V[eidemann], R[ein] Fr. R. Kreutzwald 175 ja "Kreutzwaldi päevad" [: Konverents: 26.-27.12.1978, Tartu]. Looming 1979:2, 299-300.

V[eidemann], R[ein] Kirjandusmuuseumi kevadsessioon [: Konverents: 30.05.1978, Tartu]. Keel ja Kirjandus 1978:9, 574.

V[iidalepp], R[ichard] Aruanne kohamuistendite kogumise võistluse tulemustest ja auhindadest. Rahvapärimuste Selgitaja 6. Tartu 1939, 195-199, ill.

V[iidalepp], R[ichard] Aruanne rahvaluule kogumisest 1. I -31.III 1936. Rahvapärimuste Selgitaja 1. Tartu 1936, 13-14.

V[iidalepp], R[ichard] Aruanne rahvaluule kogumisest 1. IV -31. V 1936. Rahvapärimuste Selgitaja 1. Tartu 1936, 14-15.

V[iidalepp], R[ichard] Eesti Rahvaluule Arhiivi rahvamängude kogumis-võistlus. E[esti] R[ahvaluule] A[rhiivi] küsimuskava 2. Tartu: Eesti Rahvaluule Arhiiv, 1934. 30 lk, ill.

V[iidalepp], R[ichard] Järelmärkus [: R. Viidalepp Ühest suurjutustajast. Rahvapärimuste Selgitaja 2.1937]. Rahvapärimuste Selgitaja 2. Tartu 1937, 44.

V[iidalepp], R[ichard] Kaheteistkümnes aruanne rahvaluule kogumisest (16. XI -31. XII 38). Rahvapärimuste Selgitaja 6. Tartu 1939, 191-192.

V[iidalepp], R[ichard] Kokkuvõte 1937. a. kohta. Rahvapärimuste Selgitaja 4. Tartu 1938, 138-139.

V[iidalepp], R[ichard] Kolmeteistkümnes aruanne rahvaluule kogumisest (1. I -17. V 1939). Rahvapärimuste Selgitaja 6. Tartu 1939, 193-195.

V[iidalepp], R[ichard] Kuues aruanne rahvaluule kogumisest (9. III -31. V 1937). Rahvapärimuste Selgitaja 3. Tartu 1937, 98-100.

V[iidalepp], R[ichard] Kõigile ERA kaastöölistele [: (1) "Rahvapärimuste Selgitajast"; (2) Rahaliste auhindade jagamisest; (3) Rahvaluule kogumisest, kaastöö vormistamisest]. Rahvapärimuste Selgitaja 3. Tartu 1937, 106-107.

V[iidalepp], R[ichard] Kõigile ERA kaastöölistele [: (1) 10 aastat Eesti Rahvaluule Arhiivi asutamisest; (2) Rahvaluule kogumisest; (3) Raadio-loengutest Riigi Ringhäälingus]. Rahvapärimuste Selgitaja 2. Tartu 1937, 55-56.

V[iidalepp], R[ichard] Küsimusi külviabinõudest ja külvisammust. E[esti] R[ahva] M[uuseum]. Küsimusleht 7. Tartu 1934. 4 lk, ill.

V[iidalepp], R[ichard] Küsimusi tuhkapäevast. Rahvapärimuste Selgitaja 2. Tartu 1937, 31-33.

V[iidalepp], R[ichard] Rahvaluulekorjajate instrueerimiskoosolek. Kullamaal, 9. juunil 1940. Rahvapärimuste Selgitaja 2(9). Tartu 1940, 80-81, ill.

V[iidalepp], R[ichard] Rahvaluulekorjajate kursus Kuressaares 30. septembril 1939. Rahvapärimuste Selgitaja 7. Tartu 1939, 243-245, ill.

V[iidalepp], R[ichard] Seitsmes aruanne rahvaluule kogumisest (1. VI -30. IX 1937). Rahvapärimuste Selgitaja 3. Tartu 1937, 101-103.

V[iidalepp], R[ichard] Viies aruanne rahvaluule kogumisest (1. I -8. III 1937). Rahvapärimuste Selgitaja 2. Tartu 1937, 52-55.

V[iidalepp], R[ichard] Õits ja õitsikombed. Rahvapärimuste Selgitaja 1. Tartu 1936, 8-9.

V[iidalepp], R[ichard] Üheteistkümnes aruanne rahvaluule kogumisest (1. IV -15. XI 1938). Rahvapärimuste Selgitaja 5. Tartu 1938, 170-173.

V[ilku]na, K[ustaa] Ants Viires 60-vuotias. Kotiseutu 1978:6, 211- 212, ill.

V[ilku]na, K[ustaa] Ilmar Talve 60-vuotias. Kotiseutu 1979:1/2, 66- 67, ill.

Vaba, Lembit Balti rahvaste etnilise ajaloo konverents [: Konverents: 14.-16.10.1985, Lielupe]. Keel ja Kirjandus 1986:4, 252.

Vaba, Lembit EKmS 100 [: Koosolek: 17.12.1972, Tartu]. Keel ja Kirjandus 1973:2, 127.

Vaba, Lembit; Viikberg, Jüri Siberimaa eestlaste jutustusi (I). Kodu-murre 19. Tallinn 1988, 63-100, ill.

Vaba, Lembit; Viluoja, Eha XVII üleliiduline fennougristide konverents [: Konverents: 26.-29.06.1987, Ievsk]. Keel ja Kirjandus 1987:11, 696-698.

Vabariigi presidendi auhinnad paremaile rahvaluulekogujaile 1939. a. eest [: I auhind: Kaljo Lepp]. Rahvapärimuste Selgitaja 1(8). Tartu 1940, 37, ill.

Vabarna, Nadja Setu lauluema Anne Vabarna. Õpilaste kodu-uurimistöid 5. Tallinn 1981, 64-76, ill.

Vaher, M[ilvi] Eesti rahvaluule ja kirjanduse alal 1948.-1965. aastani kaitstud diplomitööd / E. Laugaste (toim); Tartu Riiklik Ülikool. Tartu 1968. 115 lk.

Vahing, Heli; Vahing, Vaino Karl Petersen ja ta kaks eesti rahvalaulu tõlget saksa keelde = Вахинг Хели; Вахинг Вайно Карл Петерсен и его два перевода эстонских народных песен на немецкий язык. XXVII Kreutz-waldi päevade konverentsi ettekannete teesid = Тезисы докладов XXVII конференции "Дни Крейцвальда". Tartu 1983, 13-15; 39-41.

Vahing, V[aino] "Kalevipoeg", Freud, Semper. Looming 1972:2, 349-350.

Vahtramäe, Ell Maagilised toimingud õpilasfolklooris. Kirjandus-muuseumi VIII kevadsessioon. 27. aprill 1990. Ettekannete teesid. Tartu 1990, 5-6.

Vahtramäe, Ell Une nägu peeglis. Tallinn: Valgus, 1992. 176 lk, ill, kaart.

Vahtre, Lauri Eesti keskaegseist maakirikuist ja -kabeleist ning nende nimipühakuist. Rahvaluule ja etnograafia. Noored filoloogias 1987:2. Noorteadlaste konverents 8. ja 9. detsembril. Teesid. Tallinn 1987, 34-36, ill.

Vahtre, Lauri Eesti puukalendrid. Noorajaloolaste konverents (18. märts, 1987). Teesid. Tallinn 1987, 15-16.

Vahtre, Lauri Eesti rahvakalendri ja keskaegse kirikukalendri suhetest. Folkloristika ja etnograafia. Noored filoloogias 1986:2. Noorteadlaste konverents 28. ja 29. mail. Teesid. Tallinn 1986, 20-22.

Vahtre, Lauri Eesti rahvakalendri ja keskaegsete kirikukalendrite suhetest. Etnilised suhted kontaktaladel. Etnograafiamuuseumi Aastaraamat 37. Tallinn 1989, 167-187, ill.

Vahtre, Lauri Eesti rahvakalendrit kujundanud ideoloogilistest teguritest. Noored filoloogias 1983. Noorteadlaste X konverents 18. mail. Programm ja teesid. Tallinn 1983, 8-9.

Vahtre, Lauri Eestlase aeg. Uurimus eesti rahvapärase ajaarvamise ajaloost / Ants Viires (toim). Tallinn 1991. 152 lk, ill, kaart.  [Summary: Estonian popular time reckoning and its evolution. Zusammenfassung: Die estnische volkstümliche Zeitrechnung und ihre Entwicklung. Резюме: Эстонское народное времяисчисление и его раз-витие].

Vahtre, Lauri Folkloori videosalvestamise võimalused. 33. Kreutzwaldi päevade konverentsi ettekannete teesid. 26.-27. detsember 1989. Tartu 1989, 20-21.

Vahtre, Lauri Maarahva tähtraamat / Agnes Jürgens (toim). [Tallinn:] MIX, 1991. 48 lk, ill.

Vahtre, Lauri Rahvaluule ja ajalugu: eesti rahvakalendri kujunemisest. Keel ja Kirjandus 1985:1, 36-48.

Vahtre, Lauri Soomeugri ja ugrimugri [: Rahvakalender]. Vikerkaar 1988:1, 41-48 [: 41; 44-45; 48].

Vahtre, Lauri Trükisõna ja traditsioon: eestikeelsete trükikalendrite ja rahvakalendri suhetest. Keel ja Kirjandus 1986:10, 617-622.

Vaigla, A[leksander] [Veske, Mihkel Laulud / M. Jürna (toim); E. Nurm (toim). Tartu 1931]. Eesti Kirjandus 1932:4, 193-197.

Vakk, [Feliks] = Felix Miks me just nõnda ütleme? [: (11) Luksuslik sööming]. Horisont 1969:3, 73.

Vakk, F[eliks] Eesti fraseoloogia murdmaalt (I) [: Närv läheb mustaks; Mokas!; Suud seki järele seadma; Kui juuksekarva lõhki aetakse]. Keel ja Kirjandus 1965:3, 178-179.

Vakk, F[eliks] Eesti fraseoloogia murdmaalt (II) [: Tatraveski; Ei saa suhu ega silma; Ajahammas]. Keel ja Kirjandus 1966:7, 445-446.

Vakk, F[eliks] Eesti fraseoloogia murdmaalt (III) [: Hambuni relvastatud; Pole hamba allgi kuiva kohta; Keelt kandma; Keelt peksma]. Keel ja Kirjandus 1966:9, 571-572.

Vakk, F[eliks] Eesti fraseoloogia murdmaalt (IV) [: Närvidel mängima; Pole närvi; Ei kannata silma otsaski; Vahva vunts]. Keel ja Kirjandus 1967:2, 116-117.

Vakk, F[eliks] Eesti fraseoloogia murdmaalt (V) [: Pinnaks ~ pinnuks sil-mas; Puru silma ajama; Ütlesin selges eesti keeles]. Keel ja Kirjandus 1967:4, 238-239.

Vakk, F[eliks] Fraseoloogid pidasid nõu [: Koosolek: 20.-22.10.1964, Bakuu]. Keel ja Kirjandus 1965:2, 121-123.

Vakk, F[eliks] Miks me just nõnda ütleme? [: (1) Pöialt pidama; Korvi andma; Sinine esmaspäev]. Horisont 1967:1, 47-48.

Vakk, F[eliks] Miks me just nõnda ütleme? [: (2) Potjomkini külad; Punane niit; Onu Sam]. Horisont 1967:2, 51-52, ill.

Vakk, F[eliks] Miks me just nõnda ütleme? [: (4) Raudne eesriie]. Horisont 1967:6, 58.

Vakk, F[eliks] Miks me just nõnda ütleme? [: (5) Ümmargune laud; Kihva minema]. Horisont 1967:7, 19.

Vakk, F[eliks] Miks me just nõnda ütleme? [: (6) Drakoonilised seadused; Suur nina]. Horisont 1967:9, 19.

Vakk, F[eliks] Miks me just nõnda ütleme? [: (7) Vananaiste suvi; John Bull]. Horisont 1968:1, 24-25.

Vakk, F[eliks] Miks me just nõnda ütleme? [: (8) Seitsmendas taevas]. Horisont 1968:2, 48.

Vakk, F[eliks] Miks me just nõnda ütleme[?] [: (3) Krokodilli pisarad; Roheline tänav]. Horisont 1967:5, 33.

Vakk, F[eliks] Somaatilisest fraseoloogiast kaasaja eesti kirjakeeles. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised. Ühiskonnateaduste seeria 13.1964:2, 130-148. [Zusammenfassung: Somatische Phraseologie in der estnischen Schriftsprache der Gegenwart. Резюме: О соматических фразеологизмах в современном эстонском литературном языке].

Vakk, F[eliks] Somaatiliste idioomide etümoloogiaid [: Peapesu andma ~ tegema; Nagu suust kukkunud; Hambasse puhuma; Ninapidi vedama]. Keel ja Kirjandus 1964:9, 558-559.

Vakk, F[eliks] Uut fraseoloogia uurijalt [: Kuusi, Anna-Leena Johdatusta suomen kielen fraseologiaan. Suomi 115:4. Helsinki 1971]. Keel ja Kirjandus 1972:11, 698-699.

Vakk, Feliks = Вакк Ф[еликс] О соматической фразеологии эстонского языка. Вопросы фразеологии и составления фразеологических словарей. (Материалы IX Всесоюзного координационного совещания). Баку, окт. 1964. Баку: Издательство АН Азербайджанской ССР, 1968, 152-155.

Vakk, Feliks "Poissmeeste päike". Ühest fraseologismitüübist. Keel ja Kirjandus 1983:3, 126-132.

Vakk, Feliks [Ройзензон Л. И. Лекции по общей и русской фразео-логии. Учебное пособие. Самарканд 1973]. Советское финно-угроведение 13.1977:2, 148-152.

Vakk, Feliks [Ройзензон Л. И.; Бушуй А. М. Материалы к общей библиографии по вопросам фразеологии 2. Самаркандский государст-венный университет им. А. Навои, Труды 186. Самарканд 1970]. Советское финно-угроведение 7.1971:3, 232-234.

Vakk, Feliks Das Entlehnen der Phraseologismen im Estnischen (auf Grund der Belege der somatischen Phraseologie). Congressus Tertius Internatio-nalis Fenno-Ugristarum. Tallinnae habitus 17.-23. VIII 1970. 1. Acta linguistica. Tallinn: Valgus, 1975, 398-400.

Vakk, Feliks Das Entlehnen der Phraseologismen im Estnischen (auf Grund der Belege der somatischen Phraseologie). Congressus Tertius Inter-nationalis Fenno-Ugristarum. Tallinn, 17.-23. VIII 1970. Teesid = Тезисы = Thesen 1. Tallinn 1970, 80.

Vakk, Feliks Die semantische Übertragung und die Wege der Entstehung der estnischen Phraseologie. Explanationes et tractationes Fenno-Ugricas in honorem Hans Fromm sexagenarii A. D. VII Kal. Jun. anno MCMLXXIX. München: Wilhelm Fink, 1979, 405-416.

Vakk, Feliks Eesti fraseoloogia murdmaalt [: Närv läheb mustaks; Mokas!; Suud seki järele seadma; Kui juuksekarva lõhki aetakse]. E[duard] Laugaste Eesti rahvaluuleteaduse ajalugu 2. Valitud tekste ja pilte. Tallinn: Eesti Raamat, 1980, 254-256. [Allikas: Keel ja Kirjandus 1965:3].

