). Hämeenlinna 1974]. Keel ja Kirjandus 1976:8, 504-507.

Salve, K[risti] Huvitav raamat lastefolkloori alalt [: Virtanen, Leea Antti pantti pakana. Kouluikäisten nykyperinne. Helsinki; Porvoo 1970]. Keel ja Kirjandus 1971:9, 571-572.

Salve, K[risti] Olli Kõiva 50. Keel ja Kirjandus 1982:2, 110-111, ill.

Salve, K[risti] Rahvaluulekonverents Tartus [: Konverents: 25.05.1972, Tartu]. Keel ja Kirjandus 1972:7, 447-448.

Salve, K[risti] Rahvaluulepäev Obinitsas [: Konverents: 6.05.1977, Obinitsa]. Keel ja Kirjandus 1977:8, 509-510.

Salve, K[risti] Taliharjakonverents [: Konverents: 28.01.1982, Tartu]. Keel ja Kirjandus 1982:5, 279.

Salve, K[risti] Uurimus leedu rahvalaulude värsiõpetusest [: Sauka, Leonardas Lietuv→ liaudies dain→ eilΠdara]. Keel ja Kirjandus 1981:8, 507-508.

Salve, K[risti]; Hagu, P[aul]  Emakeele Seltsis. Rahvaluulesektsioonis [: Koosolekud: 27.09.1973; 25.10.1973, Tartu]. Keel ja Kirjandus 1974:1, 62-63.

Salve, K[risti]; Hagu, P[aul]  Emakeele Seltsis. Rahvaluulesektsioonis [: Koosolekud: 31.01.1975; 27.02.1975; 27.03.1975, Tartu]. Keel ja Kirjandus 1975:6, 382-383.

Salve, K[risti]; Liiv, E[llen] Emakeele Seltsis [: Koosolekud: 8.02.1977, Tallinn; 24.02.1977, Tartu]. Keel ja Kirjandus 1977:5, 317.

Salve, Kristi  Eesti rahvanalju [: Fr. R. Kreutzwaldi nim. Kirjandusmuuseumi kogudest]. Kultuur ja Elu 1974:3, 57; 1974:4, 41; 1974:6, 39; 1974:7, 44; 1974:8, 27; 1974:10, 23; 1974:12, 57; 1975:5, 35; 1975:6, 35; 1975:9, 32; 1975:12, 38; 1976:1, 41; 1976:2, 45; 1976:3, 52-53; 1976:8, 28; 1976:9, 52; 1976:10, 47; 1976:11, 39; 1976:12, 27; 1977:1, 48; 1977:2, 41; 1977:4, 52; 1977:5, 27; 1977:7, 56; 1977:10, 16; 1978:2, 45; 1978:4, 42; 1978:9, 29; 1979:11, 18.

Salve, Kristi (komment) Pilt vanast eesti rahvakoolist [: Timotheus, Dietrich Küla kuali pidamisest]. Kultuur ja Elu 1991:5, 26-29, ill.

Salve, Kristi "Kalevala" juubelikonverents Kirjandusmuuseumis [: Konve-rents: 28.02.1985, Tartu]. Keel ja Kirjandus 1985:6, 379-380.

Salve, Kristi "Mesilaste toomisest" ja setu rahvalaulude ühest struktuuri-tüübist. Keelest ja rahvaluulest. Emakeele Seltsi Aastaraamat 30.1984. Tallinn 1986, 127-135.

Salve, Kristi 1973. a. välitöödest [: Põhiekspeditsioon: Hargla, Karula, Valga-Luke]. Rahvapärimuste koguja 10. Tartu 1976, 51-54, ill.

Salve, Kristi Balti-läänemeresoome suhted Leedu poolt nähtuna [: Kon-verents: 22.-23.11.1984, Vilnius]. Keel ja Kirjandus 1985:2, 124-125.

Salve, Kristi Elva Keskkooli rahvaluulepäevad [: Konverents: 22.-23.10.1986, Elva]. Keel ja Kirjandus 1987:1, 63.

Salve, Kristi Emakeele Seltsis. Rahvaluulesektsiooni... [: Koosolekud: 28.04.1983; 26.05.1983, Tartu]. Keel ja Kirjandus 1983:8, 461-462.

Salve, Kristi Emakeele Seltsis. Rahvaluulesektsioonis [: Koosolekud: 26.01.1984, Tartu; 24.02.1984, Tallinn]. Keel ja Kirjandus 1984:6, 379-380.

Salve, Kristi Emakeele Seltsis. Rahvaluulesektsioonis [: Koosolek: 29.03.1984, Tartu]. Keel ja Kirjandus 1984:7, 445.

Salve, Kristi Emakeele Seltsis. Rahvaluulesektsioonis [: Koosolek: 25.04.1985, Tartu]. Keel ja Kirjandus 1985:9, 573-574.

Salve, Kristi ES-i rahvaluulesektsiooni... [: Koosolek: 26.03.1987, Tartu]. Keel ja Kirjandus 1987:7, 444.

Salve, Kristi ES-i rahvaluulesektsioonis [: Koosolek: 24.04.1992, Tartu]. Keel ja Kirjandus 1992:9, 576.

Salve, Kristi ES-i rahvaluulesektsioonis [: Koosolek: 29.01.1987, Tartu]. Keel ja Kirjandus 1987:5, 320.

Salve, Kristi ES-i rahvaluulesektsioonis [: Koosolek: 29.05.1986, Tartu]. Keel ja Kirjandus 1986:9, 570.

Salve, Kristi ES-i rahvaluulesektsioonis [: Koosolek: 29.09.1983, Tartu]. Keel ja Kirjandus 1983:12, 711-712.

Salve, Kristi ES-i rahvaluulesektsioonis [: Koosolek: 31.05.1984, Tartu]. Keel ja Kirjandus 1984:8, 510.

Salve, Kristi Korrespondentide kogumistööst 1972. a. Rahvapärimuste koguja 9. Tartu 1974, 53-58.

Salve, Kristi Korrespondentide kogumistööst 1974. aastal. Rahvapärimuste koguja 10. Tartu 1976, 69-76.

Salve, Kristi Lorijal lõuvad, kuuljal kõrvad. (Ida-Virumaa rahvajuttudest). Ida-Virumaa rahvakultuurist. Tallinn: Infotrükk, 1992, 82-100. [Summary: On East Virumaa folk-tales, 263-264. Резюме: О народных рассказах восточной части Вирумаа, 275-276].

Salve, Kristi Läti rahvalaulude uue suurväljaande ilmumahakkamise puhul [: Ambainis, O. (toim); Rudzηtis, J. (toim) et al Latviešu tautasdziesmas 1. Darba dziesmas. Dziesmas un dzied≅šana. Druv≅, pξav≅, maltuvΡ. Rηga 1979]. Keel ja Kirjandus 1981:1, 50-52.

Salve, Kristi Meenutati G. J. Schultz-Bertrami [: Konverents: 4.10.1988, Torma]. Keel ja Kirjandus 1989:1, 63.

Salve, Kristi Mõnda rahva keelest ja luulest. Kodumurre 18. Tallinn 1986, 22-33, ill.

Salve, Kristi Mõtteid ergutav rahvalaulu-uurimus [: Kuusi, Matti Maria Luukan laulut ja loitsut. Tutkimus läntisimmän Inkerin suomalaisperinteestä. Mikkeli 1983]. Keel ja Kirjandus 1985:7, 445-447.

Salve, Kristi Paleoastronoomia müütides ja muististes [: Konverents: 21.04.1983, Viljandi]. Keel ja Kirjandus 1983:8, 459-460.

Salve, Kristi Rahvajutte tuleb avaldada! Aga kuidas? [: Gustavson, Heino Igal kohal oma lugu. Tallinn 1981]. Keel ja Kirjandus 1982:10, 551-553.

Salve, Kristi Rahvaluulekoguja Mihkel Kolluk. Rahvasuust kirjapanekuni. Uurimusi rahvaluule proosaloomingust ja kogumisloost. Emakeele Seltsi Toimetised 17. Tallinn 1985, 17-28, ill. [Zusammenfassung: Der Folkloresammler Mihkel Kolluk. Резюме: Собиратель фольклора М. Коллук].

Salve, Kristi Sanditamine liivlastel. Eesti rahvaluule aspekte. Paar sammukest eesti kirjanduse uurimise teed. Uurimusi 10. Tallinn: Eesti Raamat, 1984, 83-119, ill. [Zusammenfassung: Die Maskenumzüge bei den Liven, 152-153. Резюме: Ряженье у ливов, 149-150].

Salve, Kristi Song genres of Vepsian folklore at present. International Conference "Folk Music Today". Tallinn, July 10-13, 1989. Abstracts. Tallinn 1989, 147-150.

