Mina olin Tasmaanias sündind, aga ema-isa tulid läbi Saksamaa.
Isa tuli otse Saksamaalt, läks Itaaliasse ja siis sealt tuli Austraaliasse.
Ema perekond läks Inglismaale ja nemad maksid oma sõidu
Austraaliasse. Nemad tulid viiekümne kuuendal aastal või viiekümnendatel
aastatel. Aga isa tuli otse, otse peale Teist maailmasõda, nii et riik maksis
tema sõidu ja seda ta tegi siis oma kaks aastat tööd riigile, ja siis läks.
Kohtusid siin Melbourne'is, siis abiellusid. Alguses elasid
Melbourne'is paar aastat ja siis läksid Tasmaaniasse. See on väga
väike eesti ühiskond. Aga ikka nad käivad koos.
Isa oli mehaanik, nii et ta vist algas, mälu järgi, ta vist algas
mootorratastega ja siis läks edasi teiste masinate peale ja ta lõpetas, ta
töötas tuletõrjes ja vaatas seal pumpade järgi ja tuletõrjemasinate järgi.
Ema on kuduja. Ta koob käsitsi. Ta on seda teinud aastaid, aga ta
töötas üks osa aega vabrikus.
Mul ema on ka luuletaja. Talle on alati luule meeldind. Tal
esimesed luuletused vist olid Saksamaal juba kirjutatud ja nüüd ta
tõlgib "Kalevipoega".
Ta praegu teeb seda väga intensiivselt, tal on juba
kuueteistkümnes lugu käes. Me soovime ta teha kahes keeles. See on rohkem nendele,
kes võib-olla eesti keelt nii hästi ei oska. Nad saavad võib-olla
ennem ingliskeelega tutvuda, aga siis on eestikeelne tekst ka. Hea, kui
nad soovivad eesti keelt ka lugeda. Nad ei pea siis hakkama vaatama,
kas võib-olla vanaemal on võib-olla eestikeelne "Kalevipoeg" kusagil või
kusagil muud otsima. Lootes ka, et võib-olla see äratab huvi eesti keele vastu.
Ja ega see ingliskeeles sõnade leidmine ei ole nii kerge ja mõnikord
vaidleme, et mis ta võiks olla. Meil just oli emaga juttu paar päeva
tagasi keeletargast. Keeletark on ingliskeeles. Nii et see tekst peab olema
nii õige kui me saame ingliskeeles, aga suurem asi on, et ta peab
sellest "Kalevipoja" rütmist kinni.
Wisdom words me otsustasime, et on
kõige parem, otselisem tõlge, mis aga saab väga pikk, nii et võib-olla me
siis kasutame wordsmith. Kui ta seletab ära ja kui ta kasutab sama
sõna terve tekstis läbi. Keel "Kalevipojas" on väga luuleline. Mõned
osad ingliskeeles töötavad hästi, mõned ei tööta võib-olla nii hästi.
Ema on palju seda sõnaraamatukraami kokku korjanud, aga
Saagpakk on üks kõige parematest raamatutest, mida ta kasutab. Muidugi ka, et
ta on Eestist saanud nüüd palju tekste, mis on "Kalevipoega" rohkem
uurind ja sellega ka ta saab natukene seda ajalugu, nagu
uurimisajalugu. Uurimisajalugu on talle jälle veel rohkem huvi äratand üldsegi
rahvaviisi vastu. Kui tekst on valmis, siis see läheb Gunnar Neeme kätte, et
siis tema teeb kunstilise kujunduse, teeb illustratsioonid ka sinna juurde.