Vakk, Feliks Fraseoloogi valesõbrad. Keel ja Kirjandus 1984:7, 399-402.

Vakk, Feliks Fraseoloogia ning värsked tuuled. Keel ja Kirjandus 1969:2, 86-94; 1969:3, 152-159, ill.

Vakk, Feliks Fraseoloogiline ülekanne ja selle tüübid. Keel ja Kirjandus 1974:7, 404-411.

Vakk, Feliks Hinge taga. Kirjakeel 1985. Tallinn: Valgus, 1987, 169-171.

Vakk, Feliks Kops läheb üle maksa. (Etümoloogiline etüüd). Emakeele Seltsi Aastaraamat 18. Tallinn 1972, 143-149. [Резюме: Kops läheb üle maksa. (Этимологический этюд)].

Vakk, Feliks Kuu pale keelepeeglis. Horisont 1972:9, 31-32, ill.

Vakk, Feliks Luuka õlletegu. Sõna ja nimi. Emakeele Seltsi Aastaraamat 23.1977. Tallinn 1978, 41-48. [Резюме: Luuka õlletegu. (Этимология)].

Vakk, Feliks Lõõg on täis [: Miks me just nõnda ütleme?]. Horisont 1981:10, 30-31.

Vakk, Feliks Miks just nõnda? Peotäis tekkelugusid ja uudistavaid lühimatku eesti fraseoloogia radadelt. Tallinn: Valgus, 1984. 144 lk, ill. Sarv, Ingrid Sisukas fraseoloogiaraamat. Keel ja Kirjandus 1985:4, 243-245. ©Soosaar, Enn Sisukas fraseoloogiaraamat. Keel ja Kirjandus 1985:4, 245.

Vakk, Feliks Miks me just nõnda ütleme? [: (10) Süda läigib; Saksa Mihkel]. Horisont 1968:8, 44-45.

Vakk, Feliks Miks me just nõnda ütleme? [: (12) Kivi kotti!]. Horisont 1969:4, 73.

Vakk, Feliks Miks me just nõnda ütleme? [: (13) Hammast ihutakse; Püksid sõeluvad püüli]. Horisont 1969:12, 24.

Vakk, Feliks Miks me just nõnda ütleme? [: (14) Läbi lillede; Punane kukk]. Horisont 1970:1, 75-76.

Vakk, Feliks Miks me just nõnda ütleme? [: (15) Elevandiluust torn; Süda saapasääres]. Horisont 1970:2, 73-74.

Vakk, Feliks Miks me just nõnda ütleme? [: (16) Tuleb nagu oavarrest; Sarvi tegema]. Horisont 1970:7, 24-25.

Vakk, Feliks Miks me just nõnda ütleme? [: (17) Aprill! Aprill!; Korstnasse kirjutama]. Horisont 1970:12, 65-67.

Vakk, Feliks Miks me just nõnda ütleme? [: (18) Achilleuse kand]. Horisont 1971:2, 64.

Vakk, Feliks Miks me just nõnda ütleme? [: (19) Damoklese mõõk]. Horisont 1971:9, 37.

Vakk, Feliks Miks me just nõnda ütleme? [: (20) Kops läheb üle maksa]. Horisont 1971:11, 20-21.

Vakk, Feliks Miks me just nõnda ütleme? [: (21) Kilbile tõstma; Kas kilbiga või kilbi peal]. Horisont 1972:1, 44-45.

Vakk, Feliks Miks me just nõnda ütleme? [: (22) Gallia kukk; Tuhvli all]. Horisont 1972:4, 33.

Vakk, Feliks Miks me just nõnda ütleme? [: (23) Hundipass; Rootsi kardinad]. Horisont 1972:10, 19-20.

Vakk, Feliks Miks me just nõnda ütleme? [: (24) Üks kama kõik!]. Horisont 1973:3, 15.

Vakk, Feliks Miks me just nõnda ütleme? [: (25) Sinna ongi koer maetud; Käsi puhtaks pesema]. Horisont 1974:2, 14.

Vakk, Feliks Miks me just nõnda ütleme? [: (26) Kastaneid tulest välja tooma]. Horisont 1975:3, 38.

Vakk, Feliks Miks me just nõnda ütleme? [: (27) Notsuga läbi kõne-käändude]. Horisont 1975:5, 25-26.

Vakk, Feliks Miks me just nõnda ütleme? [: (28) Ei liiguta oimugi]. Horisont 1975:11, 11.

Vakk, Feliks Miks me just nõnda ütleme? [: (29) Paks veri]. Horisont 1976:5, 31.

Vakk, Feliks Miks me just nõnda ütleme? [: (30) Kannuseid teenida]. Horisont 1976:9, 24.

Vakk, Feliks Miks me just nõnda ütleme? [: (31) Valge vares; Pada ajama]. Horisont 1976:10, 38-39.

Vakk, Feliks Miks me just nõnda ütleme? [: (32) Veri on sarve all]. Horisont 1977:10, 41.

Vakk, Feliks Miks me just nõnda ütleme? [: (33) See rumal süda...]. Horisont 1977:12, 29-30.

Vakk, Feliks Miks me just nõnda ütleme? [: (34) Kuidas Luukas õlut teeb]. Horisont 1978:6, 30-31.

Vakk, Feliks Miks me just nõnda ütleme? [: (35) Kirjud koerad]. Horisont 1978:7, 43.

Vakk, Feliks Miks me just nõnda ütleme? [: (9) Nagu rusikas silmaauku; Käojaani ajama]. Horisont 1968:4, 49-50.

Vakk, Feliks Miks me just nõnda ütleme? Hing on niidiga kaelas. Horisont 1982:4, 28-29.

Vakk, Feliks Miks me just nõnda ütleme? Kanossasse minema. Horisont 1982:6, 26.

Vakk, Feliks Miks me just nõnda ütleme? Nagu hundilaut. Horisont 1981:2, 20-21.

Vakk, Feliks Miks me just nõnda ütleme? Seanaha vedamine. Horisont 1984:3, 34.

Vakk, Feliks Miks me just nõnda ütleme? Valge laev. Horisont 1983:6, 30-31.

Vakk, Feliks Miks me just nõnda ütleme? Vanakuradi tosin. Horisont 1982:1, 21.

Vakk, Feliks Mine potilaadale [: Miks me just nõnda ütleme?]. Horisont 1985:11, 26-27.

Vakk, Feliks Mine potilaadale. Keelest ja rahvaluulest. Emakeele Seltsi Aastaraamat 30.1984. Tallinn 1986, 77-80.

Vakk, Feliks Nagu lepase reega [: Miks me just nõnda ütleme?]. Horisont 1980:3, 32-33.

Vakk, Feliks Sellest, mis sõnametsa taga. Keel, mida me uurime. Tallinn: Valgus, 1976, 77-81.

Vakk, Feliks Somaatilisest fraseoloogiast. Keel ja Kirjandus 1963:11, 664-673.

Vakk, Feliks Suum cuique 52 [: Ройзензон Л. И.; Бушуй А. М. Материалы по вопросам фразеологии 2. Самаркандский государст-венный университет им. А. Навои, Труды 186. Самарканд 1970]. Proverbium 17. Helsinki 1971, 646-647.

Vakk, Feliks Suum cuique 52 [: Ройзензон Л. И.; Бушуй А. М. Материалы по вопросам фразеологии 2. Самаркандский государст-венный университет им. А. Навои, Труды 186. Самарканд 1970]. Proverbium 16 (1971)-25 (1975). Sprichwörterforschung 9:2. Bern; Frankfurt am Main; New York; Paris: Peter Lang AG, 1987, 646-647.

Vakk, Feliks Suum cuique 61 [: Бюллетень по фразеологии 1. Труды Самаркандского государственного университета им. Алишера Навои, Новая серия 234. Самарканд 1972]. Proverbium 22. Helsinki 1973, 856-857.

Vakk, Feliks Suum cuique 61 [: Бюллетень по фразеологии 1. Труды Самаркандского государственного университета им. Алишера Навои, Новая серия 234. Самарканд 1972]. Proverbium 16 (1971)-25 (1975). Sprichwörterforschung 9:2. Bern; Frankfurt am Main; New York; Paris: Peter Lang AG, 1987, 856-857.

Vakk, Feliks Suured ninad murdsid päid... (Pea ja selle osad rahvalike ütluste peeglis) / R. Karelson (toim); Eesti NSV TA Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus, 1970. 320 lk. [Резюме: Голова и ее части в зеркале народных выражений (на материале эстонского языка)]. Kuusi, Anna-Leena Suum cuique 41. Proverbium 16. Helsinki 1971, 608. ©Kuusi, Anna-Leena Suum cuique 41. Proverbium 16 (1971)-25 (1975). Sprichwörterforschung 9:2. Bern; Frankfurt am Main; New York; Paris: Peter Lang AG, 1987, 608. ©Mägiste, J[ulius] Teos eesti keele fraseologismidest. Tulimuld 21.1970:2, 102-104. ©Pulkkinen, Paavo Virolaista ja kansainvälistä. Virittäjä 75.1971:1, 105-107. ©Reitsak, A[gnes] Esimene süvakünd eesti fraseoloogia uudismaal. Keel ja Kirjandus 1971:4, 246-251. ©V[eenker], W[olfgang] [Idem]. Ural-Altaische Jahrbücher 43. Wiesbaden 1971, 289-290.

Vakk, Feliks Suurel jalal [: Miks me just nõnda ütleme?]. Horisont 1980:11, 30.

Vakk, Feliks Tuleb nagu tuld tooma [: Miks me just nõnda ütleme?]. Horisont 1980:6, 30.

Vakk, Feliks Vesi ahjus. Kirjakeel 1983. Tallinn: Valgus, 1983, 156-159.

Vakk, Feliks Villast viskab [: Miks me just nõnda ütleme?]. Horisont 1985:2, 30.

Vakk, Feliks Vorst vorsti vastu [: Miks me just nõnda ütleme?]. Horisont 1985:10, 25.

Vakk, Feliks Väljendusliigutuste ja sümboolsete ≡estide kirjeldused fraseologismidena. Emakeele Seltsi Aastaraamat 10. Tallinn 1964, 109-120. [Резюме: Фразеологизмы, обозначающие экспрессию жестов и движений].

"Vana kandle" ajagraafik [: Koosolek: 27.03.1974, Tallinn]. Keel ja Kirjandus 1974:6, 382-383.

"Vana Kandle" ettevalmistamisest Kirjandusmuuseumis. H. Tampere aruanne rahvaluulealasel konverentsil Tartus 11. V 1963. Rahvapärimuste koguja 4. Tartu 1965, 102-106.

"Vana kandle" suurväljaanne peab jätkuma! (Mõttevahetuse kokkuvõtteks). Keel ja Kirjandus 1972:2, 106-108.

"Vana kandle" V köite käsikiri jõudis kirjastusse. Keel ja Kirjandus 1979:8, 501.

"Viljandimaa virred" [: Folklooripäev: 20.06.1987, Viljandi]. Kultuur ja Elu 1987:10, 16-17, ill.

Valdmaa, Sulev Kui saatan käis inimestega läbi [: Nõiaprotsessid XII XIX sajandil Euroopas]. Horisont 1979:2, 22-24, ill.

Valik murdetekste. 1. Rõigi [: Kratt] / Elfr. Paas (kogunud). Eesti Keel 1929:5/6, 111.

Valik murdetekste. 1. Tõstamaa [: Rahvakalender] / H. Seppik (kogunud). Eesti Keel 1928(1929):5/6, 103.

Valik murdetekste. 1. Tõstamaa [: Usundiline muistend] / H. Seppik (kogu-nud). Eesti Keel 1928(1929):5/6, 102-103.

Valik murdetekste. 1. Viru-Nigula [: Legend] / Mary Kampmann (kogunud). Eesti Keel 1928:3/4, 55-56.

Valik murdetekste. 2. Pühalepa [: Tekke- ja seletusmuistend] / Elfr. Paas (kogunud). Eesti Keel 1929:5/6, 113.

Valik murdetekste. 2. Setu [: Loits] / P. Voolaine (kogunud). Eesti Keel 1927:5/6, 134.

Valik murdetekste. 3. Järva-Madise [: Usundiline muistend] / Meeta Soosaar (kogunud). Eesti Keel 1928(1929):5/6, 104-105.

Valik murdetekste. 3. Koiva (Aluliina) maarahvas [: Usundiline muistend] / P. Voolaine (kogunud). Eesti Keel 1927:5/6, 135-136.

Valik murdetekste. 3. Risti [: Pulmad] / Juta Inglist (kogunud). Eesti Keel 1929:5/6, 113-114.

Valik murdetekste. 4. Kihelkonna [: Pulmad] / M. Tooms (kogunud). Eesti Keel 1927(1928):8, 219-224.

Valik murdetekste. 7. Sangaste [: Pulmad] / Elmar Päss (kogunud). Eesti Keel 1926:3/5, 81-82.

Valik murdetekstisid. 1. Rõigi [: Rahvakalender; Karjandus-põllundus] / Helmi Mihkelson (kogunud). Eesti Keel 1925:3/4, 76-78.

Valik murdetekstisid. 11. Kursi [: Kodukäija] / P. Berg (kogunud). Eesti Keel 1926:6, 124.

Valik murdetekstisid. 12. Tartu-Maarja. (Vanaaegne vaimulik laul) / A. S-te (kogunud). Eesti Keel 1926:6, 125.

Valik murdetekstisid. 13. Karula [: Usundiline muistend] / Herm. Sirk (kogu-nud). Eesti Keel 1926:6, 126-127.

Valik murdetekstisid. 2. Risti [: Nõid] / Juta Inglist (kogunud). Eesti Keel 1926:1/2, 31-32.

Valik murdetekstisid. 2. Tori [: Tekke- ja seletusmuistend] / Rich. Janno (kogunud). Eesti Keel 1925:3/4, 78-79.

Valik murdetekstisid. 3. Kuusalu [: Pulmad] / Linda Pärt (kogunud). Eesti Keel 1926:1/2, 33-34.

Valik murdetekstisid. 4. Iisaku [: Nõid] / Juhan Arike (kogunud). Eesti Keel 1926:1/2, 34.

Valik murdetekstisid. 4. Põlva [: Loomamuinasjutt] / Hildegard Kasvandik (kogunud). Eesti Keel 1925:3/4, 80-81.

Valik murdetekstisid. 5. Tarvastu [: Rahaaugujutt] / Julie Rõks (kogunud). Eesti Keel 1925:3/4, 81-82.

Valik murdetekstisid. 6. Rõuge [: Usundiline muistend / Legend] / P. Viirman (kogunud). Eesti Keel 1926:1/2, 35.

Valik murdetekstisid. 6. Setu, Luhamaa [: Imemuinasjutt] / Oskar Parmas (kogunud). Eesti Keel 1925:5/6, 130-131.

Valik murdetekstisid. 7. Tarvastu [: Rahvakalender; Kodukäija] / Julie Rõks (kogunud). Eesti Keel 1925:5/6, 131.

Valik murdetekstisid. 9. Muhu [: Pisuhänd; Kodukäija] / A. S-te (kogunud). Eesti Keel 1926:6, 121-122.

Valik murdetekstisid. 9. Saaremaa Jaani [: Pulmad] / Jaan Jõgever (kogu-nud). Eesti Keel 1925:5/6, 132-135.