Salve, Kristi Soome-ugri rahvamuusika konverents [: Konverents: 1.-04.10.1982, Tallinn]. Keel ja Kirjandus 1983:1, 51-53.

Salve, Kristi Suvistest välitöödest 1972. a [: Põhiekspeditsioon: Setumaa]. Rahvapärimuste koguja 9. Tartu 1974, 43-46, ill.

Salve, Kristi Talvine nigulapäev liivi rahvatraditsioonis. Rahvaluulest. Emakeele Seltsi Toimetised 21. Tallinn 1987, 201-215. [Zusammenfassung: Der winterliche Nikolaustag in der livischen Volkstradition. Резюме: Зимний день Николы в ливских народных тради-циях].

Salve, Kristi Tartu 10. Keskkooli rahvaluulepäev [: Konverents: 20.02.1988, Tartu]. Keel ja Kirjandus 1988:7, 446-447.

Salve, Kristi The earlier layers in the Balto-Finnic folk tales. Congressus Septimus Internationalis Fenno-Ugristarum. Debrecen 27. VIII. 2. IX. 1990. 4. Sessiones sectionum. Dissertationes. Ethnologica et folklorica. Debrecen 1990, 155-159.

Salve, Kristi The earlier layers in the Balto-Finnic folk tales. Congressus Septimus Internationalis Fenno-Ugristarum. Debrecen 27. VIII. 2. IX. 1990. 2B. Summaria dissertationum. Debrecen 1990, 75.

Salve, Kristi Uku Masing folkloristina. XXXI Kreutzwaldi päevade konverentsi ettekannete teesid. Tartu 1987, 22-25.

Salve, Kristi Vepsa rahvaluule jutustavad ≡anrid. Etnograafia ja folkloor. Eesti Rahva Muuseumi XXXIV teaduskonverentsi teesid. Tartu, 14.-15. aprill 1992. a. Tartu 1992, 28-31.

Salve, Kristi Vepsian folk beliefs today. Forest fairies and getting lost in the woods. Traditional Folk Belief Today. Conference dedicated to the 90th anniversary of Oskar Loorits. Tartu 1990, 128-131.

Salve, Kristi Vepslased ja nende keel muuseumisse. Kultuur ja Elu 1989:10, 26-31, ill.

Salve, Kristi Ühe noore rahvaluulekoguja jälgedes [: Paul Ariste ekspeditsioonid: 1929, Põhja-Tartumaa (Kodavere, Torma); 1930, Iisaku]. Kodumurre 19. Tallinn 1988, 17-25, ill.

Salve, Kristi Ümbermõtlemise vaevad. ("Eesti folkloristika täna ja homme"). Keel ja Kirjandus 1990:11, 641-644.

Salve, Kristi; Kalmre, Eda ES-i rahvaluulesektsioonis [: Koosolekud: 23.03.1986; 24.04.1986, Tartu]. Keel ja Kirjandus 1986:7, 444-445.

Salve, Kristi; Olesk, Sirje Kirjandusmuuseumi VII kevadsessioon [: Kon-verents: 20.-21.04.1988, Tartu]. Keel ja Kirjandus 1988:9, 570-572.

Salve, Kristi; Rüütel, Ingrid Põhja-Tartumaa regilaulud 1. Töö- ja tavandi-laulud / A. Vissel (toim); Eesti NSV TA Keele ja Kirjanduse Instituut. Ars Musicae Popularis [8]. Tallinn 1989. 102 lk, noot. [Summary: Northern Tartumaa runo songs I. Work and ceremonial songs. Резюме: Рунические песни Северного Тартумаа. Трудовые и обрядовые песни]. B[artens], H[ans]-H[ermann] [Idem]. Ural-Altaische Jahr-bücher. Neue Folge 10. Wiesbaden 1991, 279-280.

Salve, Kristi; Sarv, Vaike Setu lauludega muinasjutud / I. Rüütel (toim); Eesti NSV TA Keele ja Kirjanduse Instituut. Ars Musicae Popularis [5]. Tallinn 1987. 202 lk, noot. [Summary: Setu folk tales with songs. Резюме: Сетуские сказки с песенными вставками]. H[asselblatt], C[ornelius] [Idem]. Ural-Altaische Jahrbücher. Neue Folge 8. Wiesbaden 1988, 273.

Sander, T[õnu] Rahwa-luule. Eesti kirjanduse lugu 1. 3., täiendatud trükk. Tartu: G. Roht, [1918]. 64 lk. [Varasem trükk: 1:1900; 2:1908].

Sander, T[õnu] Rahwa-luule. Eesti kirjanduse lugu 1. 4. trükk. Tartu: G. Roht, 1920. 64 lk. [Varasem trükk: 1:1900; 2:1908; 3:1918].

Sang, Aug[ust] Lutsi maarahvas a. 1936. Eesti Kirjandus 1936:9, 399-409.

Sang, J.; Tedre, Ü[lo]; Teder, E. Petroskoi sümpoosion [: Sümpoosion: 22.-24.05.1979, Petroskoi]. Keel ja Kirjandus 1979:8, 502-505.

Sang, J[oel] Theodor Saar 70. Keel ja Kirjandus 1976:3, 191, ill.

Sang, Joel Kihnu pärimusliku kultuuri viimaseid kantse. Kultuur ja Elu 1986:6, 41-45, ill.

Sarapik, Virve Punane: sõna ja värvus. Rahvaluule. Noorteadlaste konve-rentsi teesid. Tartu 1992, 12-14.

Sarv, Heno Ilmamägi ja Päevapööramise mägi. Eesti Loodus 1985:2, 109-114, ill, kaart. [Summary: Ilmamägi ("World’s Hill") and Päevapööramise mägi ("Round-going’s Hill") two interesting hills, 127. Резюме: "Гора света" и "Гора поворачивания солнца", 125].

Sarv, Heno; Vladõkin, Vladimir Puudesalu tüüpi ohvrikohtadest eestlaste ja volgasoomlaste juures. Etnograafiamuuseumi Aastaraamat 36. Tallinn 1988, 138-155, ill. [Zusammenfassung: Über heilige Haine bei den Esten und Wolga-Finnen. Резюме: О местах жертвоприношения типа священной рощи у эстонцев и приволжских финнов].

Sarv, I[ngrid] Die Sprichwörter in ihrem Verhältnis zu den anderen Gattun-gen der Folklore. Congressus Tertius Internationalis Fenno-Ugristarum. Tallinn, 17.-23. VIII 1970. Teesid = Тезисы = Thesen 2. Tallinn 1970, 112.

Sarv, I[ngrid] Eesti kõnekäändude liikidest ja funktsioonidest. Keel ja Kirjandus 1958:4/5, 231-245.

Sarv, I[ngrid] Eesti vanasõnade ja kõnekäändude publitseerimisest ning uurimisest. Eesti rahvaluulest = Об эстонском фольклоре. Tallinn 1964, 97-125. [Резюме: О публикации и исследовании эстонских пословиц и поговорок].

Sarv, I[ngrid] Emakeele Seltsi rahvaluulesektsiooni... [: Koosolek: 29.05.1969, Tartu]. Keel ja Kirjandus 1969:8, 511-512.

Sarv, I[ngrid] Emakeele Seltsi rahvaluulesektsiooni... [: Koosolek: 25.09.1969, Tartu]. Keel ja Kirjandus 1970:2, 128.

Sarv, I[ngrid] Emakeele Seltsi rahvaluulesektsioonis [: Koosolek: 29.04.1970, Tartu]. Keel ja Kirjandus 1970:7, 443-444.

Sarv, I[ngrid] Emakeele Seltsi rahvaluulesektsioonis [: Koosolek: 28.05.1970, Tartu]. Keel ja Kirjandus 1970:9, 584.

Sarv, I[ngrid] Emakeele Seltsi rahvaluulesektsioonis [: Koosolekud: 27.03.1969; 24.04.1969, Tartu]. Keel ja Kirjandus 1969:7, 446-447.

Sarv, I[ngrid] Emakeele Seltsis. Rahvaluulesektsioonis [: Koosolek: 24.09.1970, Tartu]. Keel ja Kirjandus 1970:12, 774.

Sarv, I[ngrid] Kõnekäändudest. Rahvapärimuste koguja 3. Tartu 1962, 50.

Sarv, I[ngrid] Kõnekäänu suhetest rahvaluule teiste liikidega. Töid eesti filoloogia alalt 1. Tartu Riikliku Ülikooli Toimetised 162. Tartu 1964, 130-160. [Zusammenfassung: Über das Verhältnis der sprichwörtlichen Redensart zu den übrigen Gattungen der Volkspoesie. Резюме: О взаимо-отношениях поговорки с другими жанрами фольклора]. Leino, Pentti Suum cuique 12. Proverbium 3. Helsinki 1965, 63-64. ©Leino, Pentti Suum cuique 12. Proverbium 1 (1965)-15 (1970). Sprichwörterforschung 9:1. Bern; Frankfurt am Main; New York; Paris: Peter Lang AG, 1987, 63-64.

