Mina olin kah ühes sellises laevas, millest Boris kõneles, aga
meie laeval see pomm ei lõhkenud. Nii et meie jäime vee peale.
Ema tuli Eestist välja kahe väikse lapsega. Mina olin
nelja-aastane, vend oli sülelaps. Läksime Viini, jäime teist korda venelaste
kätte. Seal tundsime jälle pommitamist ja põgenesime siis sealt
Saksamaa laagrisse ja siis saabusime Austraaliasse.
Austraalias olen ma oma hariduse saanud ja väga huvitav oli, et
sel ajal, kui mina algkoolis käisin, oli viiskümmend protsenti õpilasi
kõik välismaalased. Väga kiiresti esimesed kohad õppijate seas said
välismaalased enda kätte, aga spordiauhinnad kõik jäid austraallastele.
Ja siis lõpetasin ülikooli loodusteaduse alal, aga sellest ajast
saadik ma olen väga mitu erinevat elukutset pidanud, praegu olen
Eesti Arhiivis abi ja teen seal ühte ja teist.
Just, kui härra Vilo nimetas, et tema ema otsustas, et tema, see
on tema kodumaa ja tema jääb sinna, vat ja kuhugile ei lähe...
Meie tütar käis Eestis kaheksakümne kuuendal... Oli
kaheksakümne kuuendal aastal? Jah! Ja nägi "Pilvede värvid". Ta oli
kaheksateistaastane sel ajal. Ja siis, kui ta koju tuli, esimene asi, mis ta ütles:
"Aga nüüd ma saan aru, et see on ju täielikult juhus, et ma olen
Austraalias sündind."
Et esmakordselt ta sai aru, kui üle noatera see Eestist
väljumine oli, et kes läksid ja kes ei saanud minna. Ja nii et see minu
meelest oli väga huvitav järeldus, mille tema tegi.
Kunsti- ja käsitööring alustas Austraalia eetlaste jutustava
ajaloo kogumist. Meie oleme täielikult amatöörid. Hakkasime peale,
esimesed intervjuud olid niimoodi, et videokaamera oli mul rinna
peal, ja iga hingamisega siis jälle kaamera liikus.
Ja nii et me oleme ühe ja teise inimese elulugusi proovinud
nagu lähemalt lindistada. Et inimesed on palju rohkem nõus
ohverdama pool päeva, et intervjuud anda, kui et nad võtavad pliiatsi ja
paberi kätte ja hakkavad ise kirjutama. Nii et arhiivis on koopiaid
nendest olemas.
Aga muidugi see nõuab aega. Sellepärast, et nagu kõik jutud,
on seal pärli igas jutus, aga peab päris palju jälle kuulama, enne kui
neid pärleid kätte saab.