Valk, H[eiki] The 13-17th centuries’ South Estonian village cemeteries in folk tradition and beliefs. Traditional Folk Belief Today. Conference dedicated to the 90th anniversary of Oskar Loorits. Tartu 1990, 166-168.

Valk, Heiki Keskaegsetest külakalmistutest. Horisont 1986:4, 28-30, ill.

Valk, Heiki Kivid ja allikad ning muinsuskaitse päevamured. Eesti Loodus 1986:1, 31-32, ill.

Valk, Heiki Rahvausundi kajastusi Kagu-Eesti 13.-17. sajandi matmis-kombestikus. Folkloristika ja etnograafia. Noored filoloogias 1986:2. Noorteadlaste konverents 28. ja 29. mail. Teesid. Tallinn 1986, 23-25.

Valk, Ü[lo] Religious background of Estonian Martinmas songs. Traditional Folk Belief Today. Conference dedicated to the 90th anniversary of Oskar Loorits. Tartu 1990, 169-170.

Valk, Ülo Eesti nimeuskumusi. Vikerkaar 1988:9, 39-42.

Valk, Ülo ES-i rahvaluulesektsioonis [: Koosolek: 26.02.1987, Tartu]. Keel ja Kirjandus 1987:6, 380.

Valk, Ülo ES-i rahvaluulesektsioonis [: Koosolek: 30.05.1991, Tartu]. Keel ja Kirjandus 1991:9, 575.

Valk, Ülo Insight into the present and future of folkloristics. Seminar on "Recent Issues in Folkloristic Research in the Nordic Countries", Turku, 12-16 August 1992. NIF Newsletter 20.1992:4, 11-13, ill.

Valk, Ülo Isikunimi eesti rahvausundis. Folkloristika ja etnograafia. Noored filoloogias 1986:2. Noorteadlaste konverents 28. ja 29. mail. Teesid. Tallinn 1986, 26-27.

Valk, Ülo Legendid ja pärimused maailma kõrgeimalt kiltmaalt [: Tiibet]. Horisont 1984:6, 35-37, ill; 1984:8, 35-37, ill; 1984:10, 35-37, ill.

Valk, Ülo Läänemeresoome loomismüüt hinduistliku brahm≅#da-õpetuse valgusel. Rahvaluule. Noorteadlaste konverentsi teesid. Tartu 1992, 20-22.

Valk, Ülo Maagilisest mõtteviisist. Vikerkaar 1989:9, 54-60.

Valk, Ülo Motiivimääramisest regilaulus. Kirjandusmuuseumi VII kevadsessioon. 20. aprill 1988. Ettekannete teesid. Tartu 1988, 4-6.

Valk, Ülo Mythological motifs in Estonian Martinmas songs. Congressus Septimus Internationalis Fenno-Ugristarum. Debrecen 27. VIII. 2. IX. 1990. 2B. Summaria dissertationum. Debrecen 1990, 85.

Valk, Ülo Ohverdamine eesti rahvausundis. Vikerkaar 1986:6, 71-74.

Valk, Ülo Pilguheit demonoloogiasse. Vikerkaar 1991:9, 60-66, ill; 1991:10, 57-63, ill; 1991:11, 80-87, ill.

Vallaste, Luutsia Kosja ja pulmakombeid muistsest ajast. Kauge Kodu 1947:1/2, 42-47, ill.

Vallaste-Põdras, L[ucie] Vanasõnu ja kõnekäände perekonna tradit-sioonidest. Rahvapärimuste Selgitaja 2. Tartu 1937, 33-36.

Vallner, August Õienduseks ja täienduseks [: A. Wallner Mõned tradit-sioonid Valga Karulast ja Urvastest. Eesti Kirjandus 1924:7]. Eesti Kirjandus 1924:12, 560.

Vallner, Rudolf Üheksa meie rahvarohtude nimetustes. E[duard] Laugaste Eesti rahvaluuleteaduse ajalugu 2. Valitud tekste ja pilte. Tallinn: Eesti Raamat, 1980, 65-68. [Allikas: Eesti Kirjandus 1916:3].

Valmet, Aino Keelejuht Juhan Kukk 90-aastane. Kodumurre 6. Tallinn 1963, 50-54, ill.

Valmet, Aino Marta Mäesalu ja murdekogumine. Kodumurre 12. Tallinn 1975, 57-67, ill.

Valmet, Aino Murdenäide Mihklist [: Pulmad]. Emakeele Seltsi Aasta-raamat 10. Tallinn 1964, 247-252, ill.

Valmet, Aino Murdenäiteid Hanilast [: Pajatused]. Emakeele Seltsi Aasta-raamat 8. Tallinn 1962, 107-111.

Valner, Sulev Vahendaja. Põgus kokkupuude Mikk Sarvega. Kultuur ja Elu 1990:8, 8-11, ill.

Vanaema jutupaunast: Odav naine. Palju söödud. Hull-Mari karask. Kuidas sa nõnda tuled? Kultuur ja Elu 1967:9, 15.

Vanarahva ilmatarkust. Kultuur ja Elu 1971:3, 51; 1971:4, 52; 1971:5, 52; 1971:11, 52.

Wanarahwa tarkust detsembrikuul. Kultuur ja Elu 1987:12, 22-23.

Wanarahwa tarkust jürikuul. Kultuur ja Elu 1988:4, 41.

Vanarahva tarkust mihklikuul. Kultuur ja Elu 1987:9, 12.

Wanarahwa tarkust näärikuul. Kultuur ja Elu 1988:1, 7.

Wanarahva tarkust talvekuul. Kultuur ja Elu 1987:11, 37.

Vanavara vallast / [Oskar Loorits (toim)]; Õpetatud Eesti Selts. Õpetatud Eesti Seltsi Kirjad 1. Tartu: Õpetatud Eesti Selts, 1932. 224 lk, ill, kaart. [Zusammenfassungen]. Kurlents, A[lfred] [Idem]. Eesti Kirjandus 1932:8, 413-414.

Vaniko, Maio Jakob Hurt ja Himmaste. Eesti Õpilaste Teadusliku Ühingu X teaduskonverentsi teesid. (Tallinnas, 14. aprillil 1990). Tallinn 1990, 34.

Varep, Endel Võnnukivi [: Pärnu jõgi]. Eesti Loodus 1969:6, 344-347, ill.

Varp. Rahvaluulekogujate kursus ERA-s [: Kursus: 30.-31.10.1937, Tartu]. Rahvapärimuste Selgitaja 3. Tartu 1937, 103-105, ill.

Vars, Tiina "Hellero" [: Rahvalaulurühm]. Kultuur ja Elu 1974:1, 10-12, ill.

Vasmer, Max Üks Narva linna vana nimi. Eesti Kirjandus 1920:6, 197-203.

Vassar, A[rtur] Katoliku kiriku reaktsioonilisest osast eesti rahva ajaloos XII-XVI sajandil. Religiooni ja ateismi ajaloost Eestis [1]. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1956, 42-80, ill.

Vassar, A[rtur] Miks eesti talurahvasõda 1343. aastal puhkes teatud tähtpäevadel? Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised. Ühiskonna-teaduste seeria 5.1956:1, 75-79. [Summary: Why the Estonian peasant war of 1343 broke out on certain special dates? Резюме: Почему начало крестьянской войны 1343 года в Эстонии было связано с определенными днями?].

Vassar, A[rtur] Rahvaluule [: XIX sajandi teine pool]. Eesti NSV ajalugu (kõige vanemast ajast tänapäevani). Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1952, 214-215.

Vassar, A[rtur] Rahvaluule [: XVIII sajand]. Eesti NSV ajalugu (kõige vanemast ajast tänapäevani). Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1952, 130-132.

Vassar, A[rtur] Rahvaluule ja kirjandus [: XIX sajandi esimene pool]. Eesti NSV ajalugu (kõige vanemast ajast tänapäevani). Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1952, 172-175, ill.

Vassilko, H[elgi] Motiiv "Noorik vanematekodus" regilauludes. Probleeme eesti regilaulude alalt = Проблемы эстонской народной аллитерационной песни. Töid eesti filoloogia alalt 10. Tartu Riikliku Ülikooli Toimetised 699. Tartu 1985, 19-33. [Резюме: Мотив "Молодица (новобрачная) в доме родителей" в эстонских аллитерационных песнях].

Vastukajad J. Hurda suurele üleskutsele. Vanavara korjamise asjus. E[duard] Laugaste Eesti rahvaluuleteaduse ajalugu [1]. Valitud tekste ja pilte. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1963, 227-228. [Allikas: Olevik 1888].

Veidemann, Andra About stability of earth-connected images of illnesses in Estonian folk medicine. Finno-Ugric Studies in Archaeology, Anthropology and Ethnography. Estonian Papers Presented at the Sixth International Finno-Ugric Congress (Syktyvkar, 24-30 July, 1985). Tallinn 1990, 104-112.

Veidemann, Andra Maa-alused eesti rahvameditsiinis. Jakob Hurt 150. Eesti Rahva Muuseumi Aastaraamat 38. Tallinn 1990, 86-104.

Veidemann, Andra Rahvameditsiin sotsiokultuurilisest ja semiootilisest aspektist. Looming 1987:7, 965-969.

Veidemann, Andra Rahvameditsiin sotsiokultuurilisest ja semiootilisest aspektist. Folkloristika ja etnograafia. Noored filoloogias 1986:2. Noorteadlaste konverents 28. ja 29. mail. Teesid. Tallinn 1986, 28-30.

Veidemann, Andra Rahvapärased arusaamad roosihaigusest ja selle ravimisest Eestis 19. sajandil ja 20. sajandi algul. Eesti külaelu arengujooni. Tallinn 1985, 130-152. [Zusammenfassung: Das Eryspiel in der Volksauffassung und die dazugehörigen Behandlungsweisen in Estland im 19. Jh. und am Anfang des 20. Jh. Резюме: Народное осмысление заболевания рожей и ее лечение в 19-м и начале 20-го века в Эстонии].

Veidemann, Andra Ruusutaudin hoitokeinot Virossa. Kansa parantaa. Kalevalaseuran vuosikirja 63. Helsinki 1983, 203-216.

Veidemann, Andra; Liiv, Anti Jooni mitteprofessionaalse psühhoteraapia arengust Eestis. XXXII Kreutzwaldi päevade konverentsi ettekannete teesid. Tartu 1988, 34-36.

Veidemann, R[ein]; Olesk, P[eeter] Führer durch das Literaturmuseum "Friedrich Reinhold Kreutzwald" / M. Kahu (toim); Akademie der Wissen-schaften der Estnischen SSR. Tallinn: Eesti Raamat, 1987. 68 lk, ill. [Die Folkloreabteilung, 30-40].

Veinberga, M[≅ra] Somaatilised fraseologismid ja nende vabasõnalised vasted eesti ja läti keeles. Fenno-ugristica 3. Tartu Riikliku Ülikooli Toimetised 397. Tartu 1976, 107-127. [Резюме: Соматические фразеологизмы и соответствующие им свободные словосочетания в эстонском и латышском языках].

Veinberga, M[≅ra] Ühiseid "käsi" ja "jalg" sõnadega fraseologisme eesti ja läti keeles. Fenno-ugristica 1. Tartu Riikliku Ülikooli Toimetised 344. Tartu 1975, 341-354. [Tiivistelmä: Eestin ja lätin ‘käsi’ ja ‘jalka’-sanoihin perustuvia fraseologismeja. Резюме: Фразеологизмы со словами ‘рука’ и ‘нога’, общие для эстонского и латышского языков].

Verschik, Anna Juudi rahvalauludest Eestis. Tulimuld 42.1991:3, 135-142.

Veršik, Anna Juudi rahvaluule Eestis. Kirjandusmuuseumi VIII kevadsessioon. 27. aprill 1990. Ettekannete teesid. Tartu 1990, 6-9.

Vesipüks ja tuulispask. Eesti Loodus 1979:11, 744.

Veske, Mihkel [Dr. Mihkel Veske ettekanne Õpetatud Eesti Seltsi aastakoosolekul 1875. a. ühest eesti rahvalaulikust] = [Tõlge]. E[duard] Laugaste Eesti rahvaluuleteaduse ajalugu [1]. Valitud tekste ja pilte. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1963, 234-241, ill. [Allikas: Sitzungsberichte der Gelehrten Estnischen Gesellschaft zu Dorpat 1875].

Veske, Mihkel Passivi potentiali kõneviis eesti rahvalauludes. E[duard] Laugaste Eesti rahvaluuleteaduse ajalugu [1]. Valitud tekste ja pilte. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1963, 241-248. [Allikas: Eesti Kirjameeste Seltsi Aastaraamat 9.1881].

Veski, Johannes Voldemar Üksikud mälestused dr. Veskest. E[duard] Laugaste Eesti rahvaluuleteaduse ajalugu 2. Valitud tekste ja pilte. Tallinn: Eesti Raamat, 1980, 64. [Allikas: Eesti Kirjandus 1915:6].

Vestlus lapi keelevara ja rahvaluule talletajatega [: Henn Saari vestlus Karl Kont’i ja Ülo Tedrega. Ekspeditsioon: 1963, Koola poolsaar (laplased)]. Keel ja Kirjandus 1963:10, 623-625, ill.

Vestrén-Doll, A[ugust Oswald] Rootsiaegseid vanu kombeid. Jõulu album 1929. Viljandi [1929], 16-18, ill.

Vettner, U[no] Meie rahvatantsu taat [: Ullo Toomi 60]. Kultuur ja Elu 1962:9, 24-26, ill.

Vihalem, L[inda] Valimik eesti rahvaluulet keskkoolile. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1958. 203 lk, ill.

VII aruanne F. R. Faehlmann’i mälestuse jäädvustamise fondi üle. Eesti Kirjandus 1928:9, 512.

Viidalepp, R[ichard] "Kalevipoja" ja Kalevipoja-muistendite uurimisest. Keele, kirjanduse ja rahvaluule küsimusi. Keele ja Kirjanduse Instituudi uurimused 6. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1961, 110-140, ill, kaart.

Viidalepp, R[ichard] "Targa rehealune" kui Muhu pulmanali ja rahvatants. Tallinn: Eesti Rahvaluule Arhiiv, 1938. 12 lk, ill, kaart. [Äratrükk: Eesti Noorus 1938:3].

Viidalepp, R[ichard] A. O. Väisänen 1890-1969. Keel ja Kirjandus 1970:1, 61-62.

Viidalepp, R[ichard] Anne Vabarna 1877-1964. Keel ja Kirjandus 1965:2, 122-124, ill.

Viidalepp, R[ichard] Arhippa Perttunen suurim Kalevala-laulik. Keel ja Kirjandus 1969:11, 678-680, ill.

Viidalepp, R[ichard] Auhindadest ja auhindamisest. Rahvapärimuste Selgitaja 2(9). Tartu 1940, 83-86, ill.

Viidalepp, R[ichard] Dr. O. Kallas kui rahvaluulekoguja. Tema 70. sünni-päeva puhul. Rahvapärimuste Selgitaja 5. Tartu 1938, 160-165, ill.

Viidalepp, R[ichard] Dr. O. Kallasest kui folkloristist. Tema 70. sünnipäeva puhul. Eesti Kirjandus 1938:10, 425-433, ill.

Viidalepp, R[ichard] Dr. O. Kallasest kui folkloristist. Tema 70. sünnipäeva puhul. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938. 11 lk. [Äratrükk: Eesti Kirjandus 1938:10].