Sarv, I[ngrid] Rahvaluulekonverents Vilniuses [: Konverents: 14.-15.04.1967, Vilnius]. Keel ja Kirjandus 1967:8, 509-511.

Sarv, I[ngrid] Rahvapärane fraseoloogia Fr. R. Kreutzwaldi loomingus. Ajaloo-keeleteaduskonna ja õigusteaduskonna üliõpilaste teaduslikke töid. Tartu Riikliku Ülikooli Toimetised 41. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1956, 101-117.[Резюме: Народная фразеология в творчестве Ф. Р. Крейц-вальда].

Sarv, I[ngrid] Rahvapärane võrdlus kui kõnekäänu eriliik. Tartu Riikliku Ülikooli Toimetised 94. Tartu 1960. 88 lk. [Zusammenfassung: Volkstümlicher Vergleich als Gattung sprich-wörtlicher Redensart. Резюме: Сравнение как особый вид поговорки].

Sarv, I[ngrid]; Pino, V[eera] Rahvaluulesektsiooni koosolekud [: Koos-olekud: 29.10.1970; 26.11.1970, Tartu]. Keel ja Kirjandus 1971:1, 63.

Sarv, I[ngrid]; Salve, K[risti]; Tael, A[nne] Emakeele Seltsis. Rahvaluulesektsioonis [: Koosolekud: 29.03.1979; 26.04.1979; 31.05.1979, Tartu]. Keel ja Kirjandus 1979:8, 507-508.

Sarv, Ingrid Arvo Krikmann 50. Keel ja Kirjandus 1989:7, 440-441, ill.

Sarv, Ingrid Eesti rahvapäraseid kõnekäände. Emakeele lätteil 3. Kogumik VEKSA kolmanda kultuuriseminari materjale. Tallinn: Perioodika, 1982, 67-80.

Sarv, Ingrid Eesti vanasõnade ja kõnekäändude publitseerimisest ning uurimisest. E[duard] Laugaste Eesti rahvaluuleteaduse ajalugu 2. Valitud tekste ja pilte. Tallinn: Eesti Raamat, 1980, 227-236. [Allikas: Eesti rahvaluulest. Tallinn 1964].

Sarv, Ingrid Kõnekäändudest. Rahvapärimuste koguja 1. Tartu 1961, 39-41.

Sarv, Ingrid Loomanimedest eesti vanasõnades. 33. Kreutzwaldi päevade konverentsi ettekannete teesid. 26.-27. detsember 1989. Tartu 1989, 18-19.

Sarv, Ingrid Otepää muistenditest. Otepää. Kodu-uurijate seminar-kokkutulek 26.-30. juunini 1966. a. Ettekannete lühikokkuvõtted. Tallinn 1966, 67-71.

Sarv, Ingrid Puheenparsien suhteista kansanrunouden muihin lajeihin. Viron veräjät. Näkökulmia folkloreen. SKS Tietolipas 105. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, 1987, 126-143.

Sarv, Ingrid Püsiv sõnaühend folklooris. Rahvaluulest. Emakeele Seltsi Toimetised 21. Tallinn 1987, 216-224. [Zusammenfassung: Die stehende Wortverbindung in der Folklore. Резюме: Устойчивое словосочетание в фольклоре].

Sarv, Ingrid Rahvaluulesektsiooni tööst ja tulevikust. Eesnimedest oskussõnadeni. Emakeele Seltsi Aastaraamat 26/27.1980/1981. Tallinn 1983, 18-21. [Резюме: О работе секции фольклористики и ее перспек-тивах].

Sarv, Ingrid Rapports locaux: Estland. Proverbium 1 (1965)-15 (1970). Sprichwörterforschung 9:1. Bern; Frankfurt am Main; New York; Paris: Peter Lang AG, 1987, 219-220.

Sarv, Ingrid Rapports locaux: Estland. Proverbium 9. Helsinki 1967, 219-220.

Sarv, Ingrid Viisteist aastat Emakeele Seltsi rahvaluulesektsiooni [: 1966-1981]. Rahvasuust kirjapanekuni. Uurimusi rahvaluule proosaloomingust ja kogumisloost. Emakeele Seltsi Toimetised 17. Tallinn 1985, 5-16, ill. [Zusammenfassung: Fünfzehn Jahre der Tätigkeit der Sektion der Volksüberlieferung an der Gesellschaft für die Muttersprache. Резюме: Пятнадцать лет работы секции народного творчества при Обществе родного языка].

Sarv, Ingrid; Krikmann, Arvo Eesti vanasõnade teaduslik väljaanne käsikirjas valminud. Keel ja Kirjandus 1976:9, 541-547.

Sarv, J[aan] Veel eesti rahvaviiside rütmist. Keel ja Kirjandus 1964:5, 299-300.

Sarv, J[aan] Üheksa setu rahvalaulu. Soome-ugri rahvaste muusika-pärandist = Музыкальное наследие финно-угорских народов. Tallinn: Eesti Raamat, 1977, 68-103, ill, noot. [Zusammenfassung: Neun Volkslieder aus Setu. Резюме: Девять сетуских народных песен].

Sarv, Jaan "Ergõron" [: Tšuktši ja eskimo folkloorirühma kontsert Tallin-nas]. Kultuur ja Elu 1980:6, 18.

Sarv, Jaan Põhja-Vene koor [: Riiklik Akadeemiline Põhja-Vene Rahva-koor]. Kultuur ja Elu 1977:11, 42-44, ill.

Sarv, Jaan Veljo Tormis píewca narodu. Ruch muzyczny 1988:4, 16-17.*

Sarv, Jaan Veljo Tormis pΝvec národa. Hudebni rozhledy 1988:5, 221-223.*

Sarv, Kadi; Vissel, Anu; Tamkivi, Külli  ES-i rahvaluulesektsioonis [: Koosolekud: 27.09.1990; 11.10.1990; 29.11.1990, Tartu]. Keel ja Kirjandus 1991:2, 127-128.

Sarv, Mikk Kuolan niemimaan saamelaiset ja heidän musiikkinsa. Kansanmusiikki 1990:3, 36-38, noot.

Sarv, Mikk Laul "Kuldnaisest". Kultuur ja Elu 1990:8, 12-13, ill.

Sarv, Mikk Rahvakalendri tähtpäevad. Soovitusi temaatiliste klubiürituste korraldamiseks / Eesti Rahvaloomingu Keskus. Tallinn: Eesti Raamat, 1988. 125 lk, ill, noot. [Kippar, Pille Saateks, 3].

Sarv, Mikk; Sarv, Tõnn Hanede kadumise lugu. Eesti Loodus 1980:10, 661-664, ill. [Summary: A story of lost geese, 687. Резюме: История исчезновения гусей, 685].

Sarv, Mikk; Sarv, Tõnn Loomise lugu. Eesti Loodus 1979:7, 449-453, ill. [Summary: A story about the creation, 478-479. Резюме: Рассказ о сотворении мира в эстонском фольклоре, 476-477].

Sarv, Mikk; Sarv, Tõnn Suur Tamm ja Linnutee. Eesti Loodus 1979:1, 30-33. [Summary: The Great Oak and the Milky Way, 62. Резюме: Большой Дуб и Млечный Путь, 60].

Sarv, Tõnn Abiks rahvalauluansamblile. Soovitusi ja nõuandeid regilaulude laulmiseks / Eesti NSV Rahvaloomingu ja Kultuuritöö Teaduslik Metoodika-keskus. Tallinn 1986. 40 lk.

Sarv, Tõnn Ise lauldud hästi lauldud. Teater. Muusika. Kino 1984:9, 12-21, ill. [Summary: Self-sung well-sung, 94. Резюме: Сами спели хорошо спели, 92].

Sarv, Tõnn Ise lauldud hästi lauldud: folk ehk holalaul tänapäeva Eestis. Mana 53.1984, 32-35. [Allikas: Ise lauldud hästi lauldud. Teater. Muusika. Kino 1984:9].

Sarv, Tõnn Kombed ja tavandid muistsed ja nüüdsed. Kultuur ja Elu 1987:7, 12-16, ill; 1987:9, 17-21, ill; 1988:2, 16-21, ill; 1988:7, 18-21, ill.

Sarv, Tõnn Kõik on ju ime. Tallinn: Eesti Raamat, 1985. 112 lk, ill, noot. Ilves, Toomas Hendrik Reflections on Tõnn Sarv’s "Kõik on ju ime". Estonia 2.1986:4, 11-17. ©Kello, Karl Igapäine ime. Kultuur ja Elu 1986:4, 29-31, ill. ©Tedre, Ülo Saateks. Tõnn Sarv Kõik on ju ime. Tallinn: Eesti Raamat, 1985, 109-110.

Sarv, Tõnn Regilaul ja teater. Teater. Muusika. Kino 1982:4, 63-69. [Summary: Runo-song and theatre, 95. Резюме: Руническая песня и театр, 93].

Sarv, Tõnn Vana muusika. Teater. Muusika. Kino 1983:11, 33-37, ill. [Summary: Old music, 94. Резюме: Старинная музыка, 92].

Sarv, Tõnn; Sarv, Mikk; Sarv, Heno Mõnda kuukalendrist. Eesti Loodus 1978:12, 788-792, ill. [Summary: Some notes on the Lunar calendar, 823. Резюме: О лунном календаре древних эстонцев, 821].

Sarv, V[aike] Emakeele Seltsis. Rahvaluulesektsioonis [: Koosolek: 1.02.1979, Tartu]. Keel ja Kirjandus 1979:4, 254-255.

Sarv, V[aike] Rahvamuusikast Minskis [: Konverents: 15.-17.09.1978, Minsk]. Keel ja Kirjandus 1978:12, 760.

Sarv, Vaike "Olõ mi sõnast sõsarõ, laulust üte imä latsõ" [: Rahvalaulurühm "Sõsarõ" 10]. Kultuur ja Elu 1983:8, 13-16, ill.

Sarv, Vaike "Sõsarõ" 15. aasta. Setu laulurühma "Sõsarõ" 15. aastapäevaks. Kultuur ja Elu 1988:5, 36-37, ill.

Sarv, Vaike Artist in the role of a contemporary shaman. Traditional Folk Belief Today. Conference dedicated to the 90th anniversary of Oskar Loorits. Tartu 1990, 132.

Sarv, Vaike Den sovjetiske schamanens svåra roll. Baltisk Revy 1991:1, 35-38. [Allikas: Sovetliku šamaani raske roll. Teater. Muusika. Kino 1990:12].

Sarv, Vaike Die Tonreihen in Volksmelodien der Setukesen. Congressus Quintus Internationalis Fenno-Ugristarum. Turku 20.-27. VIII. 1980. 8. Dissertationes sectionum: Ethnologica, folkloristica et mythologica, archaeo-logica et anthropologica. Turku: Suomen Kielen Seura, 1981, 280-285, ill, noot.

Sarv, Vaike Documentaries about Estonian folk tradition. Congressus Septimus Internationalis Fenno-Ugristarum. Debrecen 27. VIII. 2. IX. 1990. 2B. Summaria dissertationum. Debrecen 1990, 77.

Sarv, Vaike Emakeele Seltsis. Rahvaluulesektsioonis [: Koosolekud: 26.03.1981, Tartu; 27.03.1981, Tallinn]. Keel ja Kirjandus 1981:6, 382-383.

Sarv, Vaike Folk musical terminology in Setu. 25th Conference of Baltic Musicologists. Jurmala, October 3-6, 1991. Abstracts of the Conference Papers. [Jurmala 1991], 21.*

Sarv, Vaike Folkloristika kas osa rahvaluuleharrastusest? ("Eesti folklo-ristika täna ja homme"). Keel ja Kirjandus 1991:1, 21-23.

Sarv, Vaike Kujutelmad teispoolsusest setu surnuitkudes. Etnograafia ja folkloor. Eesti Rahva Muuseumi XXXIV teaduskonverentsi teesid. Tartu, 14.-15. aprill 1992. a. Tartu 1992, 24-25.

Sarv, Vaike Me olem kolmeksi sõsare [: Soome-ugri rahvaste rahvamuusika-kontserdid Tallinnas]. Kultuur ja Elu 1982:12, 9-11, ill.

Sarv, Vaike Olga Laanetu ja tema laulud. Kultuur ja Elu 1984:7, 35-37, ill.

Sarv, Vaike Omma laulu meil ladusa, omma ilo meil ilosa. Emakeele lätteil 3. Kogumik VEKSA kolmanda kultuuriseminari materjale. Tallinn: Perioodika, 1982, 29-35, noot.

Sarv, Vaike Rahvamuusika konverents [: Konverents: 16.-17.03.1974, Tallinn]. Keel ja Kirjandus 1974:6, 384.

Sarv, Vaike Rahvamuusikute teaduskonverents Tallinnas [: Konverents: 6.-09.10.1986, Tallinn]. Keel ja Kirjandus 1986:12, 759-760.

Sarv, Vaike Regilaul Eesti oma kõrgkunsti osa. Teater. Muusika. Kino 1991:1, 12-15, ill, noot. [Summary: Runo song part of Estonian high art, 94].

Sarv, Vaike Regilaule Jüri kihelkonnast. Harju kärajad. 2.-3. juulil Sauel. Tallinn: Eesti Raamat, 1988, 58-68, ill, kaart, noot.

Sarv, Vaike Rituaalsed nutud. Teater. Muusika. Kino 1987:9, 35-46, ill; noot. [Summary: Ritual laments, 94. Резюме: Ритуальные плачи, 92].

Sarv, Vaike Ruth Mirov 60. Keel ja Kirjandus 1988:11, 691, ill.

Sarv, Vaike Seitse setu rahvalaulu. Etnograafia. Meie Repertuaar 1988:3. Tallinn: Eesti Raamat, 1988, 33-65, ill, noot.

Sarv, Vaike Setu mitmehäälsus: kogumislugu ja kokkuvõte. Teater. Muusika. Kino 1987:7, 22-30, ill; noot. [Summary: The Setu multivoiced song history of collection and summary, 94. Резюме: Сетуское многоголосие: история собирания и итоги, 92].

Sarv, Vaike Setukaisitkujen tulkintamahdollisuuksista. Musiikin suunta 11.1989:3, 30-44, ill, kaart, noot.

Sarv, Vaike Sovetliku šamaani raske roll. Teater. Muusika. Kino 1990:12, 16-19, ill. [Summary: The difficult role of a Soviet shaman, 94].

Sarv, Veata Kas legend või tõestisündinud lugu [: Norra allikas]. Eesti Loodus 1977:1, 39, kaart.

Sauka, L[eonardas] Tautosakos sisteminimo klausimai [: Nõupidamine: oktoober 1963, Vilnius]. PergalΠ 1963:11, 181-183.*

Saukas, R[ein] Emakeele Seltsis. Rahvaluulesektsioonis [: Koosolek: 29.04.1971, Tartu]. Keel ja Kirjandus 1971:7, 446.

Saukas, R[ein] Emakeele Seltsis. Rahvaluulesektsioonis [: Koosolek: 30.09.1971, Tartu]. Keel ja Kirjandus 1971:12, 764-765.

Saukas, R[ein]; Mirov, R[uth]  Emakeele Seltsis. Rahvaluulesektsioonis [: Koosolekud: 25.11.1976; 27.01.1977, Tartu]. Keel ja Kirjandus 1977:4, 255.

Saukas, Rein (koost); Oras, Urmas (koost) Jakob Hurda ja Jaan Adamsoni kirjavahetus [: 1868-1879] / Sirje Olesk (toim); Eesti NSV TA Fr. R. Kreutz-waldi nim. Kirjandusmuuseum. Litteraria. Eesti kirjandusloo allikmaterjale 6. Tallinn: Eesti Raamat, 1989. 79 lk.

Saukas, Rein Fr. R. Kreutzwaldi nim. Kirjandusmuuseumi rahvaluule osakonna käsikirjalised fondid seisuga 1. jaan. 1987. a. = Рукописные фонды отдела фольклора Литературного музея им. Ф. Р. Крейцвальда по состоянию на 1 января 1987 г. = Die handschriftlichen Bestände in der Folkloreabteilung des Literaturmuseums "Friedrich Reinhold Kreutzwald" am 1. Januar 1987. Jakob Hurda 150. sünniaastapäevaks. Paar sammukest eesti kirjanduse uurimise teed. Uurimusi 12. Tallinn: Eesti Raamat, 1989, 200.

Saxo Grammaticus [Laul julgustab võitlejaid] = [Tõlge]. E[duard] Laugaste Eesti rahvaluuleteaduse ajalugu [1]. Valitud tekste ja pilte. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1963, 15-16. [Allikas: (1) Saxonis Gesta Danorum. Primum a C. Knabe & P. Herrmann recensita. Hauniae MCMXXXI; (2) J. Jõgever Eesti rahva sündimine ja tema noor põlv. Eesti Kultuura 2. Tartu 1913].

Schlegel, Christian Hieronymus Justus [Eestlaste elust, lauludest ja tantsudest XVIII sajandil] = [Tõlge]. Eduard Laugaste Eesti rahva-luuleteaduse ajalugu 1. Valitud tekste ja pilte. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1963, 98-115, ill, noot. [Allikas: Chr. H. J. Schlegel Reisen in mehrere russische Gouvernements in den Jahren 178*, 1801, 1807 und 1815. 1. Meiningen 1819].