Viidalepp, R[ichard] Eesti külviabinõud ja külvisamm. Eesti Rahva Muuseumi Aastaraamat 1(15). Tartu 1947, 81-117, ill, kaart. [Summary: Sowing implements and methods in Estonia, 222-223. Резюме: Принадлежности сева в Эстонии, 204-206].

Viidalepp, R[ichard] Eesti muinasjutte, muistendeid, vanasõnu ja mõistatusi. Sissejuhatavaid märkmeid. (Rahvaluulelise osa kohta). K. Mihkla; O. Parlo; R. Viidalepp Kirjanduslooline valimik 1. Lugemik keskkooli I klassile ja algkooli V klassile. 2., täiendatud trükk. Tartu: Noor-Eesti, 1935, 5-119, ill, kaart.

Viidalepp, R[ichard] Eeva Niinivaara juubeliks. Keel ja Kirjandus 1971:12, 765.

Viidalepp, R[ichard] Elmar Päss [: Nekroloog]. Keel ja Kirjandus 1970:7, 443, ill.

Viidalepp, R[ichard] ERA kaastöölistest. Rahvapärimuste Selgitaja 5. Tartu 1938, 168-170, kaart.

Viidalepp, R[ichard] ERA-nimelise rahvaluulekogu kujunemisest. Rahvapärimuste koguja 7. Tartu 1970, 54-62, ill.

Viidalepp, R[ichard] Erna Normann [: Nekroloog]. Keel ja Kirjandus 1978:5, 319-320, ill.

Viidalepp, R[ichard] Erna Pomerantseva 1899-1980. Keel ja Kirjandus 1980:12, 760.

Viidalepp, R[ichard] Esinduslik antoloogia [: Kuusi, Matti (toim); Bosley, Keith (toim / tõlk); Branch, Michael (toim / tõlk) Finnish Folk Poetry: Epic. An Anthology in Finnish and English. Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran Toimituksia 329. Helsinki 1977]. Keel ja Kirjandus 1980:1, 56-57.

Viidalepp, R[ichard] Harri Moora (1900-1968). Kalevalaseuran vuosikirja 49. Porvoo; Helsinki 1969, 335-338, ill.

Viidalepp, R[ichard] Herbert Tampere 60-aastane. Keel ja Kirjandus 1969:2, 112-113, ill.

Viidalepp, R[ichard] Ilja Muromets ja Dobrõnja Kuremäe ümbruses. Keel ja Kirjandus 1968:9, 551-557, ill.

Viidalepp, R[ichard] Iseloomustavat eesti ohvrikividest. Eesti Kirjandus 1939:10, 456-468, kaart; 1939:11, 490-505, ill; 1939:12, 539-551.

Viidalepp, R[ichard] Iseloomustavat Eesti ohvrikividest. Tartu: Eesti Rahvaluule Arhiiv, 1940. 47 lk, ill, kaart. [Äratrükk: Eesti Kirjandus 1939:10-12].

Viidalepp, R[ichard] J. A. Reepärg kui suurkoguja. Rahvapärimuste Selgitaja 3. Tartu 1937, 91-94, ill.

Viidalepp, R[ichard] Jaan Gutvesi mälestades. Rahvapärimuste Selgitaja 3. Tartu 1937, 95-96.

Viidalepp, R[ichard] Jaan Moodis 60-aastane. Rahvapärimuste Selgitaja 4. Tartu 1938, 136.

Viidalepp, R[ichard] Jakob Hurt geniaalne rahvaluulekoguja. Eesti Kirjandus 1939:7, 293-312.

Viidalepp, R[ichard] Jakob Hurt geniaalne rahvaluulekoguja. Tema 100. sünnipäeva puhul. Tartu: Eesti Rahvaluule Arhiiv, 1939. 21 lk [Äratrükk: Eesti Kirjandus 1939:7].

Viidalepp, R[ichard] Juhiseid rahvaluulekogujatele. Mida ja kuidas koguda? E[esti] R[ahvaluule] A[rhiivi] küsimuskava 3. Tartu: Eesti Rahvaluule Arhiiv, 1936. 48 lk, ill, kaart.

Viidalepp, R[ichard] Jutustaja Ann Toompalu. Rahvapärimuste Selgitaja 7. Tartu 1939, 238-239, ill.

Viidalepp, R[ichard] Järvakate vanasõnu ja kõnekäände. Paide rajoonis. Kodu-uurijate seminar-kokkutulek 6.-9. augustini 1972. Tartu 1972, 122-123.

Viidalepp, R[ichard] Järvamaa rahvaluulest. Paide rajoonis. Kodu-uurijate seminar-kokkutulek 6.-9. augustini 1972. Tartu 1972, 107-121, ill.

Viidalepp, R[ichard] Kalevipoeg ja vene vägilased. = Вийдалепп Р[ихард] Калевипоэг и русские богатыри. "Kalevipoja" 100 a. juubelile pühendatud teaduslik sessioon 27. novembril 1961. Ettekannete teesid = Научная сессия, посвященная 100-летию эстонского народного эпоса "Калевипоэг" 27 ноября 1961. Тезисы докладов. Tallinn 1961, 9-11; 24-26.

Viidalepp, R[ichard] Kalevipoja pruut. Keel ja Kirjandus 1958:8, 474-475.

Viidalepp, R[ichard] Kiiged ja kiikumine. Rahvapärimuste Selgitaja 1. Tartu 1936, 7-8.

Viidalepp, R[ichard] Kiiged ja kiikumine. Tartu 1940. [2] lk. [Äratrükk: Rahvapärimuste Selgitaja 1.1936].

Viidalepp, R[ichard] Kildsann ja muid endiseaegseid külanoorte kooskäimisi. Eesti Keel ja Kirjandus 1941:1, 47-65.

Viidalepp, R[ichard] Kollektiivtöö traditsioone Muhust ja Läänemaalt. Eesti Keel ja Kirjandus 1941:2, 106-113; 1941:3, 181-193, ill; 1941:4, 262-279.

Viidalepp, R[ichard] Kolm köidet läti rahvalaule [: Latviešu tautasdziesmas 1-3. Rηg≅ 1955-1957]. Keel ja Kirjandus 1958:1, 55-57.

Viidalepp, R[ichard] Korjake kohamuistendeid! Rahvapärimuste Selgitaja 7. Tartu 1939, 205-208.

Viidalepp, R[ichard] Kreutzwald eesti folkloristika rajaja. Fr. R. Kreutzwaldi maailmavaade ja tegevus. Artiklite kogumik. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1953, 93-129.

Viidalepp, R[ichard] Kuidas koguda rahvaluulet. Koduümbruse uurimine matkadel ja ekskursioonidel. Tallinn 1957, 54-64, ill.

Viidalepp, R[ichard] Küsimusi pulmanaljadest. Rahvapärimuste Selgitaja 4. Tartu 1938, 120-123.

Viidalepp, R[ichard] Küsimusi rahvatantsude alalt III [: (3) Rehepeksmist jäljendav tants; (4) Tõrretants]. Rahvapärimuste Selgitaja 4. Tartu 1938, 119-120, ill.

Viidalepp, R[ichard] Küsimusi öösisest karjahoidmisest. Tartu 1940. 2 lk. [Äratrükk: Rahvapärimuste Selgitaja 1.1936].

Viidalepp, R[ichard] Leedu rahvaluule antoloogia [: Lietuvi→ tautosaka 1-4. Vilnius 1962-1967]. Keel ja Kirjandus 1968:2, 121-122.

Viidalepp, R[ichard] Leedu teadlaste töömailt [: Lietuvi→ tautosakos apybrai≡a. Vilnius 1963]. Keel ja Kirjandus 1964:1, 61.

Viidalepp, R[ichard] Lisaküsimusi rahvamängudest. Rahvapärimuste Selgitaja 2. Tartu 1937, 27-31, kaart.

Viidalepp, R[ichard] Läti folkloristide töömailt [: (1) Vitoli#š, JΡkabs (koost) Latviešu tautas muzika I. Darba dziesmas. Izlase. Rηg≅ 1958; (2) Rudzηtis, J. "Läti rahvaluule Rainise loomingus"; (3) Valodas un Literaturas Instituta Raksti 11. Rηg≅ 1959]. Keel ja Kirjandus 1959:10, 639-640.

Viidalepp, R[ichard] Läti folkloristide uuemaid saavutusi [: Latviešu tautas-dziesmas. Izlase 3. Rηg≅ 1957]. Keel ja Kirjandus 1958:12, 768-770.

Viidalepp, R[ichard] Läti rahvanalja [: Латышские народные анекдоты. Рига 1964]. Keel ja Kirjandus 1964:9, 572-573.

Viidalepp, R[ichard] Mari Sarve kogumistööst. Rahvapärimuste Selgitaja 7. Tartu 1939, 236-237.

Viidalepp, R[ichard] Me vajame häid fotosid! Rahvapärimuste koguja 6. Tartu 1968, 25-29.

Viidalepp, R[ichard] Meeldiv muinasjuturaamat [: Virtaranta, Pertti Kultarengas korvaan. Vienalaisia satuja ja legendoja. Suomalaisen Kirjalli-suuden Seuran Toimituksia 303. Helsinki 1971]. Keel ja Kirjandus 1973:2, 123.

Viidalepp, R[ichard] Meie vanemaist rahvaluulekogujaist. Rahva-pärimuste Selgitaja 4. Tartu 1938, 131-134.

Viidalepp, R[ichard] Mida ja kuidas pildistada. Rahvapärimuste Selgitaja 4. Tartu 1938, 127-131, ill. [V[iidalepp], R[ichard] Märkmeid juurde-lisatud piltide kohta, 131].

Viidalepp, R[ichard] Mälestuskilde Fr. R. Kreutzwaldist. Keel ja Kirjandus 1968:6, 372-373.

Viidalepp, R[ichard] Märchenerzähler und Traditionen des Erzählens in Estland. Zweiter Internationaler Finnougristenkongress, Helsinki 23.-28.8.1965. Referate der Vorträge und Mitteilungen = Deuxième congrès Inter-national des Finno-Ougristes. Résumés des Exposés et des communications = Esitelmien ja tiedonantojen tiivistelmät. Helsinki 1965, 153.

Viidalepp, R[ichard] Naabrite saavutusi sirvides [: (1) Barons, Krišj≅nis; Pumpurs, Andrejs Latviešu tautas teikas. Rηg≅ 1961; (2) Latviešu litera-t←ras vēsture 1. Rηg≅ 1959 (1960)]. Keel ja Kirjandus 1963:9, 569-570.

Viidalepp, R[ichard] Neljas aruanne rahvaluule kogumisest (1. X -31. XII 1936) ja lühike aastakokkuvõte. Rahvapärimuste Selgitaja 2. Tartu 1937, 47-50.

Viidalepp, R[ichard] Prof. W. Anderson surnud. Keel ja Kirjandus 1962:10, 639-640.

Viidalepp, R[ichard] Prof. W. Andersoni lahkumise puhul. Rahva-pärimuste Selgitaja 7. Tartu 1939, 239-241, ill.

Viidalepp, R[ichard] Rahvajutustaja rahva hulgas. Etnograafia Muuseumi Aastaraamat 16. Tallinn 1959, 275-299. [Zusammenfassung: Der Volkserzähler inmitten des Volkes. Резюме: Сказочник среди народа].

Viidalepp, R[ichard] Rahvaluule [: Eesti folkloristika aastail 1940-1950. Uusi nähtusi eesti rahvaloomingus aastail 1940-1950]. Eesti NSV ajalugu 3. 1917. aasta märtsist kuni 50-ndate aastate alguseni. Tallinn: Eesti Raamat, 1971, 632-635, ill.

Viidalepp, R[ichard] Rahvaluule [: XVIII sajand]. Eesti NSV ajalugu 1. Kõige vanemast ajast XIX sajandi 50-ndate aastateni. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1955, 469-473, ill.

Viidalepp, R[ichard] Rahvaluule [: XVIII sajandi lõpp ja XIX sajandi esimene pool]. Eesti NSV ajalugu 1. Kõige vanemast ajast XIX sajandi 50-ndate aastateni. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1955, 701-709, ill, kaart.

Viidalepp, R[ichard] Rahvaluule. Läänemaa. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus 1. Üldosa. Eesti 8. Eesti Kirjanduse Seltsi Kodu-uurimise Toimkonna väljaanne 13. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938, 131-146, ill.

Viidalepp, R[ichard] Rahvaluulekogumisest Saaremaal. Rahvapärimuste Selgitaja 7. Tartu 1939, 230-233, ill.

Viidalepp, R[ichard] Rahvamälestusi Fr. R. Kreutzwaldist kui arstist. XIX Kreutzwaldi päev 26.-27. detsembril 1975. a. Ettekannete teesid. Tartu 1975, 3-4.

Viidalepp, R[ichard] Rudolf Põldmäe 60-aastane. Looming 1968:2, 316.

Viidalepp, R[ichard] Selma Lätt [: Nekroloog]. Keel ja Kirjandus 1969:9, 575-576, ill.

Viidalepp, R[ichard] Soome teaduslik muinasjutuantoloogia [: Rausmaa, Pirkko-Liisa Suomalaiset kansansadut 1. Ihmesadut. Suomalaisen Kirjalli-suuden Seuran Toimituksia 302. Helsinki 1972]. Keel ja Kirjandus 1973:5, 314-315.

Viidalepp, R[ichard] Soomes suri H. Winter "Kalevipoja" tõlkija. Keel ja Kirjandus 1963:4, 254-255.

Viidalepp, R[ichard] Statistilisi andmeid eesti rahvaluulekogudest 1. IV 1937. Rahvapärimuste Selgitaja 3. Tartu 1937, 73-82, ill.

Viidalepp, R[ichard] Tõnu Võimula meie tublimaid rahvaluulekogujaid. Rahvapärimuste Selgitaja 1. Tartu 1936, 10-13, ill.

Viidalepp, R[ichard] Tööjuhiseid rahvaluulekogujaile. Eesti Rahvaluule Arhiivi Toimetused 13. Tartu 1940. 96 lk, ill.

Viidalepp, R[ichard] Ukraina folkloristide ajakirja esimesed numbrid [: Народна творчiсть та етнографiя]. Keel ja Kirjandus 1958:3, 185-186.

Viidalepp, R[ichard] Uurimus soomlaste töökommetest [: Vilkuna, Kustaa Volkstümliche Arbeitsfeste in Finnland. Folklore Fellows Communications 191. Helsinki 1963]. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised. Ühis-konnateaduste seeria 14.1965:1, 110-112.

Viidalepp, R[ichard] Valimik muistendeid koolide kogumisvõistluselt 1939. Eesti Rahvaluule Arhiivi Toimetused 10. Tartu 1939. IV + 40 lk, ill. [Summary: A selection of popular traditions collected during a school-competition in 1939].

Viidalepp, R[ichard] Ühest suurjutustajast [: Kaarel Jürjenson]. Rahva-pärimuste Selgitaja 2. Tartu 1937, 42-44, ill.

Viidalepp, R[ichard] Ühest suurjutustajast [: Kaarel Jürjenson]. E[duard] Laugaste Eesti rahvaluuleteaduse ajalugu 2. Valitud tekste ja pilte. Tallinn: Eesti Raamat, 1980, 166-168. [Allikas: (1) Rahvapärimuste Selgitaja 2.1937; (2) Õpetatud Eesti Seltsi Toimetused 30:2.1938].