Schlygina, N[atalia]; Kalits, V[ilve] Das moderne Hochzeitszeremoniell in Estland. Dorf- und Stadtkultur. Der gegenseitige Einfluss von Dorf- und Stadtkultur im 20. Jahrhundert bei den finnisch-ugrischen Völkern und ihren Nachbarn. III. finnisch-sowjetisches ethnographisches Symposium in Lappeenranta 2.-6.6. 1986. Suomalais-ugrilaisen Seuran Toimituksia 198. Helsinki: Suomalais-ugrilainen Seura, 1987, 115-129, ill.

Schmidt, E[duard] Eduard Laugaste. E[duard] Schmidt Kõrgema hari-duse areng Nõukogude Eestis. Tallinn: Valgus, 1971, 106, ill.

Schmuul, A[lviine] Vanapagan, Suur Tõll ja Kalevipoeg muhulaste mäles-tuses. Eesti rahvaluulest = Об эстонском фольклоре. Tallinn 1964, 87-96, ill. [Резюме: Бытование сказаний о Ванапагане, Суур-Тылле и Кале-випоэге на острове Муху в наши дни].

Schultz-Bertram, [Georg Julius] Eesti rahvaluulest. Eesti Kirjandus 1920:9/10, 296-300.

Schultz-Bertram, Georg Julius Ein livländischer Krug = Liivimaa kõrts. E[duard] Laugaste Eesti rahvaluuleteaduse ajalugu [1]. Valitud tekste ja pilte. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1963, 167-168. [Allikas: Dr. Bertram Baltische Skizzen oder Fünfzig Jahre zurück 2. Berlin 1857].

Schönberg, Ed. Võrdlused rahvalauludes. Eesti Kirjandus 1927:8, 432-446.

-se- Üks rahvavalgustaja mineval aastasajal [: Jaan Eisen]. Eesti Kirjandus 1927:9, 502-504, ill.

Seene-, marja-, pähkli- ja muu taimtoidu korjamisest. Eesti Rahva Muu-seum. Küsimusleht 43. Tartu 1947. [2] lk.

Seilenthal, T[õnu] Karulaul ungari keeles [: Medveének. A keleti finnugor népek irodalmának kistükre. Budapest 1975]. Keel ja Kirjandus 1977:2, 123-125.

Seilenthal, Tõnu Peaga seotud somaatilist fraseoloogiat vadja keeles. Emakeele Seltsi Aastaraamat 13.1967. Tallinn 1968, 247-251. [Резюме: Соматическая фразеология водского языка, связанная со словом голова].

Seilenthal, Tõnu Suviseid muljeid Vadjamaalt [: Ekspeditsioon: 1966]. Kodumurre 9. Tallinn 1969, 56-62, ill.

Seilenthal, Tõnu Vadja meccäläin ja nurmΤлain [: Mütoloogilised olendid]. Emakeele Seltsi Aastaraamat 14/15.1968/1969. Tallinn 1969, 171-172. [Резюме: Водские meccäläin и nurmΤлain].

Seitsmes folkloristide konverents [: Konverents: 21.-22.05.1966, Tallinn; Rapla]. Keel ja Kirjandus 1966:8, 517-518.

Seitsmeteistkümnes aruanne rahvaluule kogumisest 1. I -29. II 1940. Rahvapärimuste Selgitaja 1(8). Tartu 1940, 38-39.

Selirand, J[üri] Muistsed matmiskombed eestlaste usundi ja ristiusu-vastase võitluse kajastajana. Religiooni ja ateismi ajaloost Eestis. Artiklite kogumik 2. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1961, 71-93, ill.

Selirand, Jüri Matmiskommetest. Jüri Selirand Esivanemate kalmeküngastel. Tallinn: Eesti Raamat, 1967, 7-22, ill.

Selirand, Urmas; Kraft, John "Meremeeste mängud" ja teised Eesti kivi-labürindid. Eesti Loodus 1992:4, 240-244, ill, kaart.[Summary: "Sailors’ Games" and other stone mazes in Estonia, 255].

Semper, Johannes Kalevipoja rahvaluule-motiivide analüüs. Tartu: Loodus, 1924. 123 lk.

Sepp, Aldi Emakeele Seltsis [: Koosolek: 16.05.1985, Tallinn]. Keel ja Kirjandus 1985:9, 573.

Sepp, Aldi Marta Mäesalu 19.01.1893-02.04.1984. Kodumurre 19. Tallinn 1988, 117-120, ill.

Sepp, H[endrik] Suusõnalise ajaloolise traditsiooni iseloomust ja suusõnaline ajalooline traditsioon rootsi-aegseist ajaloolisist isikuist. Eesti Kirjandus 1923:2, 54-62; 1923:3, 108-119; 1923:4, 157-162.

Sepp, M. Nõiavits ja teadus. Eesti Loodus 1959:5, 267-272, ill. [Summary: The divining rod and science, [3]. Резюме: "Волшебный жезл" и наука, [1]].

Sepp, Mare; Lõhmus, Ele; Hagu, Paul; Kukk, Tiina; Torop, Peeter; Saareke, Mari-Ann TRÜ filoloogide diplomitöid 1985 [: Rahvaluule: Anne Hindov, Kaja Kleimann, Tiina Saluvere, Tea Talve, Tiina Vanatoa]. Keel ja Kirjandus 1985:11, 701-703.

Sepp, Mare; Lõhmus, Ele; Hagu, Paul; Seilenthal, Tõnu; Torop, Peeter; Limberg, Urho-Mati TRÜ filoloogide diplomitöid 1984 [: Rahvaluule: Inna Grünfeldt, Helve Kesvatera, Airi Liimets, Merike Mäemets, Heily Neumann, Mariann Tampuu]. Keel ja Kirjandus 1984:9, 574-576.

Sepp, Rein "Vegtamri laul" muistse maailma lõpu aimus. Kultuur ja Elu 1990:7, 20-21.

Sepp, Reino Love ballads in the song repertoire of young Estonian women in the beginning of the 20th century. The Baltic Countries 1900-1914. Proceedings from The 9th Conference on Baltic Studies in Scandinavia, Stockholm, June 3-6, 1987. Acta Universitatis Stockholmiensis. Studia Baltica Stockholmiensia 5. Stockholm 1990, 771-787.

Sepp, Reino Sports in the ancient Estonia an unknown paper by Oskar Loorits. Traditional Folk Belief Today. Conference dedicated to the 90th anniversary of Oskar Loorits. Tartu 1990, 136.

Sepp, Reino The process of the creation of an Estonian folk-song "Vändra polka". Eight Conference on Baltic Studies in Scandinavia. Stockholm, June 7-11, 1985. Stockholm 1985, [pagineerimata 1 lk].

Seppel, Viktor Keele ja kirjanduse uurijad [: Keele ja Kirjanduse Instituut]. Horisont 1971:1, 17-20, ill.

Seppel, Viktor Kui lepp poetab rohelisi lehti... Horisont 1968:7, 57-63, ill.

Seren, H. Eesti rahvatantse. Stockholm 1952. 111 + [54] lk, noot.*

Setumaalta Harjumaalle. A. O. Väisäsen tutkimusmatka Viroon vuonna 1913 / Timo Leisiö (toim). Tampereen yliopisto. Kansanperinteen laitos, Julkaisuja 16. Tampere 1992. XXII + 215 lk, ill, kaart, noot.

Setälä, E[emil] N[estor] Lönnrot ja Kreutzwald. Kalevalaseuran vuosikirja 10. Porvoo 1930, 239-248.

Seventh Conference on Baltic Studies, 5-8 June 1980 [: Georgetown University, Washington, D. C.]. Journal of Baltic Studies 11.1980:3, 274-278.

Siilivask, K[arl] "Kalevipoja" ajalooline sisu ja ideestik = Сийливаск К[арл] Идейное и историческое содержание эпоса "Калевипоэг". "Kalevipoja" 100 aasta juubeli teadusliku konverentsi Tartu ettekannete kokkuvõtted = Тезисы тартуских докладов на конференции, организуемой по случаю 100-летнего юбилея "Калевипоэга". Tartu 1961, 3-5; 10-12.

Siilivask, Karl "Kalevipoja" ajalooline sisu ja ideestik. Looming 1961:11, 1701-1716.

Siimisker, H[elene] Juurtega sajandite mullas [: Eesti NSV TA Fr. R. Kreutzwaldi nim. Kirjandusmuuseum]. Kultuur ja Elu 1965:11, 27-31, ill.

Siitan, Toomas Veljo Tormis musicus poeticus. Teater. Muusika. Kino 1991:3, 34-38, noot [Summary: Veljo Tormis musicus poeticus, 94].