Viidalepp, R[ichard] Ühest suurjutustajast ja tema toodangust [: Kaarel Jürjenson]. Litterarum Societas Esthonica 1838-1938. Liber Saecularis. Õpetatud Eesti Seltsi Toimetused 30:2. Tartu: Õpetatud Eesti Selts, 1938, 830-845, ill, kaart. [Résumé: D’un grand conteur et de sa production].

Viidalepp, R[ichard]; Mälk, V[aina]; Raudsep, L[oreida]; Tedre, Ü[lo] Eesti rahvaluule ülevaade / R. Viidalepp (toim) et al; Eesti NSV TA Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1959. 523 lk, ill, kaart. Kolk, U[do] Eesti rahvaluule uurimise küsimustest. Keel ja Kirjandus 1961:1, 51-59.©Kuusi, Matti Nykyvirolaista kansanrunouskirjallisuuta. Virittäjä 64.1960:2, 137-138.©Paulson, Ivar Rahvaluuleteadust kodumaalt. Mana 1960:4, 267-269.©Pino, Ve[e]ra [Idem]. Demos 5.1964:1, 85-86.

Viidalepp, R[ichard]; Mälk, V[aina]; Sarv, I[ngrid] Eesti muinasjutud / R. Viidalepp (toim); Eesti NSV TA Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Eesti Raamat, 1967. 528 lk, ill, kaart. [Resümeed eraldi väljaandena: [R. Viidalepp = Р. Вийдалепп] Прило-жение к сборнику "Eesti muinasjutud" ("Эстонские народные сказки") = Beilage zur Märchensammlung "Eesti muinasjutud" ("Estnische Volks-märchen"). Tallinn 1967]. Annist, A[ugust] Muinasjutudki saavad elavaks. Keel ja Kirjandus 1967:12, 750-751. ©Nokkala, Sointu R. Viidaleppin toimittama "Eesti muinasjutud". Virittäjä 72.1968:3, 319-322. ©Põldmäe, R[udolf] Muinasjutudki saavad elavaks. Keel ja Kirjandus 1967:12, 747-750.

Viidalepp, R[ichard]; Schlygina, N[atalia] Recht und Brauchtum. Abriss der estnischen Volkskunde. Tallinn: Estnischer Staatsverlag, 1964, 213-235, ill.

Viidalepp, R[ichard]; Tampere, H[erbert] Volksdichtung und -musik. Abriss der estnischen Volkskunde. Tallinn: Estnischer Staatsverlag, 1964, 275-300, ill, noot.

Viidalepp, Richard A mesél#k és a mesemondás körülményei az észteknél. Ethnographia 80.1969:3, 447-460, ill. [Zusammenfassung: Über die Erzähler und die Umstände des Erzählens bei den Esten. Резюме: О сказочниках и об обстановке рас-сказывания сказок у эстонцев].

Viidalepp, Richard A. O. Väisänen viron kansansävelmiä keräämässä. Kalevalaseuran vuosikirja 50. Porvoo; Helsinki 1970, 75-84, ill.

Viidalepp, Richard Antti Aarne ja eesti folkloristika. Keel ja Kirjandus 1969:6, 342-349, ill.

Viidalepp, Richard Antti Aarne ja virolainen kansanrunoudentutkimus. Kalevalaseuran vuosikirja 47. Porvoo; Helsinki 1967, 13-20.

Viidalepp, Richard Das Aufsitzen der Mädchen auf der Insel Kihnu. Congressus Tertius Internationalis Fenno-Ugristarum. Tallinn, 17.-23. VIII 1970. Teesid = Тезисы = Thesen 2. Tallinn 1970, 85.

Viidalepp, Richard Das Erzählen der Volksmärchen als arbeitsfördernder magischer Ritus / Akademie der Wissenschaften der Estnischen SSR. VII. Internationaler Kongress für Anthropologie und Ethnologie. Moskau, August 1964. Tallinn 1964. 11 lk.

Viidalepp, Richard Egomorfismista virolaisissa saduissa ja kaskuissa. Sampo ei sanoja puutu. Kalevalaseuran vuosikirja 54. Porvoo; Helsinki 1974, 476-484.

Viidalepp, Richard Elmar Päss 27. V 1901-16. V 1970. Emakeele Seltsi Aastaraamat 17. Tallinn 1971, 234-236, ill.

Viidalepp, Richard Elmar Pässi mälestades. Rahvapärimuste koguja 8. Tartu 1972, 75-76.

Viidalepp, Richard Erna Normann 30.9.1904-11.2.1978. Eesti sõnavara. Emakeele Seltsi Aastaraamat 24.1978. Tallinn 1980, 123-125, ill.

Viidalepp, Richard Estnische Volksmärchen / Richard Semrau (toim); Friedmar Geißler (toim); Zentralinstitut für Geschichte Wissenschaftsbereich Kulturgeschichte / Volkskunde an der Akademie der Wissenschaften der DDR. Volksmärchen. Eine Internationale Reiche. Berlin: Akademie-Verlag, 1980. 457 lk, kaart. Ariste, Paul Eesti muinasjutte saksa keeles. Keel ja Kirjandus 1981:11, 696-697. ©Karlinger, Felix [Idem]. Österreichische Zeitschrift für Volks-kunde 36(85).1982:1, 64-65. ©Neumann, Siegfried [Idem]. Jahrbuch für Volkskunde und Kulturgeschichte 11(26). Berlin 1983, 249-251.

Viidalepp, Richard Estnische Volksmärchen / Richard Semrau (toim). 2. Auflage. Märchen der Weltliteratur. München: Eugen Diederichs, 1990. 591 lk, kaart. [Varasem trükk: 1:1980].

Viidalepp, Richard Folk-tales in the south-eastern regions of Estonia. Abstracts: VI Congress of the International Society for Folk-Narrative Research. June 16-21, 1974, Helsinki, Finland. Helsinki 1974, [pagineeri-mata 1 lk].

Viidalepp, Richard Herbert Tampere 60-aastane. Emakeele Seltsi Aastaraamat 14/15.1968/1969. Tallinn 1969, 295-297, ill.

Viidalepp, Richard Herbert Tampere. 1. II 1909-19. I 1975. Emakeele Seltsi Aastaraamat 21.1975. Tallinn 1976, 194-198, ill.

Viidalepp, Richard J. V. Veski kaastööd rahvaluulekogudes. Centum. Emakeele Seltsi Toimetised 9. Tallinn: Valgus, 1974, 81-88.

Viidalepp, Richard Jakob Hurda üleskutse "Paar palvid". Keel ja Kirjandus 1980:5, 282-290.

Viidalepp, Richard Jakob Hurt ja Hans Anton Schultz. Keel ja Kirjandus 1982:5, 252-261.

Viidalepp, Richard Juhan Smuuli kaastööd rahvaluulekogudes. Keel ja Kirjandus 1983:6, 302-305.

Viidalepp, Richard Jutustaja Ann Pilberg. Emakeele Seltsi Aastaraamat 16. Tallinn 1970, 273-284, ill.

Viidalepp, Richard Jutustamisest ja jutustajatest. Kodumurre 1. Tallinn 1960, 57-61.

Viidalepp, Richard Jutustamisest ja jutustajatest. Kodumurre 1. Tallinn 1960. 57-61.

Viidalepp, Richard Kaarle Krohn ja eesti rahvaluuleteadus. Keel ja Kirjandus 1963:5, 280-288, ill.

Viidalepp, Richard Kaarle Krohn ja eestiläinen kansanrunoustiede. Kalevalaseuran vuosikirja 43. Porvoo; Helsinki 1963, 19-37, ill.

Viidalepp, Richard Kansankertomukset metsästysmagiassa. Kalevala-seuran vuosikirja 45. Porvoo; Helsinki 1965, 104-114.

Viidalepp, Richard Kihnu üläljõstmine kui abielu sissejuhatus. Rahvaluulest. Emakeele Seltsi Toimetised 21. Tallinn 1987, 238-254, ill. [Zusammenfassung: Abendliches Beisammensein der Jugend der Insel Kihnu. Резюме: Посиделки на острове Кихну как преддверие брака].

Viidalepp, Richard Kirjandusmuuseumi evakueerimisest ja taastamisest (1943-1945) = Вийдалепп Рихард Об эвакуации и воссоздании Литера-турного музея (1943-1945). XXVIII Kreutzwaldi päevade konverentsi ettekannete teesid = Тезисы докладов XXVIII конференции "Дни Крейц-вальда". Tartu 1984, 4-6; 28-30.

Viidalepp, Richard Küsimusi talgukommetest. Rahvapärimuste koguja 4. Tartu 1965, 64-70.

Viidalepp, Richard Meie esimene ekspeditsioon [: 1930, Äksi]. Keelest ja rahvaluulest. Emakeele Seltsi Aastaraamat 30.1984. Tallinn 1986, 163-172, ill.

Viidalepp, Richard Meie rahvaluulekeskuse saamisloost. Keel ja Kirjandus 1978:3, 134-140.

Viidalepp, Richard Mina-vorm muinasjuttudes ja naljandites. Rahvasuust kirjapanekuni. Uurimusi rahvaluule proosaloomingust ja kogumisloost. Emakeele Seltsi Toimetised 17. Tallinn 1985, 69-82, kaart. [Summary: Use of the first person in Estonian folk-tales and farcical stories. Резюме: Исполнение от первого лица в народных сказках и анекдотах].

Viidalepp, Richard Mälestusi Kirjandusmuuseumi taasavamisest 1945. aastal. Juurtega sajandite mullas. Kogumik F. R. Kreutzwaldi nim. Kirjan-dusmuuseumi 50. aastapäevaks. Tallinn: Eesti Raamat, 1990, 35-37.

Viidalepp, Richard Oma küla poisid kui kollektiiv. Rahvapärimuste koguja 1. Tartu 1961, 42-46.

Viidalepp, Richard Rahvajuttude tootmismaagilisest funktsioonist. Etno-graafiamuuseumi Aastaraamat 20. Tallinn 1965, 67-75.

Viidalepp, Richard Rahvajuttude tootmismaagilisest funktsioonist. E[duard] Laugaste Eesti rahvaluuleteaduse ajalugu 2. Valitud tekste ja pilte. Tallinn: Eesti Raamat, 1980, 257-264. [Allikas: Etnograafiamuuseumi Aastaraamat 20.1965].

Viidalepp, Richard Rahvaluulekogude evakueerimine ja reevakueerimine 1944. aastal. Paar sammukest eesti kirjanduse uurimise teed. Uurimusi ja materjale 6. Tallinn: Eesti Raamat, 1969, 169-184, ill. [Zusammenfassung: Die Evakuation und Reevakuation folklo-ristischen Sammlungen im Jahre 1944, 249-250. Резюме: Эвакуация и реэвакуация фольклорных материалов в 1944 г., 238].

Viidalepp, Richard Rahvaluulekogude evakueerimine ja reevakueerimine 1944. aastal. E[duard] Laugaste Eesti rahvaluuleteaduse ajalugu 2. Valitud tekste ja pilte. Tallinn: Eesti Raamat, 1980, 265-269. [Allikas: Paar sammukest eesti kirjanduse uurimise teed. Uurimusi ja materjale 6.1969].

Viidalepp, Richard Tõnu Võimula kui kultuuritegelane. Kodumurre 17. Tallinn 1985, 37-41.

Viidalepp, Richard Tüdrukute ülalistmine Kihnu saarel. Res referunt repertae. Niilo Valonen 1913-1983. Suomalais-ugrilaisen Seuran Toimituksia 183. Helsinki: Suomalais-ugrilainen Seura, 1983, 399-407, ill. [Zusammenfassung: Das Aufsitzen (ülalistmine) der Mädchen auf der Insel Kihnu].

Viidalepp, Richard Walter Anderson (1885-1962). Kalevalaseuran vuosikirja 43. Porvoo; Helsinki 1963, 391-394, ill.

Viidalepp, Richard Virolainen runonlaulaja Anne Vabarna. Kalevalaseuran vuosikirja 47. Porvoo; Helsinki 1967, 177-183, ill.

Viidalepp, Richard Von einem grossen estnischen Erzähler und seinem Repertoir [: Kaarel Jürjenson]. Acta Ethnologica 2.1937:3, 158-173, ill, kaart.

Viidalepp, Richard Õpinguist ja tööst [: Memuaarid]. Sõnavara prob-leeme. Emakeele Seltsi Aastaraamat 25.1979. Tallinn 1981, 107-111, ill.

Viidang, Ene Saamid. Teater. Muusika. Kino 1990:8, 45-50, ill, noot. [Summary: The Lapps, 94-95].

Viidebaum, R[ichard] Eesti muinasjutte, muistendeid, vanasõnu ja mõista-tusi. Sissejuhatavaid märkmeid. R. Viidebaum; O. Parlo; K. Mihkla Eesti muinasjutte ja muistendeid. Lisaks: muude rahvaste muinasjutte, kunst-muistendeid, legende, ballaade ja valme. Lugemik kesk- ja kutsekoolidele. 2., täiendatud trükk. Tartu: Noor-Eesti, 1935, 5-113, ill, kaart.

Viidebaum, R[ichard] Jakob Hurda kaastöölistest. Eesti Rahva Muuseumi Aastaraamat 9/10.1933/1934. Tartu 1934, 231-254, ill, kaart 
 [Résumé: Les collaborateurs de Jakob Hurt, 305-306].

Viidebaum, R[ichard] Valimik rahvajutte Eesti Rahvaluule Arhiivi kogu-dest. Tartu: Autori kirjastus, 1935. 117 lk, ill, kaart. [Äratrükk: R. Viidebaum; O. Parlo; K. Mihkla Eesti muinasjutte ja muis-tendeid. Tartu 1935].

Viidebaum, Richard Isaisad kohtus. Kaleviste mailt. Õpetatud Eesti Seltsi Kirjad 3. Tartu: Õpetatud Eesti Selts, 1935, 186-217. [Zusammenfassung: Die Vorväter im Gericht, 312-314].

Viidebaum, Richard; Loorits, Oskar Eesti rahvaluulekogude statistiline ülevaade. Vanavara vallast. Õpetatud Eesti Seltsi Kirjad 1. Tartu: Õpetatud Eesti Selts, 1932, 195-219, ill, kaart. [Zusammenfassung: Statistische Übersicht über die estnischen Volkskundlichen Sammlungen, Anhang, 15-16].

Viiding, Linda Liivi lauljad Tallinnas [: Liivi rahvamuusikarühmade kont-serdid]. Kultuur ja Elu 1975:1, 46.

Viiding, Taive Eesti üherealiste lühikese refrääniga regiviiside tüpoloogia. Rahvaluule. Noorteadlaste konverentsi teesid. Tartu 1992, 14-19, ill, noot.

Viiding, Taive; Tamkivi, Külli Emakeele Seltsis. Rahvaluulesektsioonis [: Koosolekud: 22.04.1987; 28.05.1987, Tartu]. Keel ja Kirjandus 1987:9, 574-575.

Viieteistkümnes aruanne rahvaluule kogumisest (5. XI -1. XII 39). Rahvapärimuste Selgitaja 7. Tartu 1939, 245-246.

VIII / IX aruanne F. R. Fählmann’i mälestuse jäädvustamise fondi üle. Eesti Kirjandus 1929:1, 48.

Viikberg, Jüri; Vaba, Lembit Siberi põhjaeestlasi kõnetamas [: Ekspeditsioonid: 1983, Krasnojarski krai, Omski oblast]. Keel ja Kirjandus 1984:3, 145-156; 1984:4, 210-223.

Viilu, Rein; Eespäev, Imbi A. Niitoja ja K. Kikas Otepää kandi rahvapilli-mehed. Õpilaste kodu-uurimislikke töid. Tallinn: Valgus, 1972, 70-76, ill.

Viimane tuli tarena, viimane pirdu pihina... [: Bruno Hanimäe; Anastasia (Anni) Kalmuk; Hugo Lepiku; Udo Mägi; Juhan Nurme; Alma Seep; Mart Tapupere; Liina Voormann]. Rahvapärimuste koguja 10. Tartu 1976, 114-122, ill.

Viimane tuli tarena, viimane pirdu pihina... [: Minna Kokk; Aino Källo; Mihkel Priimets; Mihhail Tšuvašov; Helmi Villi]. Rahvapärimuste koguja 9. Tartu 1974, 86-90, ill.

Viimane tuli tarena, viimane pirdu pihina... [: Pauline Aasa; Albert Lauri; Alma Mankin; Oskar Nõmmela; Johannes Palm; Veera Tähendus; Rosalie Veinberg]. Rahvapärimuste koguja 8. Tartu 1972, 81-83.

Viires, A[nts] Die traditionelle Bauernkultur und die Stadt in Estland im 20. Jahrhundert. Dorf- und Stadtkultur. Der gegenseitige Einfluss von Dorf- und Stadtkultur im 20. Jahrhundert bei den finnisch-ugrischen Völkern und ihren Nachbarn. III. finnisch-sowjetisches ethnographisches Symposium in Lappeenranta 2.-6.6. 1986. Suomalais-ugrilaisen Seuran Toimituksia 198. Helsinki: Suomalais-ugrilainen Seura, 1987, 173-184.

Viires, A[nts] Hundilaut ja tengelpung. Keel ja Kirjandus 1960:3, 157-158.

Viires, A[nts] Kalevi sõnapere. Keel ja Kirjandus 1961:11, 668-676, ill.

Viires, A[nts] Rahvameditsiin. Arstiabi [: 17. sajandist 19. sajandi kesk-paigani]. Eesti talurahva ajalugu 1. Tallinn: Olion, 1992, 530-531.

Viires, A[nts] Rahvameditsiini uurimine päevakorral [: Konverents: 10.-12.03.1975, Leningrad]. Keel ja Kirjandus 1975:6, 380-382.

Viires, A[nts] Typical traits of modern cultural system of a small people like the Estonians. Problems of the European Ethnography and Folklore. Summaries by the Congress Participants [: II Congress of the International Society for European Ethnology and Folklore (USSR, Suzdal, September, 30 October, 6, 1982)]. Moscow 1982, 38-40.

Viires, A[nts]; Tedre, Ü[lo]; Mark, K. VII rahvusvaheline antropoloogia ja etnograafia kongress Moskvas [: Kongress: 3.-10.08.1964, Moskva]. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised. Ühiskonnateaduste seeria 13.1964:4, 370-375.

Viires, Ants (komment) Kuidas Jakob Hurt omandas doktorikraadi. Keel ja Kirjandus 1989:7, 436-439.

Viires, Ants "Kalevala" ja meie. Looming 1985:2, 271-272.

Viires, Ants A. O. Heikel ja eesti teadus. Keel ja Kirjandus 1980:6, 356-361.

Viires, Ants Arkeologia ja kansatiede Viron tasavallan päivinä. Kotiseutu 1989:2, 79-82.

Viires, Ants August Ahlqvist ja Jakob Hurt. Keel ja Kirjandus 1990:3, 152-155.

Viires, Ants Chr. H. J. Schlegeli "Reisen in mehrere russische Gouvernements" etnograafilise allikana. Etnograafia Muuseumi Aastaraamat 16. Tallinn 1959, 249-274, kaart. [Zusammenfassung: Chr. H. J. Schlegels "Reisen in mehrere russische Gouvernements" als ethnographische Quelle. Резюме: "Reisen in mehrere russische Gouvernements" Х. И. Ю. Шлегеля как этнографический источник].

Viires, Ants Eesti Rahva Muuseum. Rahva- ja muinasteadus. Looming 1988:5, 685-687.

Viires, Ants Eesti rahvakunst ajalooallikana [: Ornamentide sümbolid ja nende tähendus]. Eesti ajaloo probleeme. ENSV TA korrespondentliikme Artur Vassara 70. sünniaastapäevale pühendatud teaduskonverentsi ette-kannete teesid (18. november 1981). Tallinn 1981, 182-191, ill.

Viires, Ants Euroopa rahvakultuuri atlased. Keel ja Kirjandus 1975:9, 573-576.

Viires, Ants Folklorismi sünd Eestis. Keel ja Kirjandus 1986:10, 595-602.

Viires, Ants Folklorismin synty Virossa. Suomen Antropologi 12.1987:2, 91-97.

Viires, Ants Ilmar Talve teadusmehena. Keel ja Kirjandus 1989:5, 281-283.

Viires, Ants Kaevutargad. Keel ja Kirjandus 1986:5, 294-297.

Viires, Ants Kui vana on vanapagan? Keel ja Kirjandus 1989:9, 542-551.

Viires, Ants Kultuurilugu ja rahvakultuur. Keel ja Kirjandus 1984:11, 691-693.

Viires, Ants Lõunanaabrite lisa fennougristikale [: Взаимосвязи балтов и прибалтийских финнов. Рига 1970]. Keel ja Kirjandus 1971:2, 115-119.

Viires, Ants Mets eesti talurahva elus 1. Eesti Loodus 1970:1, 24-29, ill. [Summary: The role of forests in the life of Estonian peasants, [3]. Резюме: Лес в жизни эстонского крестьянства, [1]].

Viires, Ants Mets eesti talurahva elus 2 [: Mänd]. Eesti Loodus 1970:2, 76-80, ill. [Summary: The role of forests in the life of Estonian peasants (Part 2). The pine, [3]. Резюме: Лес в жизни эстонского крестьянства II. Сосна, [1]].

Viires, Ants Mets eesti talurahva elus 3 [: Kuusk]. Eesti Loodus 1970:3, 146-152, ill. [Summary: The role of forests in the life of Estonian peasants (Part 3). The spruce, [3]. Резюме: Лес в жизни эстонского крестьянства III. Ель, [1]].

Viires, Ants Mets eesti talurahva elus 4 [: Tamm]. Eesti Loodus 1970:4, 216-222, ill. [Summary: The role of forests in the life of Estonian peasants (Part 4). The oak, [3]. Резюме: Лес в жизни эстонского крестьянства IV. Дуб, [1]].

Viires, Ants Mets eesti talurahva elus 5 [: (1) Haab; (2) Vaher]. Eesti Loodus 1970:5, 274-279, ill. [Summary: The role of forests in the life of Estonian peasants (Part 5). The aspen. The maple, [3]. Резюме: Лес в жизни эстонского крестьянства V. Осина. Клен, [1]].

Viires, Ants Mets eesti talurahva elus 6 [: (1) Lepp; (2) Pärn]. Eesti Loodus 1970:7, 408-413, ill. [Summary: The role of forests in the life of Estonian peasants (Part 6). The alder. The lime (linden), [3-4]. Резюме: Лес в жизни эстонского крестьянства VI. Ольха, липа, [2]].

Viires, Ants Mets eesti talurahva elus 7 [: Häid tarbepuid]. Eesti Loodus 1970:9, 538-543, ill. [Summary: The role of forests in the life of Estonian peasants (Part 7), [4]. Резюме: Лес в жизни эстонского крестьянства VII, [2]].

Viires, Ants Mets eesti talurahva elus 8 [: Kask]. Eesti Loodus 1970:10, 594-601, ill. [Summary: The role of forests in the life of Estonian peasants (Part 8). The birch, [3-4]. Резюме: Лес в жизни эстонского крестьянства VIII. Береза, [1-2]].

Viires, Ants Muinaiset jumalat yhteiskunnan palveluksessa. Viron pseudo-mytologian tarkastelua. Kotiseutu 1991:1, 27-34, ill.

Viires, Ants Mõtteid ja mõlgutusi minevikust ja tänapäevast. Sõna ja termin. Emakeele Seltsi Aastaraamat 34.1988. Tallinn 1991, 97-109, ill.

Viires, Ants Paar pilguheitekatset eesti muinasusku. Looming 1986:12, 1666-1675.

Viires, Ants Pienen kansan kulttuurijärjestelmän nykypiirteitä. Kotiseutu 1984:1, 11-16, ill.

Viires, Ants Probleeme jätkub. ("Eesti folkloristika täna ja homme"). Keel ja Kirjandus 1991:2, 65-69.

Viires, Ants Pseudomythology in Estonian publicity in the 19th and 20th century. Ethnologia Europea 21.1991:2, 137-143, ill.

Viires, Ants Pseudomythology in Estonian publicity in the 19th and 20th century. Traditional Folk Belief Today. Conference dedicated to the 90th anniversary of Oskar Loorits. Tartu 1990, 171-172.

Viires, Ants Puud ja inimesed. Puude osast eesti rahvakultuuris. Tallinn: Valgus, 1975. 160 lk, ill, kaart. Feoktistova, Livija [Idem]. Demos 17.1977:3, 180. ©Hiiemäe, M[all] Raamat puudest eesti rahvakultuuris. Keel ja Kirjandus 1976:5, 309-310.

Viires, Ants Puud rahvapäraste ennustustaimedena. Eesti Loodus 1975:1, 25-30, ill. [Summary: Trees in popular weather lore, [3]. Резюме: Деревья как предметы прорицания, [1]].

Viires, Ants Semantic interpretation of Estonian folk art. Res referunt repertae. Niilo Valonen 1913-1983. Suomalais-ugrilaisen Seuran Toimi-tuksia 183. Helsinki: Suomalais-ugrilainen Seura, 1983, 409-419, ill.

Viires, Ants Some glimpses into the ancient Estonian religion. Uralic Mythology and Folklore. Budapest: Ethnographic Institute of the Hungarian Academy of Sciences; Helsinki: Finnish Literature Society, 1989, 139-146.

Viires, Ants Soome-ugri rahvad kinolinal [: Meri, Lennart (dokumentaal-film) Veelinnurahvas (1970)]. Keel ja Kirjandus 1971:9, 542-545, ill.

Viires, Ants Vanapagan ("der alte Heide") ein Held der estnischen Volkserzählungen. Folk Narrative and Cultural Identity = Narration populaire et identité culturelle = Volkserzählung und kulturelle Identität. 9th Congress of the International Society for Folk-Narrative Research [---]. Budapest, 10-17.6.1989. Summaries = Résumés = Zusammenfassungen 2. Budapest 1989, 227.

Viires, Ants; Hiiemäe, Mall Euroopa etnoloogia ja folkloori kongress Suzdalis [: Kongress: 1.-05.10.1982, Suzdal]. Keel ja Kirjandus 1983:3, 164-165.

Viires, Ants; Linnus, Jüri = Вийрес Антс; Линнус Юрий Eesti nõukogude etnograafia bibliograafia [1] 1945-1966 = Библиография эстонской советской этнографии [1] 1945-1966 / Eesti NSV TA Ajaloo Instituut. Tallinn 1967. 129 lk. Feoktistova, Livija [Idem]. Demos 9.1969:4, 298.

Viires, Ants; Tedre, Ülo Die ethnologischen Wissenschaften an den estnischen Universitäten. Ethnologia Europaea 1.1967:4, 268-269.

Viires, P[iret] Eeposte vallas [: Koosolek: 21.03.1985, Tartu]. Looming 1985:5, 709-710.

Viires, Valdar "Rahvalaul on mu salaarmastus" [: Veljo Tormis]. Viker-kaarepüüdjad. Tallinn: Eesti Raamat, 1974, 150-153, ill.

Viiroja, Lehti (koost); Kõiva, Ottilie (koost) Kristjan Raud ja rahvaluule = Кристьян Рауд и фольклор = Kristjan Raud and Folklore / L. Märtman (toim). Tallinn: Kunst, 1985. [pagineerimata 32 lk + 40 lehte reprodukt-sioone], ill.

Viiroja, Lehti Kristjan Raua Kalevipoja-ainelised tööd ja Eesti Kirjanduse Selts. Keel ja Kirjandus 1986:8, 486-495.

Viiroja, Lehti Kristjan Rauast kui muistendikunstnikust. Fr[iedrich] R[ein-hold] Kreutzwald Kalevipoeg. Eesti rahva eepos. Kogunud ja ümber töötanud Fr. R. Kreutzwald. Tallinn: Eesti Raamat, 1975, 287-288.

Viiroja, Lehti Kristjan Rauast kui muistendikunstnikust. Fr[iedrich] R[ein-hold] Kreutzwald Kalevipoeg. Eesti rahva eepos. Kogunud ja ümber töötanud Fr. R. Kreutzwald. Tallinn: Eesti Raamat, 1977, 287-288.

Viiroja, Lehti Kristjan Raud 1865-1943. Looming ja mõtteavaldused. Tallinn: Kunst, 1981. 240 lk, ill.

Viitso, Tiit-Rein PΡtõr Damberg [: Nekroloog]. Советское финно-угроведение 23.1987:4, 314-316, ill.

Viitso, Tiit-Rein Sajand Soome-Ugri Seltsi. Keel ja Kirjandus 1984:4, 253-256.

Viitso, Tiit-Rein Õpetatud Eesti Seltsis [: Koosolekud: 22.11.1988; 20.12.1988, Tartu]. Keel ja Kirjandus 1989:6, 384.

Vikat, Maie Valik regilaule / Eesti NSV Riiklik Hariduskomitee. Tallinn 1989. 16 lk, noot.

Viks, Ü[lle] GGG [: Koosolek: 27.12.1972, Tartu]. Keel ja Kirjandus 1973:3, 191-192.

Vilbaste, A[ugust] Ämblikud ja "vananaiste suvi". Eesti Loodus 1961:5, 301-302, ill.

Vilbaste, G[ustav] Rahvapärasest botaanikast. Rahvapärimuste koguja 6. Tartu 1968, 52-58, ill.

Vilbaste, G[ustav] Taimenimed "Kalevipojas". Kalevipoja küsimusi = Эпос "Калевипоэг". Tartu Riikliku Ülikooli Toimetised 53. Tartu 1957, 163-194. [Zusammenfassung: Pflanzennamen im "Kalevipoeg". Резюме: Названия растений в эпосе "Калевипоэг"].

Vilbaste, G[ustav] Vanade kaartide abi muistsete kultusepaikade kindlaks-tegemisel. Eesti Rahva Muuseumi Aastaraamat 1(15). Tartu 1947, 157-161, ill, kaart. [Summary: The determination of ancient ritual places with the aid of old maps, 226. Резюме: Об использовании старинных карт для установления древних мест культа, 208-209].

Vilbaste, Gustav Endised tähtpäevad Kolga rannas [: Kuusalu]. E[duard] Laugaste Eesti rahvaluuleteaduse ajalugu 2. Valitud tekste ja pilte. Tallinn: Eesti Raamat, 1980, 44-54. [Allikas: Eesti Kultura 2. Tartu 1913].

Vilbaste, Gustav Kaukaasia eestlaste keelest ja rahvaluulest. Emakeele Seltsi Aastaraamat 6. Tallinn 1960, 121-131. [Резюме: О языке и фольклоре эстонцев, проживающих на Кавказе].