Sikk, Rein [R.] Korraldasime folkloorifestivali (ülestähendusi tänavusuviselt Lahemaalt, mõtteuiteid parimatele rohumaadele) [: Festival: 5.-06.07.1986, "Viru säru", Lahemaa]. Kultuur ja Elu 1986:10, 20-25, ill.

Sikk, Rein [sen] Kongress tantsis Lahemaal [: XI rahvusvahelisest foneetika-kongressist osavõtjad Lahemaal]. Kultuur ja Elu 1987:10, 20-21, ill.

Sikk, Rein "Korraldaks folkloorifestivali..." (ülestähendusi läinudsuviselt Tšehhimaalt, mõtteuiteid tänavusuvisele Virumaale) [: Festivalid: 1985, Vychodna, Strá≡nice; 5.-06.07.1986, "Viru säru", Lahemaa]. Kultuur ja Elu 1986:4, 5-8, ill. [Torop, Kristjan Kommentaar, 9].

Sikk, Rein Lahemaal ootab hobuseraud. Kommentaariks rahvuspargi folk-looriauhinnale. Kultuur ja Elu 1987:5, 10.

Sild, Olaf Eestlased ja katoliku kirik. Eesti rahva ajalugu 1. Tartu: Loodus, 1932, 557-559, ill.

Sild, Olaf Usuelu. Maagiline arusaamine. Pühakute kultus. Välised kombed. Eesti rahva ajalugu 1. Tartu: Loodus, 1932, 542-547, ill.

Sild, Olaf Vaimulikkonna koosseis ja tegevus. Talurahva suhtumine kirikusse ja vaimulikkonnasse. Eesti rahva ajalugu 3. Tartu: Loodus, 1935, 1407-1415, ill.

Sildvee, Julius Murdetekste Tormast [: Pajatus] . Kodumurre 9. Tallinn 1969, 77-84, ill.

Sildvee, Toomas Etnobotaanika võimalikkusest Eestis. Rahvaluule. Noor-teadlaste konverentsi teesid. Tartu 1992, 10-11.

Sillavee, Floriida Murdejutustusi Võrumaalt [: Puuk (Kratt)]. Kodumurre 15. Tallinn 1982, 47.

Sillavee, Floriida Murdejutustusi Võrumaalt. Kodumurre 15. Tallinn 1982, 45-55.

Silvet, H[eikki] Emakeele Seltsis. Rahvaluulesektsioonis [: Koosolek: 27.10.1983, Tartu]. Keel ja Kirjandus 1984:1, 60-61.

Silvet, Heikki = Сильвет Хейкки Ob-Ugric Instrumental Music 1. (Hanti Melodies Played on the Lyre) = Инструментальная музыка обских угров 1. (хантыйские наигрыши на лире) / Ingrid Rüütel (toim); Estonian Academy of Sciences, Institute of Language and Literature. Ars Musicae Popularis 10. Tallinn 1991. 68 lk, noot.

Silvet, J[ohannes] [Mutt, Eugenie (toim / tõlk) Fairy Tales from Baltic Shores. Folk-Lore Stories from Estonia. Adapted and translated by Eugenie Mutt. Philadelphia 1930]. Eesti Kirjandus 1931:5, 293-294.

Simm, J[aak] Noorte teadlaste II konverents [: Konverents: 22.04.1975, Tallinn]. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised. Ühiskonnateadused 24.1975:4, 390-392.

Simm, J[aak] Noorte teadlaste konverents [: Konverents: 22.04.1974, Tallinn]. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised. Ühiskonnateadused 23.1974:4, 424-426.

Simm, J[aak]; Tedre, Ü[lo]; Sarv, V[aike]; Viires, A[nts]; Jaanits, L. V rahvusvaheline fennougristide kongress. Leksikoloogia ja onomastika, folkloor ja mütoloogia, etnoloogia, arheoloogia [: Kongress: 20.-27.08.1980, Turku]. Keel ja Kirjandus 1980:12, 755-760.

Simm, Jaak Eestlaste rännuteedelt [: Ekspeditsioon: 1975, Siber]. Horisont 1976:2, 22-25, ill; 1976:3, 10-12, ill.

Simm, Jaak Kalevipojaga seotud kohanimed. Horisont 1979:11, 20-21.

Simm, Jaak Keisri- ja Kuninga-nimed [: Kohanimed]. Horisont 1981:11, 27.

Simm, Jaak Kella-nimed [: Kohanimed]. Horisont 1980:11, 21.

Simm, Jaak Kohanimed rahvalauludes. Horisont 1976:4, 19.

Simm, Jaak Kohanimesid eeposest "Kalevipoeg". Horisont 1979:12, 26.

Simm, Jaak Kohanimesid J. Hurda "Setukeste lauludest". Sõna ja nimi. Emakeele Seltsi Aastaraamat 23.1977. Tallinn 1978, 65-69. [Резюме: Топонимы в антологии народных песен Якоба Хурта "Setukeste laulud"].

Simm, Jaak Laplaste mail [: Ekspeditsioon: 1966, Koola poolsaar]. Kodumurre 9. Tallinn 1969, 63-70, ill.

Simm, Jaak Mattias Johann Eisen ja kohanimeuurimine. Horisont 1974:8, 20.

Simm, Jaak Millest jutustavad meie kohanimed. Kuidas rahvas kohanimesid seletab. Horisont 1981:6, 25; 1981:8, 17.

Simm, Jaak Millest jutustavad meie kohanimed? Orja-nimed. Horisont 1981:2, 20-21.

Simm, Jaak Mõrsja-, Neitsi-, Pruudi-nimed [: Kohanimed]. Horisont 1979:5, 30-31.

Simm, Jaak Peipsi ja Võrtsjärv [: Kohanimed]. Horisont 1975:12, 20.

Simm, Jaak Põrgu-nimed [: Kohanimed]. Horisont 1981:12, 23.

Simm, Jaak Suure Tõllu ja Leigriga seotud kohanimed. Horisont 1980:6, 30.

Simm, Jaak Tondi-nimed [: Kohanimed]. Horisont 1979:7, 31.

Simm, Jaak Veel Mõrtsuka järve nimest [: K. Kalberg Mõrtsuka järve nimi. Eesti Loodus 1979:2]. Eesti Loodus 1979:7, 447-448, ill.

Simm, Jaak Võrdlusnimed [: Kohanimed]. Horisont 1977:12, 30.

Simm, Jaak Über die Beziehungen zwischen den real vorhandenen und in den estnischen Volksliedern auftretenden Ortsnamen. Congressus Quintus Internationalis Fenno-Ugristarum. Turku 20.-27. VIII. 1980. 7. Dissertationes sectionum: Lexicologica et onomastica, alia linguistica et litteraria. Turku: Suomen Kielen Seura, 1981, 128-132.

Simm, Jaak; Mirov, Ruth Teine noorteadlaste konverents [: Konverents: 22.04.1975, Tallinn]. Keel ja Kirjandus 1975:7, 446-447.

Simson, E. Ilma ennustamine läbi vanarahva tarkuse. Tallinn 1992. 96 lk.

Sink, Kuldar Küü traditsioonides ja praegu [: Kasahhi ja kirgiisi rahva-muusika]. Teater. Muusika. Kino 1982:9, 70-74, ill. [Summary: On cui by tradition and today, 95. Резюме: "Кю" в традициях и в наши дни, 93].

Sinor, Denis Felix J. Oinas and Finno-Ugric studies at Indiana University. Ronald F. Feldstein Felix Johannes Oinas. Bibliography. Indiana University Folklore Institute, Monograph Series 32. Köln: E. J. Brill, 1981, 47-48.

Sivers, Fanny Ilu ja rõõm. Tulimuld 33.1982:1, 12-19.

Sjöman, Marianne Current research in the Nordic and Baltic countries [: Se-minar: 12.-16.08.1992, Turku]. NIF Newsletter 20.1992:4, 13-23, ill.

Skrodenis, Stasys Baltai ir j→ šiaurΠs kaimynai. Lietuvi→-est→-suomi→ senieji kult←riniai-folkloriniai ryšiai. Vilnius: Vaga, 1989. 350 lk.* Loodus, Mihkel Leedu folkloristi monograafia. Keel ja Kirjandus 1990:7, 447-448.

Solomõkova, Irina; Üprus, Helmi = Соломыкова Ирина; Юпрус Хельми Kalevipoeg kunstis = Калевипоэг в искусстве. Tallinn: Eesti NSV Kunst, 1962. 80 lk + [pagineerimata 65 lehte reproduktsioone], ill.

Sommer, Samuel Minu mälestusi prof. M. J. Eisenist kui vanavarakogujast. M. J. Eiseni elu ja töö. Tartu: Noor-Eesti, 1938, 120-122.

Soome, I. Sohvakivi [: Vaivara, Meriküla]. Eesti Loodus 1966:2, 109, ill.

Soomere, I[lmar] Parapsühholoogiliste nähtuste kirjelduste kollektsioonist Eestis. Rahvapärimuste koguja 7. Tartu 1970, 52-53.

Soomere, Ilmar Jumalikust ja kuratlikust proportsioonist. Kultuur ja Elu 1991:2, 44-47, ill; 1991:3, 50-55, ill; 1991:4, 48-51, ill; 1991:5, 45-49, ill. [Summary: About the godly and devilish proportion, 1991:2, 63; 1991:3, 62; 1991:4, 57].

Soome-ugri rahvaste muusikapärandist = Музыкальное наследие финно-угорских народов / I. Rüütel (koost / toim). Tallinn: Eesti Raamat, 1977. 516 lk, ill, noot. [Zusammenfassungen. Resümeed/Резюме]. Sarv, Vaike Muusikalise folkloristika töömailt. Keel ja Kirjandus 1978:5, 308-310.

Soova, Liivi Suvisted. Kultuur ja Elu 1988:5, 38-39, ill. [Allikas: (1) M. Hiiemäe Eesti rahvakalender 3. Tallinn 1984; (2) Ajaleheteated].

Sorgsepp, Marta  Akadeemiline Ajaloo-Selts 1939./40. tegevusaastal [: Koosolek: 15.10.1939, Tartu]. Ajalooline Ajakiri 1940:2, 99-106.

Steffensson, Jakob Bröllop. Jakob Steffensson Livet på Runö. En berättelse om hur 300 människor levde på den lilla svenskön Runö i Rigaviken från 1920-talet fram till andra världskriget. Stockholm: LTs förlag, 1976, 131-142, ill.

Steffensson, Jakob Den sista färden. Jakob Steffensson Livet på Runö. En berättelse om hur 300 människor levde på den lilla svenskön Runö i Rigaviken från 1920-talet fram till andra världskriget. Stockholm: LTs förlag, 1976, 147-155, ill.

Steffensson, Jakob Födsel och barndop. Jakob Steffensson Livet på Runö. En berättelse om hur 300 människor levde på den lilla svenskön Runö i Rigaviken från 1920-talet fram till andra världskriget. Stockholm: LTs förlag, 1976, 143-146, ill.

Steffensson, Jakob Helg och vardag, mat och matvanor. Jakob Steffensson Livet på Runö. En berättelse om hur 300 människor levde på den lilla svenskön Runö i Rigaviken från 1920-talet fram till andra världskriget. Stockholm: LTs förlag, 1976, 116-130, ill.

Steffensson, Jakob Läkekonst och botemedel. Jakob Steffensson Livet på Runö. En berättelse om hur 300 människor levde på den lilla svenskön Runö i Rigaviken från 1920-talet fram till andra världskriget. Stockholm: LTs förlag, 1976, 156-158.

Steffensson, Jakob; Mattsson, Leif-Evert Så dansade vi på Runö. Svenskön i Rigaviken. Lidingö-Täby 1981. 75 lk, ill, noot.

Stejskal, Max Spring- och tagfattlekar från Rågöarna och Kors socken i Estland. Anteckningar. Budkavlen 27.1948. Helsingfors; Åbo 1949, 98-104.*

Stern, Carl von Estnische Volkssagen. Ins Deutsche übertragen von Carl von Stern. Veröffentlichungen der volkskundlichen Forschungsstelle am Herder-institut zu Riga 1. Rηg≅: Ernst Plates, 1935, 247 lk. Laugaste, Ed[uard] [Idem]. Eesti Kirjandus 1935:5, 240. ©Loorits, Oskar [Idem]. Folk-Lore 46.1935:3, 297-300. ©Sang, A[ugust] [Idem]. Eesti Keel 1935:2/3, 84-85.

Strutzkin, Aino Saated "Rahvaloomingu varasalvest" Eesti Raadios. Rahvapärimuste koguja 3. Tartu 1962, 74-79.

Suhonen, Seppo Paul Ariste 75-vuotias. Virittäjä 84.1980:1, 48-50, ill.

Suhonen, Seppo Virolais-suomalaisia vertauksia. Kalevalaseuran vuosi-kirja 43. Porvoo; Helsinki 1963, 217-241.

Suits, Aino Lönnrot’i ja Faehlmann’i kokkupuuteid ja ühiseid harrastusi. Eesti Kirjandus 1931:3, 157-169.

Suits, Aino Lönnrot’i ja Faehlmann’i kokkupuuteid ja ühiseid harrastusi. Tervitus lahe tagant. Suomalaisen Kirjallisuuden Seura’le tema sajaaastaseks juubelipäevaks Eesti Kirjanduse Seltsilt. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1931, 172-183.

Suits, Gustav = Suitsmaa Meie rahvalaulu skandeerimine. E[duard] Laugaste Eesti rahvaluuleteaduse ajalugu 2. Valitud tekste ja pilte. Tallinn: Eesti Raamat, 1980, 84-89. [Allikas: Looming 1924:8].

Suits, Gustav = Suitsmaa Skandeerimise poolt ja vastu. E[duard] Laugaste Eesti rahvaluuleteaduse ajalugu 2. Valitud tekste ja pilte. Tallinn: Eesti Raamat, 1980, 90-93. [Allikas: Looming 1925:3].

Suits, Gustav Eestimaalise Landsmannschafti liige [: F. R. Kreutzwald ja korporatsioon Estonia]. Tulimuld 3.1952:6, 338-341.

Suits, Gustav Esiärkamine vastuoludes [: Friedrich Robert Faehlmann ja Friedrich Reinhold Kreutzwald]. Looming 1935:3, 327-329.

Suits, Gustav Fr. R. Kreutzwald ta eluloojakul. Tulimuld 2.1951:6, 426-439; 3.1952:1, 23-33.

Suits, Gustav Friedrich Reinhold Kreutzwald. Gustav Suits Eesti kirjanduslugu 1. Algusest kuni ärkamisaja lõpuni. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1953, 154-182, ill.

Suits, Gustav Friedrich Robert Faehlmann. Gustav Suits Eesti kirjandus-lugu 1. Algusest kuni ärkamisaja lõpuni. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1953, 132-145, ill.

Suits, Gustav Jakob Nocks. Eesti Kirjandus 1935:7, 289-305, ill.

Suits, Gustav Kreutzwald ja esimene rahvuslik etapp. Looming 1934:10, 1184-1188.

Suits, Gustav Kreutzwald ja rahvuslik esiärkamine. Looming 1934:7, 827-830.

Suits, Gustav Kreutzwald Ohulepal. Looming 1933:4, 444-450.

Suits, Gustav Kreutzwald Peterburis. Looming 1933:8, 940-944.

Suits, Gustav Kreutzwald Tallinnas. Looming 1933:5, 595-603.

Suits, Gustav Kreutzwald Tartus. Looming 1934:4, 442-447.

Suits, Gustav Kreutzwald Tartust lahkumisel. Looming 1935:1, 79-86.

Suits, Gustav Kreutzwaldi eluloo algallikail. Vanemaist, lapsepõlvest, varasemast ümbruskonnast. Looming 1931:10, 1071-1077.

Suits, Gustav Kreutzwaldi kaastööst "Inlandis" ja ta sekeldusest ameti-võimudega 1843. aastal. Eesti Teaduste Akadeemia Aastaraamat 1. Tartu 1940, 210-220. [Résumé: La collaboration de Kreutzwald au journal "Inland" et ses démêlés avec les autorités en 1843].

Suits, Gustav Kreutzwaldi lõppeksam. Looming 1935:2, 205-208.

Suits, Gustav Kreutzwaldi varasemaist õpiaastaist. Looming 1932:6, 694-700.

Suits, Gustav Kreutzwaldi üliõpilasaastaist. Looming 1934:5, 592-597.

Suits, Gustav Lätist leitud Kreutzwaldi kirjad [: Karl August Woldemar Schultzile (1854-1857)]. Looming 1927:4, 349-361.

Suits, Gustav Noor Kreutzwald / Heldur Niit (toim). Loomingu Raamatu-kogu 1984:1/2. Tallinn: Perioodika, 1984. 111 lk. [Niit, Heldur Järelmärkus, 110-111]. [Allikas: Looming 1931-1935].

Suits, Gustav Noor Kreutzwald literaadilisandikuna. Looming 1933:6, 706-711; 1933:7, 802-809.

Suits, Gustav Noor Kreutzwald. Friedrich Reinhold Kreutzwaldi arengulugu. Eessõna Bernard Kangrolt. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1983. 215 lk, ill. [Allikas: Looming 1931-1935]. Mägi, Arvo Vägimehe noorusmaalt. Tulimuld 35.1984:2, 106-107.

Suits, Gustav Nuori Kreutzwald. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, 1953. 203 lk, ill.