Vilbaste, J[uhan] Vaenuköis looduses ja rahvapärimustes. Eesti Loodus 1958:5, 286-289, ill.

Vilbaste-Vilberg, G[ustav] Õnne- ja ennustustaimi. Eesti Rahva Muuseumi Aastaraamat 11.1935. Tartu 1937, 36-43, ill. [Zusammenfassung: Glücks- und Orakelpflanzen, 203-205].

Vilberg, G[ustav] Eestikeelsetest taimenimedest ja nende tekkimisvõima-lusist. Eesti Kirjandus 1933:7, 339-347.

Vilberg, G[ustav] Ehted rahvalauludes. Eesti Kirjandus 1918/1919:11, 268-279; 1918/1919:12, 304-314.

Vilberg, G[ustav] Jõulumängud. Eesti Kirjandus 1920:1/2, 45-56, ill; 1920:3/4, 80-96; 1920:5, 152-162, ill.

Vilberg, G[ustav] Kas endine matusepaik? [: Kaheristi mägi Saunja külas Jõelähtme kihelkonnas]. Eesti Kirjandus 1921:10, 340-345, ill.

Vilberg, G[ustav] Meie kodumaa taimi rahva käsitluses 1:1; 1:2. Tartu: Loodusevaatleja, 1934. 64 lk; 65-128 lk, ill.

Vilberg, G[ustav] Meie kodumaa taimi rahva käsitluses 2. Tartu: Loodusvaatleja, 1935. 129-256 lk, ill.

Viljaka teadlase juubel [: Viktor Jevsejev 60]. Looming 1970:8, 1273.

Vilkuna, Kustaa Eesti Kadrina Soomes ja Karjalas. Litterarum Societas Esthonica 1838-1938. Liber Saecularis. Õpetatud Eesti Seltsi Toimetused 30:2. Tartu: Õpetatud Eesti Selts, 1938, 846-853, kaart. [Zusammenfassung: Die estnische Kadrina in Finnland und Karelien].

Vilkuna, Kustaa Wochenrechnung und Teilung des Jahres in zwei oder vier Teile. Finnisch-ugrische Forschungen 34.1961:1, 43-83, ill.

Villandi, V[aleria] ENSV TA Kirjandusmuuseum eesti vaimse kultuuri varasalv. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised 2.1953:1, 147-150.

Viluoja, E[ha] Elva Keskkooli rahvaluulepäev [: Konverents: 22.02.1973, Elva]. Keel ja Kirjandus 1973:5, 317-318.

Viluoja, E[ha] Emakeele Seltsi rahvaluulesektsioonis [: Koosolek: 25.02.1971, Tartu]. Keel ja Kirjandus 1971:5, 316.

Viluoja, E[ha] Emakeele Seltsis. Rahvaluulesektsioonis [: Koosolek: 23.09.1977, Tartu]. Keel ja Kirjandus 1978:2, 125.

Viluoja, E[ha] Liivi päev [: Konverents: 25.11.1977, Tartu]. Keel ja Kirjandus 1978:3, 190-191.

Viluoja, E[ha] Paleoastronoomia ja -matemaatika konverents [: Konverents: 14.10.1980, Tallinn]. Keel ja Kirjandus 1981:2, 126-127.

Viluoja, E[ha] Paleoastronoomia päev [: Konverents: 27.09.1979, Tartu]. Keel ja Kirjandus 1979:12, 757.

Viluoja, E[ha] Pärnu koolide rahvaluulepäev [: Konverents: 11.11.1982, Pärnu]. Keel ja Kirjandus 1983:2, 111.

Viluoja, E[ha] Rahvaluulepäev [: Konverents: 10.04.1980, Keila]. Keel ja Kirjandus 1980:8, 512.

Viluoja, E[ha] Rahvaluulepäev Sondas [: Konverents: 13.03.1982, Sonda]. Keel ja Kirjandus 1982:6, 334.

Viluoja, E[ha] Regilaulude õhtud [: Rahvamuusikaõhtu: 1980, Tallinn]. Kultuur ja Elu 1980:5, 55.

Viluoja, E[ha] Setu päev [: Konverents: 20.05.1976, Tartu]. Keel ja Kirjandus 1976:8, 510.

Viluoja, E[ha] Vadja päev [: Konverents: 13.05.1977, Tartu]. Keel ja Kirjandus 1977:9, 573-574.

Viluoja, E[ha]; Kippar, P[ille]; Mirov, R[uth]; Liiv, E[llen] Emakeele Seltsis. Rahvaluulesektsioonis [: Koosolekud: 31.01.1980; 28.02.1980; 27.03.1980, Tartu; 11.04.1980, Tallinn]. Keel ja Kirjandus 1980:6, 378-379.

Viluoja, Eha Beliefs and legends about the dead in Estonian folk tradition. Folk Narrative and Cultural Identity = Narration populaire et identité culturelle = Volkserzählung und kulturelle Identität. 9th Congress of the International Society for Folk-Narrative Research [---]. Budapest, 10-17.6.1989. Summaries = Résumés = Zusammenfassungen 2. Budapest 1989, 228.

Viluoja, Eha Demonic dead in Estonian folk tradition. Symposiumi 82. Suomalais-neuvostoliittolainen itämerensuomalaisen filologian symposiumi 30.8.-2.9.1982, Jyväskylä. Esitelmien referaatit = Симпозиум 82. Тезисы докладов. Jyväskylä: Jyväskylän yliopisto, 1982, 118-119.

Viluoja, Eha Emakeele Seltsis. Rahvaluulesektsioonis [: Koosolek: 24.11.1983, Tartu]. Keel ja Kirjandus 1984:4, 252-253.

Viluoja, Eha Kodukäija. Rahvapärimuste koguja 8. Tartu 1972, 36-37.

Viluoja, Eha Rahvausundi seminar Lohusalus [: Seminar: 10.-14.04.1991, Lohusalu]. Keel ja Kirjandus 1991:9, 575-576.

Viluoja, Eha Revenant prevention in Estonian folk tradition. Материалы VI Международного конгресса финно-угроведов 1. Москва: Наука, 1989, 416-418.

Viluoja, Eha Revenant prevention in Estonian folk tradition. The Journal of Intercultural Studies. Extra series 2. [Kansai Gadai] 1992, 105-109.

Viluoja, Eha Soome ja eesti folkloristide ühissümpoosion [: Sümpoosion: 22.11.1991, Helsinki]. Keel ja Kirjandus 1992:5, 313-315.

Viluoja, Eha Sõnamaagia kodukäija tõrjes. Sõnast tekstini. Tallinn 1978, 117-136, ill. [Резюме: Заклинание мифологического существа].

Viluoja, Eha The possible manifestations of the revenant in the Estonian folk tradition. Holy Land International Congress for Folklore and Culture. Nazareth 27.12.1992 3.1.1993 [: Abstracts]. [Nazareth 1992], 34.

Viluoja, Eha; Sepp, Aldi; Kaal, Helju Üks rahvaluulepäev, kaks keelepäeva [: Konverents: 15.03.1983, Õisu]. Keel ja Kirjandus 1983:6, 334.

Vimmsaare, K[uulo] Ristiusueelsed uskumused Eesti aladel. K[uulo] Vimmsaare Religioon ja kirik Eestis. Tallinn: Eesti Raamat, 1978, 5-10.

Vinkel, A[arne] Kreutzwaldi osast eesti rahvaraamatu arengus. Paar sam-mukest eesti kirjanduse ja rahvaluule uurimise teed. Uurimusi ja materjale 2. Tartu 1961, 41-74, ill. [Резюме: О роли Фр. Р. Крейцвальда в развитии эстонской народной книги, 454-455].

Vinkel, A[arne] Valmis eesti kirjanduse ajaloo I köite käsikiri. Keel ja Kirjandus 1964:8, 508-509.

Vinkel, Aarne (komment) N. Andersoni Häme etümoloogia. N. Andersoni kiri dr. Jakob Hurdale [: 1896]. Eesti Keel 1940:5, 116-118.

Vinkel, Aarne "Kalevala" ja eesti kirjanduslik mõte. Looming 1985:9, 1268-1274.

Vinkel, Aarne "Kalevala" und das estnische literarische Denken. Материалы VI Международного конгресса финно-угроведов 1. Москва: Наука, 1989, 419-421.

Vinkel, Aarne Folkloorielemendist eesti luules. Kirjanduse tõe poole. Tallinn 1988, 118-125.

Vinkel, Aarne Folkloristische Elemente in der estnischen Poesie des 20. Jahrhunderts. Congressus Quintus Internationalis Fenno-Ugristarum. Turku 20.-27. VIII. 1980. 4. Dissertationes symposiorum ad ethnologiam, folklore et mythologiam, archaeologiam et anthropologiam, litteras pertinentium. Turku: Suomen Kielen Seura, 1980, 457-464.

Vint, E[ndel] Kalevipoja radadel. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1964. 64 lk, ill, kaart.

Vint, Tõnis "Kapsarauast" ja universumi kahest mütoloogilisest algjõust. Horisont 1980:1, 29-33, ill.

Vint, Tõnis Kirivööd. Kultuur ja Elu 1978:6, 58-61, ill.

Vint, Tõnis Ornamendist rahvakunstis. Kultuur ja Elu 1978:1, 24, [ill lk 8; 14; 25; 44; 45; 52].

Vint, Tõnis Peruu vaibast ja müstilisest shou märgist. Horisont 1979:5, 22-25, ill.

Vinter, Ülo Perepill 1 / E[esti] NSV Rahvaloomingu ja Kultuuritöö Teadus-lik Metoodikakeskus. Tallinn 1988. 28 lk, noot. [Rahvaviisid, 12-23].

Virányi, E[lemér] [Poska, T. Ungari rahvajutud. Tartu 1925]. Eesti Kirjandus 1927:6, 342-343.

Virányi, Elemér Thalès Bernard, littérateur français, et ses relations avec la poésie populaire estonienne et finnoise. Eesti Vabariigi Tartu Ülikooli Toimetused. B: Humaniora 14:3. Tartu (Dorpat) 1928 [: köite kaanel: Tartu 1929]. 128 lk.

Viron kansanrunoudentutkimuksen merkkivuosia. Viron veräjät. Näkö-kulmia folkloreen. SKS Tietolipas 105. Helsinki: Suomalaisen Kirjalli-suuden Seura, 1987, 197-199.

Viron veräjät. Näkökulmia folkloreen / Leea Virtanen (toim). SKS Tietolipas 105. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, 1987. 199 lk, ill, kaart. H[asselblatt], C[ornelius] [Idem]. Ural-Altaische Jahrbücher. Neue Folge 8. Wiesbaden 1988, 275.

Virtanen, Leea Die Liedertradition der setukesischen Frauen. Folklorica: Festschrift for Felix J. Oinas. Indiana University, Uralic and Altaic Series 141. Bloomington, Indiana: Research Institute for Inner Asian Studies, 1982, 307-325.

Virtanen, Leea Juhendeid lastefolkloori kogumiseks. Rahvapärimuste koguja 8. Tartu 1972, 12-16.

Virtanen, Leea Setukaiset kertovat lauluistaan. Viron veräjät. Näkökulmia folkloreen. SKS Tietolipas 105. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, 1987, 161-194.

Virtanen, Leea Setukaisnaisten lauluperinne. Suomen Antropologi 6.1981:1, 29-40, ill. [Summary: The song tradition of the Setu women].

Virtanen, Leea Soome ja eesti rahvaluule suhetest. Keel ja Kirjandus 1987:8, 457-467.

Virtanen, Leea Suomalaisen ja virolaisen kansanrunouden suhteista. Viron veräjät. Näkökulmia folkloreen. SKS Tietolipas 105. Helsinki: Suoma-laisen Kirjallisuuden Seura, 1987, 14-34.

Virtanen, Leea Suomalais-virolainen arvoitussarja. Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran Toimituksia 282. Helsinki: Suomalaisen Kirjalli-suuden Seura, 1966. 148 lk. [Zusammenfassung: Über finnish-estnische Rätselreihen]. Kuusi, Matti Suomenlahti kansanperinteen mutaatiokynnyksenä. Virittäjä 70.1966:4, 424-425.

Virtanen, Leea Vive Tolli kansanrunouden kuvittajana. Album amicorum. Kirja- ja kultuurihistoriallisia tutkielmia Eeva Mäkelä-Henriksonille 29.7.1986. Helsingin yliopiston kirjaston julkaisuja 50. Helsinki 1986, 182-193, ill.

Virtaranta, Pertti Paul Ariste 1905-1990. Virittäjä 94.1990:1, 66-76, ill.

Visnap, Margot Rahvatantsu- ja lauluga läbi Valga- ja Võrumaa [: TRÜ rahvakunstiansambli trupi "Hobufolk" ringreis Lõuna-Eestis]. Kultuur ja Elu 1983:12, 36-40, ill.

Visnapuu, E[duard] Eesti rahvaviisi rütmist ja keelte meetrumist. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised. Ühiskonnateadused 21.1972:1, 51-74, noot.

Visnapuu, Ed[uard] Eesti rahvaviiside rütmi küsimusest. Keel ja Kirjandus 1963:10, 616-620.

Visnapuu, H[enrik] Leelo. Eduard Laugaste Suur tamm. Allikmaterjale iseseisvaks tööks eesti keele ja kirjanduse eriala üliõpilastele. Tartu 1988, 63-65. [Allikas: H. Visnapuu Vanad ja vastsed poeedid. Tartu 1921].

Visnapuu, Henrik Leelo. Henrik Visnapuu Vanad ja vastsed poeedid. Tartu: Noor-Eesti, 1921, 11-18.

Vissel, Anu Eesti karjaselaulud (liigid, regionaalsed ja muusikalised iseärasused). Noored filoloogias 1983. Noorteadlaste X konverents 18. mail. Programm ja teesid. Tallinn 1983, 18-19.

Vissel, Anu Eesti karjaselaulud 1. Setu karjaselaulud / I. Rüütel (toim); Eesti NSV TA Keele ja Kirjanduse Instituut. Ars Musicae Popularis [4]. Tallinn 1982. 110 lk, kaart, noot. [Summary: Estonian herding songs 1. The herding songs of Setu. Резюме: Эстонские пастушеские песни 1. Пастушеские песни Сету].

Vissel, Anu Eesti karjaselaulud 2. Võrumaa ja Tartumaa karjaselaulud / I. Rüütel (toim); Eesti NSV TA Keele ja Kirjanduse Instituut. Ars Musicae Popularis [7]. Tallinn 1988. 128 lk, ill, kaart, noot. [Summary: Estonian herding songs 2. The herding songs of Võru-maa and Tartumaa. Резюме: Эстонские пастушеские песни 2. Пасту-шеские песни Вырумаа и Тартумаа]. H[asselblatt], C[ornelius] [Idem]. Ural-Altaische Jahrbücher. Neue Folge 8. Wiesbaden 1988, 275-276.

Vissel, Anu Eesti karjaselaulud 3. Mulgimaa karjaselaulud / I. Rüütel (toim); Eesti TA Keele ja Kirjanduse Instituut. Ars Musicae Popularis [9]. Tallinn 1990. 144 lk, ill, kaart, noot. [Summary: Estonian herding songs 3. The herding songs of Mulgi-maa. Резюме: Эстонские пастушеские песни 3. Пастушеские песни Мульгимаа].