Suitsmaa Meie rahvalaulu skandeerimine. Looming 1924:7, 538-542; 1924:8, 618-622. [(1) Aavik, Joh[annes] Rahvalauluvärsi ja selle lugemise küsimus. Looming 1925:1; (2) Suitsmaa Skandeerimise poolt ja vastu. Looming 1925:3].

Suitsmaa Skandeerimise poolt ja vastu [: Suitsmaa Meie rahvalaulu skandeerimine. Looming 1924:7; 1924:8]. Looming 1925:3, 268-270.

Sulepi, Endel Ukukivi ja "Kuningakepp" [: Harju rajoon, Arutee ja Kernu]. Eesti Loodus 1970:2, 114, ill.

Suls, Tiina Muinasjutubibliograafia 1940-1987 / Leida Olszak (toim); Eesti NSV Riiklik Laste- ja Noorteraamatukogu. Tallinn 1988. 180 lk.

Susi, Avo Bood≡ bartanglaste uusaasta [: Pamiir]. Horisont 1983:10, 35-37, ill.

Susi, Avo Buzkaši [: "Kitsetirimine" Kesk-Aasias]. Horisont 1984:12, 33-35, ill.

Susi, Avo Selgeltnägija Sarragul [: Lääne-Pamiir]. Kultuur ja Elu 1991:5, 50-53, ill. [Summary: Clairvoyant Sarragul, 63].

Suur Tõll kapsavaras [: Saaremaa]. Eesti Loodus 1979:11, 715.

Suviseid ekspeditsioone [: 1958]. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised. Ühiskonnateaduste seeria 7.1958:4, 394-396. [Rahvaluule, 395-396].

Suviseid ekspeditsioone [: 1959]. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised. Ühiskonnateaduste seeria 8.1959:4, 441-444. [Rahvaluule, 443].

Suviseid ekspeditsioone [: 1960]. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised. Ühiskonnateaduste seeria 9.1960:4, 427-431. [Rahvaluule, 428-430].

Suviseid ekspeditsioone [: 1961]. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised. Ühiskonnateaduste seeria 10.1961:4, 378-382. [Rahvaluule, 380-381].

Suviseid ekspeditsioone [: 1962]. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised. Ühiskonnateaduste seeria 11.1962:4, 363-367. [Rahvaluule, 366-367].

Suviseid ekspeditsioone [: 1963]. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised. Ühiskonnateaduste seeria 12.1963:4, 404-407. [Rahvaluule, 407].

Suviseid ekspeditsioone [: 1964]. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised. Ühiskonnateaduste seeria 13.1964:4, 376-380. [Rahvaluule, 379-380].

Suviseid ekspeditsioone 1957. a. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised. Ühiskonnateaduste seeria 7.1958:1, 76-77. [Rahvaluule, 76-77].

Suviseid ekspeditsioone 1965. aastal. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised. Ühiskonnateaduste seeria 15.1966:1, 136-140. [Rahvaluule, 138-140].

Suviseid ekspeditsioone 1966. aastal. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised. Ühiskonnateadused 16.1967:1, 110-114. [Rahvaluule, 112-114].

Svensson, Sigfrid Ein reichsschwedischer kein estnischschwedischer Kalender. Acta Ethnologica 3.1938:1, 1-16, ill, kaart.

"Skandinieki", liivlaste ansambel. Folklorist Vaike Sarv vestleb ansambli juhtide Helmi ja Dain Staltiga. Kultuur ja Elu 1992:3, 50-53, ill. 
 [Summary: "Skandinieki" a Livonian music troupe, 79-80].

Sõgel, Endel "Kalevipoeg" maailmakirjanduse varasalve kuuluv teos. Endel Sõgel Kirjandusloo lehekülgedelt. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1963, 61-78.

Sõgel, Endel 175-aastane Kreutzwald. Endel Sõgel Viisnurk ja meie. Tallinn: Eesti Raamat, 1980, 129-143.

Sõgel, Endel Der Dritte Internationale Finnougristenkongress (Tallinn, 17.-23. VIII. 1970). Советское финно-угроведение 7.1971:1, 66-70, ill.

Sõgel, Endel Fr. R. Kreutzwald ja eesti rahvusliku kirjanduse sünd. Endel Sõgel Kirjandusloo lehekülgedelt. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1963, 13-60.

Sõgel, Endel Kirjallisuuden juuret ovat Kalevipoegissa. Maailma ja Me 1986:8, 134-137, ill.

Sõna- ja asjaseletusi ühes keele- ja värsiõpetusega. Fr[iedrich] R[einhold] Kreutzwald Kalevipoeg. Eesti kangelaseepos. Parandatud ja illustreeritud väljaanne koolidele. Tallinn: Töökool, 1930, 201-217, ill.

Sõna on juubilaril. Korrespondentsintervjuu Ülo Tedrega [: Ülo Tedre 60]. Keel ja Kirjandus 1988:2, 103-105.

Sõna sekka. Korrespondentsintervjuu filoloogiakandidaat Ingrid Sarvega [: "Eesti folkloristika täna ja homme"]. Keel ja Kirjandus 1991:4, 230-233.

Särg, Ain Mõtteid animistlikust religioonist. Eesti Loodus 1992:12, 606-608, ill. [Summary: Some thoughts about animistic religion, 647].

Säärits, Aadu "Mah≅bh≅rata" aineid Fr. R. Kreutzwaldi "Lembitus" = Sää-rits, Aadu Die Stoffe von "Mah≅bh≅rata" in "Lembitu" von Fr. R. Kreutzwald = Сяэритс А[аду] Использование материалов "Махаб-хараты" в поэме Ф. Р. Крейцвальда "Лембиту". XXII Kreutzwaldi päevade konverentsi teesid = Thesen zur Konferenz der XXII Kreutzwald Tage = Тезисы XXII конференции "Дни Крейцвальда". Tartu 1978, 16-18; 50-53; 82-83.

Säärits, Ado Friedrich Reinhold Kreutzwald’i ühiskonnasuhe. Eesti Kirjandus 1932:10, 465-480; 1932:11, 529-542.

Söderbäck, Per Ett bröllop hos rågösvenskarna. Svenska kulturbilder 1:2. Stockholm 1929, 161-184.*

Söderbäck, Per Livets och årets högtider hos estlandssvenskarna [: (1) Sång och musik; (2) Bröllopets förspel; (3) Bröllopet; (4) Dop; (5) Begravning; (6) Årets märkesdagar och högtider]. En bok om Estlands svenskar 2. Ortnamn och terrängord. Jordbruk och boskapsskötsel. Sjöfart och fiske. Livets och årets högtider. Stockholm: Kulturföreningen Svenska Odlingens Vänner, 1964, 231-363, ill.

Söderbäck, Per Rågöborna. Nordiska Museets Handlingar 13. Stockholm 1940. 379 lk, ill, kaart, noot. [Zusammenfassung]. Ariste, P[aul] [Idem]. Eesti Keel ja Kirjandus 1941:4, 306.

Söömer, Signe Vareslased eesti rahvausundis. Rahvaluule ja etnograafia. Noored filoloogias 1987:2. Noorteadlaste konverents 8. ja 9. detsembril. Teesid. Tallinn 1987, 31-33, kaart.

Sööt, K[arl] E[duard] Andmeid Friedrich Robert Faehlmann’i elulookirjelduseks. Eesti Kirjandus 1929:6, 241-260, ill.

Sööt, K[arl] E[duard] Jakob Hurda elamud Tartus. Eesti Kirjandus 1931:9, 472-485, ill.

Sööt, K[arl] E[duard] M. J. Eiseni ajakirjanduslikust tööst. M. J. Eiseni elu ja töö. Tartu: Noor-Eesti, 1938, 167-173, ill.

Sööt, K[arl] E[duard] M. J. Eiseni elust ja tegevusest. Album M. J. Eiseni 70. sünnipäevaks. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts; Eesti Rahva Muuseum, 1927, 1-16, ill.

Sööt, K[arl] E[duard] Märkmeid luuletaja loominguteilt [: M. J. Eisen]. M. J. Eiseni elu ja töö. Tartu: Noor-Eesti, 1938, 125-129, ill.

Sööt, K[arl] E[duard] Müüdiliste juttude "Koidu ja Hämariku" ning "Keelte keetmise" teisendid. Looming 1924:9, 715-717.

Süda, P[eeter] Suur-Tõll, Saaremaa wägimees. Eestlaste ennemuistne jutt. Saaremaa rahwasuust 20-ne aasta jooksul kokkukorjanud P. Süda. 4. trükk. Eesti Kirjanduse Seltsi Koolikirjanduse toimekond. Nooresoo kirjawara 23. Tallinn: G. Pihlakas, 1921. 64 lk. [Varasem trükk: 1:1883; 2:1889; 3:1911].

Sünnitaja söök, jook ja ravimine. Eesti NSV Riiklik Etnograafiamuuseum. Küsimusleht 154. [Tartu] 1980. [2] lk.