Vissel, Anu Eesti karjaselaulud 4. Põhja- ja Lääne-Eesti karjaselaulud / I. Rüütel (toim); Eesti TA Keele ja Kirjanduse Instituut. Ars Musicae Popularis 11. Tallinn 1992. 136 lk, ill, kaart, noot. [Summary: Estonian herding songs 4. The herding songs of North and West Estonia. Резюме: Эстонские пастушеские песни 4. Пасту-шеские песни Северной и Западной Эстонии].

Vissel, Anu Emakeele Seltsis. Rahvaluulesektsioonis [: Koosolek: 29.10.1981, Tartu]. Keel ja Kirjandus 1982:1, 54.

Vissel, Anu ES-i rahvaluulesektsioonis [: Koosolek: 21.12.1989, Tartu]. Keel ja Kirjandus 1990:3, 190-191.

Vissel, Anu ES-i rahvaluulesektsioonis [: Koosolek: 28.03.1991, Tartu]. Keel ja Kirjandus 1991:8, 512.

Vissel, Anu Genres and musical peculiarities of herding songs among Estonians and neighbouring peoples. Материалы VI Международного конгресса финно-угроведов 1. Москва: Наука, 1989, 422-424.

Vissel, Anu Kaardistamine Eesti rahvamuusikateaduses. Kirjandus-muuseumi VII kevadsessioon. 20. aprill 1988. Ettekannete teesid. Tartu 1988, 13-14.

Vissel, Anu Karjasehelletuste liigid ja muusikalised iseärasused. Rahva-luule ja etnograafia. Noored filoloogias 1987:2. Noorteadlaste konverents 8. ja 9. detsembril. Teesid. Tallinn 1987, 37-42, kaart, noot.

Vissel, Anu Karjaselaul eestlastel ja naaberrahvastel. Kirjandusmuuseumi IV kevadsessioon. 26.-27. aprill 1982. Ettekannete teesid. Tartu 1982, 4-6.

Vissel, Anu Lõuna-eesti ja läti karjaselaulude ühisjooni. Noored filoloogias 1985. Noorteadlaste XII konverents 22. mail. Teesid. Tallinn 1985, 80-83, kaart.

Vissel, Anu On the typology of the Estonian herding song melodies. International Conference "Folk Music Today". Tallinn, July 10-13, 1989. Abstracts. Tallinn 1989, 170-172, ill.

Vissel, Anu On the typology of the Estonian herding song tunes in the Baltic-Finnic context. Congressus Septimus Internationalis Fenno-Ugristarum. Debrecen 27. VIII. 2. IX. 1990. 4. Sessiones sectionum. Dissertationes. Ethnologica et folklorica. Debrecen 1990, 197-201.

Vissel, Anu Rahvaluulepäev Tartu Pedagoogilises Koolis [: Konverents: 5.03.1990, Tartu]. Keel ja Kirjandus 1990:5, 320.

Vissel, Anu Rahvusvaheline konverents rahvamuusika tänasest päevast [: Konverents: 10.-13.07.1989, Tallinn]. Eesti Teaduste Akadeemia Toimetised. Ühiskonnateadused 39.1990:3, 374-377.

Vissel, Anu The Estonian folklore archives and the folklore movement in contemporary Estonia. AVA-90. Proceedings of the Workshop and Conference on Regional Audio-Visual Archves. Falun, Sweden. July 5-11, 1990. Falun: Dalarna Research Council, 1990, 161-167.

Vissel, Anu Typology of the Estonian herding song tunes in the Baltic-Finnic and Baltic context. Congressus Septimus Internationalis Fenno-Ugristarum. Debrecen 27. VIII. 2. IX. 1990. 2B. Summaria dissertationum. Debrecen 1990, 86.

Vissel, Anu; Salve, Kristi ES-i rahvaluulesektsioonis [: Koosolekud: 27.02.1992; 26.03.1992, Tartu]. Keel ja Kirjandus 1992:6, 380-381.

Vigala, Sass [: Aleksander Heintalu]. Kultuur ja Elu 1989:4, 12-18, ill.

Voolaine, P[aulopriit] Koiva maarahvas. Album M. J. Eiseni 70. sünnipäevaks. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts ja Eesti Rahva Muuseum, 1927, 164-174.

Voolaine, P[aulopriit] Lauluema Vabarna Anne romaan "Ale". Eesti Kirjandus 1928:5, 275-283.

Voolaine, P[aulopriit] Lutsi maarahvas 1925. a. Eesti Kirjandus 1925:9, 372-379.

Voolaine, P[aulopriit] Setu lauluema Vabarna Anne "Peko (Pekolanõ)". Eesti Kirjandus 1928:1, 6-21, ill.

Voolaine, Paul[opriit] M. J. Eiseni õpilasena [: Memuaarid]. M. J. Eiseni elu ja töö. Tartu: Noor-Eesti, 1938, 123-124.

Voolaine, Paulopriit Emakeele Seltsi murdekogumise aoaegadelt [: Ekspeditsioonid: 1921-1926, Läti Vabariik (eesti asundused)]. Kodumurre 13. Tallinn 1976, 49-55, ill. [Must, Mari Järelsõna, 55].

Voolaine, Paulopriit Lauluema Anne Vabarna sünnidaatum. Keel ja Kirjandus 1975:9, 553.

Voolma, Hannes Veljo Tormiksen sävelmaailma ja hänen kansan-runopohjaisten teostensa poetiikka. Johdannoksi semioottiseen analyysiin. Synteesi 3.1984:1/2, 26-41.

Voolmaa, Aino Materjale rahvarõivaste kohta Jakob Hurda rahvaluulekogudes. Jakob Hurt 150. Eesti Rahva Muuseumi Aastaraamat 38. Tallinn 1990, 9-47, ill, kaart. [Zusammenfassung: Material über die Volkstrachten in den Folkloresammlungen von Jakob Hurt. Резюме: Материалы о народной одежде в фольклорном собрании Якоба Хурта].

Voolmaa, Aino Materjale rahvarõivaste kohta Jakob Hurda rahvaluulekogudes = Voolmaa, Aino Einige Materialien über die Volkstrachten in den Folkloresammlungen von Jakob Hurt = Воолмаа Айно Материалы о народной одежде в фольклорном собрании Якоба Хурта. J. Hurt 150; Eesti Rahva Muuseum 80. Eesti Rahva Muuseum; XXXI teaduskonverents. Ettekannete teesid = Estnisches Nationalmuseum; XXXI wissenschaftliche Konferenz. Thesen = Эстонский национальный музей; XXXI научная конференция. Тезисы докладов. Тарту 1989, [pagineerimata 4-5; 20-21; 40-41].

Voolmaa, Aino Põll eesti rahvatraditsioonis. Etnograafiamuuseumi Aasta-raamat 28. Tallinn 1975, 131-166, ill, kaart. [Zusammenfassung: Die Schürze und die estnische Volkstradition. Резюме: Передник в эстонской народной традиции].

Vrager, Elmar Hiidlane eesti rahvaluules. Elmar Vrager Hiiumaa ja hiidlased. Ülevaade saarest ja rahvast. Toronto 1971, 199-219.

Vrager, Elmar Hiiumaa vägilane Leiger. Elmar Vrager Hiiumaa ja hiid-lased. Ülevaade saarest ja rahvast. Toronto 1971, 11-16.

Vrager, Elmar Kiriku- ja usuelust. Elmar Vrager Hiiumaa ja hiidlased. Ülevaade saarest ja rahvast. Toronto 1971, 120-136.

Vrager, Elmar Vanarahvas rääkis, et... [: Rahvakalender] .- Elmar Vrager Hiiumaa ja hiidlased. Ülevaade saarest ja rahvast. Toronto 1971, 238-239.

Võti, Tiina Samaara kubermangu eestlaste pulmatraditsioonidest. Jakob Hurt 150. Eesti Rahva Muuseumi Aastaraamat 38. Tallinn 1990, 140-154. [Zusammenfassung: Über die Hochzeitstraditionen der Esten im Gouvernement Samara. Резюме: Свадебные обряды эстонцев Самарс-кой губернии].

Vähi, Peeter Orientaaltund. Algamas on Ida muusika festival [: Festival: 15.-24.04.1992, Tallinn]. Teater. Muusika. Kino 1992:3, 11-14, ill.. [Summary: The Oriental hour, 94].

Vähi, Peeter Orientaaltund: India klassikaline tants. Teater. Muusika. Kino 1990:5, 25-34, ill. [Summary: The Oriental hour: Indian classical dance, 94].

Vähi, Peeter Orientaaltund: India klassikalise muusika instrumendid. Teater. Muusika. Kino 1989:10, 14-22, ill. [Summary: The Oriental hour: the instruments of Indian classical music, 94-95].

Vähi, Peeter Orientaaltund: jaapani buddhistlik muusika. Teater. Muusika. Kino 1991:3, 12-17. [Summary: The Oriental hour: Japanese Buddhist music, 94].

Vähi, Peeter Orientaaltund: Siberi šamaanimuusika. Teater. Muusika. Kino 1991:8, 31-35, ill. [Summary: An Oriental hour: Shaman music from Siberia, 94].

Vähi, Peeter Orientaaltund: sissejuhatus mongoli muusikasse. Teater. Muusika. Kino 1990:2, 33-38, ill, noot. [Summary: The Oriental hour: an introduction to Mongolian music, 95].

Vähi, Peeter Orientaaltund: Tiibeti kultusemuusika. Teater. Muusika. Kino 1990:9, 13-20, ill, noot. [Summary: Ritual music in Tibet, 94].

Vähi, Peeter Orientaaltund: vanaindia rituaalne muusika. Teater. Muusika. Kino 1989:9, 40-44. [Summary: The Oriental hour: ancient Indian ritual music, 94].

Vähi, Tiina Libahunt eesti rahvausundis. Kirjandusmuuseumi VII kevad-sessioon. 20. aprill 1988. Ettekannete teesid. Tartu 1988, 11-13.

Väisänen, A[rmas] O[tto] Die Melodien der Helkalieder von Ritvala und des "Tuljak". Litterarum Societas Esthonica 1838-1938. Liber Saecularis. Õpetatud Eesti Seltsi Toimetused 30:2. Tartu: Õpetatud Eesti Selts, 1938, 860-864, noot. [Resümee: Ritvala Helkalaulude ja "Tuljaku" viisid].

Väisänen, A[rmas] O[tto] Kantelerunojen todellisuuspohja. Kalevala-seuran vuosikirja 8. Porvoo 1928, 281-303, ill.

Väisänen, A[rmas] O[tto] Ritvalan helkavirsien ja "Tuljak"in sävelmät. Musiikkitieto. Helsinki 1938, 44-45.*

Väisänen, A[rmas] O[tto] Setunmaa. Setumaalta Harjumaalle. A. O. Väisäsen tutkimusmatka Viroon vuonna 1913. Tampereen yliopisto. Kansan-perinteen laitos, Julkaisuja 16. Tampere 1992, 99-164. [Allikas: Helsingin Sanomat 1921].

Väisänen, A[rmas] O[tto] Setunmaan "lauluemojen" tilapäisrunoja. Kalevalaseuran vuosikirja 3. Porvoo 1923, 159-183, ill.

Väisänen, A[rmas] O[tto] Wirklichkeitsgrund der finnisch-estnischen Kan-telerunen. Acta Ethnologica 3.1938:1, 31-57, ill.

Väitekiri fraseoloogia alalt [: Vakk, Feliks Somaatilisest fraseoloogiast eesti keeles]. Keel ja Kirjandus 1965:1, 61-62, ill.

Väitekirjade kaitsmine [: (1) Mäger, Mart Eesti linnunimetused; (2) Mälk, Vaina Eesti Kirjameeste Seltsi osa eesti folkloristika arengus]. Keel ja Kirjandus 1964:1, 62, ill.

Väitekirjade kaitsmine [: Kõiva, Ottilie Regivärsilise rahvalaulu traditsioon Kihnu saarel]. Keel ja Kirjandus 1965:8, 510, ill.

Väitekirjade kaitsmine [: Sarv, Ingrid Eesti kõnekäändude alaliikidest ja funktsioonidest]. Keel ja Kirjandus 1964:8, 511, ill.

Väljal, Enno Tumala kultusekivid [: Saaremaa]. Eesti Loodus 1985:4, 262, ill.

Väljamäe, Lembit Ohvrikivi Tutermaal. Eesti Loodus 1980:3, 151, ill.

Väljavõtted EÜS-i korraldatud eesti rahvaviiside korjamise 2., 3., 4., 6., 8. ja 9. aruandest. Peeter Süda. Tallinn: Eesti Raamat, 1984, 170-174.

Väljavõtteid ERA kolleegiumi otsustest. Rahvapärimuste Selgitaja 3. Tartu 1937, 72-73.

Värk, Valve Rahvakalendri tähtpäevi. Tavandeid. Lugemismaterjal kooli perekonnaõpetuse ja kodukultuuri kursuse juurde / Eesti Õppekirjanduse Keskus. Tallinn 1991. 80 lk.

Värvid, arvud, kujundid. Esivanemate maailmapildist [: Väitlus: Enn Ernits, Mikk Sarv, Ülo Tedre, Madis Kõiv, Vello Lõugas, Tõnis Vint, Ants Viires, Ülo Stöör, Heino Eelsalu]. Looming 1981:11, 1600-1608.

Västrik, Ergo Metsikust kirilinnuni. Rahvaluule. Noorteadlaste konve-rentsi teesid. Tartu 1992, 7-10.

Vääri, E[duard] Seal Kuramaa rannal... [: Liivlased]. Kultuur ja Elu 1965:8, 44-45, ill.

Vääri, E[duard] Tartu ülikooli osa liivi keele ja liivlaste uurimisel. Humanitaarteaduste arengust Tartu ülikoolis. Tartu ülikooli ajaloo küsimusi (TRÜ ajaloo komisjoni ja ajaloo muuseumi materjalid) 13. Tartu 1983, 90-100.

Vääri, Eduard "Kuramaa minu kodu" [: Ekspeditsioon: 1969, Läti NSV (liivlased)]. Kodumurre 10/11. Tallinn 1972, 85-87, ill.

Vääri, Eduard Die Liven und die livische Sprache in den Jahren 1920-1970. Finnisch-ugrische Forschungen 39.1971:1/2, 139-148.

Vääri, Eduard Rahvajutte, vanasõnu ja kombeid Vaide külast. Emakeele Seltsi Aastaraamat 12. Tallinn 1966, 211-226, ill. [Резюме: Народные сказки, пословицы и верования из села Вайде].

Vääri, Eduard Vaide küla jutustajad. Kodumurre 7. Tallinn 1965, 52-56, ill.

Väärtuslik väitekiri folkloristika alalt [: Viidalepp, Richard Eesti rahvajuttude laadist, funktsioonist ja jutustajatest]. Keel ja Kirjandus 1965:12, 763.

Vööbus, Arthur Aspects of the indigenous religion, spirituality and ethos. Arthur Vööbus Studies in the History of the Estonian People with Reference to Aspects of Social Conditions, in Particular, the Religious and Spiritual Life and the Educational Pursuit 1. Eesti Usuteadlaste Selts Paguluses. Toime-tused 18. Stockholm: ETSE, 1969, 1-13.

Õiendus [: P. Kippar King pigistab siit. Eesti rahvajuttude tutvustamisest muukeelsele lugejale. Keel ja Kirjandus 1968:12]. Keel ja Kirjandus 1969:1, 64.