632. Pika mehe jalad ulatuvad üle poole kiriku.
Raatsiku Jaak oli silmapaistvalt pikk mees. Tema kohta liikus naljajutt. Keegi Rannametsa mees läinud kirikusse. Tahtnud meestepoole pääle minna, aga ühed jalad olnud ees. Tema läheb edasi, ikka need koivad ei lõpe ära. Viimati näinud, et Raatsiku Jaak olnud altari ees põlveli, lugenud Issa meiet, ja koivad ulatavad ligi ukseni. Siis ta oodanud, kuni Jaak Issa meie ära lugenud ja püsti tõusnud, siis saanud meestepoole pääle minna.
ERA II 207, 699 < Häädemeeste, Orajõe v. - M. Mäesalu (1939).
633. Väike mees võrdleb ennast aampalgiga.
See oli enne vanal ajal, kui veel mõisa teoorjus oli. Siis oli ükskord Keiguste säärel pisike lühike mees. Ja kui see lühike ükskord Keiguste sääre määle kalapüüdjate juure tuli, oli juba pärastlõunane aeg. Siis üks mees küsis pisikese mehe käest: “Kudas sa täna siin longid, põle mõisa teole üht läind?” Mete pisike mees ütles: “Äi põle! Pidin küll minema, aga panin ennast Naerapi aa ääre magama nõnda kut suur aampalk ja magasi lõunani seal.” Siis ütles üks pealtkuulaja mees: “Ahaah, siis olid sääl! Ma nägin eemalt, et seal midagi moas on, ma mõtlesin, et Männi lapse omingu teole minnes oma obuse eksli peakoti ära kaotasid. Siis olid sa see?” Kõik puhkesid naerma, ja tänapäävani veel, et neljasüllane aampalk es ole suurem üht kut obuse peakott!
ERA II 275, 135 (23) < Pöide, Laimjala v. - A. Lesk (1940).
634. Mis siis saab, kui paks linnapea lõhkeks?
Korra oli Tartu linnas väga paks linnapea. Ta jalutas kord uulitsal ja märkas, et kümmekond poisikesi temale igale poolejärgnevad ja nutavad. Linnapea oli heasüdamline ja lahke mees. Peatus ja küsis poisikeste kurbtuse järele. Mitmekordse pärimise järele ütles viimaks üks väiksem: “Armas hea linnapea, miks ei peaks me nutma, sest mis saab siis, kui sa ükskord lõhkema peaks?”
E 59030 (l) < Rõuge khk. ja v. - Elfriede Ots < Jaan Fuchs (1926).
635. Miks paks kannab pauna ees?
Suure kõhuga mees läheb linna. Teine tuleb vastu, ütleb: “Miks sa oma pauna ees pead, eks mitte taga?” Kostab kenast: “Kui ees, siis näen, taga varastatakse ära!”
H, R 3, 172 < Saaremaa? - (1874).
636. Küüraka ja ühesilmalise kahekõne.
a) Küürakas ja ühüsilmaga juhtusid tee peal üksteese vastu ja hakkasid üksteist pilkama, kusjuures ühüsilmaga küürakale ütles: “Kuule, mis koormat sina kannad?” Küürakas vastas: “Ei, kullakene! Mina ei kanna ühtegi ilma asjata koormat, aga sina isi oled nii väetimaks jäend, et sa ei jõua kahte akent kanda, kelle läbi sa isi parem näeks!”
H II 17, 289 (1) < Vigala, Velise v., Nurtu - A. K. Saalist (1888).
Küüraka ja ühesilmalise kahekõne.
b) Linnas tuli õige varahommikul ühe-silmaga vanale soldatile tuttav küürakas kaupmees vastu. Kaupmees: “Ohhoo, kui varasina juba üles tõused - alles teine aknaluuk kinni!” Soldat: “Sa oled ju ise veel varemine üles tõusnud: oled hobuse juba ära müünud ja sadula enda selga võtnud!”
H II 59, 213 (21) < Viljandi - M. Kampmann (1897).
637. Saksa soldat kardab inetut meest.
Ilmasõja ajal, kui sakslased sii olid, siis neid oli nii Purtsakülas ka. Kaks meest läin kord Orgale, sõnna vanase majase. Sääl elas üks vigane mees, kaardipanija Kaarel. See oli sõuke vigane, küürakas ja kõver. Käed olid kangest kondised ja suur must abe oli. Sakslased läin tuba. Teisi inimesi polla kodu olnud. Äkist va Kaarel akan ennast asemalt üles ajama. Sakslasel pole oln enam aega ümber ka pöörda oln - otse rihale ja rihaltse väravatest välja. Teine mees oln juba Mäe tuulinga all. Läin Jaagule, sääl Miina oln kahe keele mees. Rääkin sellele, et nad kurati näin. See naern, et meistel püssid käe ja kartvad kuratid. Sakslane üteln: “Ei kuul kuratid tapa!” Miina seletan siis ära, milles asi seisnud.
ERA II 2.60, 306/7 (31) <Karja, Pärsamaa v. - A. Toomessalu (1939).
638. Härra küsib, miks teenril pole habet.
Härral olnud teender, juba vanuse poolest mees, aga hoopis ilma habemeta, kuna härral tulipunane habe olnud. Korra küsinud härra: “Kuule, Hans, sa oled tubli mees, aga miks sul habet ei ole?” Hans vastu: “Jah, vaadake, härra, mina jäin hiljaks, kui habemeid anti. Kõik paremad olivad juba ära noritud, üksi va punast oli veel, nagu härral, aga seda ma ei tahtnud!”
E 22927 (12) < Narva - J. Sirdnak (1896).
639. Talumees jutustab, kuidas on saanud oma suure nina.
Kolm isandat istunud trahteris laua ääres ja joonud õlut. Ükshästi suure ninaga talumees tulnud uksest sisse. Linnaisandad hakanud mehe nina üle naerma ja pilkama. Talumees, aru saades, et tema nina naeretakse, tulnud joojate juure ja hakanud nendega lahkesti kõnelema: “Eks ole tõsi - teie naerate minu suurt nina?” -”Seda'p meie just naersime,” vastanud isandad. “Kas soovite kuulda saada, kuidas mina selle nina omale sain?” küsinud talumees. “Väga hea meelega!” vastanud isandad. Talumees jutustanud: “Vaadake, isandad, mina olin enne sündimist ilma ninata! Läksin siis Peetruse kääst enesele nina paluma. Peetrus viis minu ninade kambrisse. Seal oli kõiki seltsi ninasid, pisikesi ja suuri. Ma pidin enesele niisamasuguse nina võtma nagu teilgi, ausad isandad, on. Kuid Peetrus keelas neid võtmast ja käskis suurte hulgast võtta. Ma võtsin ja küsisin siis temalt: “Mis veikestel viga on, te neid mulle keelasite?” - “Need on tattninad,” ütles Peetrus “ja sinusugusele mehele nad ei kõlba!” Isandad ei naernud enam talumehe nina.
E 5789/90 < Ambla, Tapa - Otto Hintzenberg (1893).
640. Koolilapsed naeravad kõvera ninaga talumeest.
Kord sõitnud talumees linna. Mehel olnud kõver nina. Linnakoolimaja ees seisnud hulk koolilapsi, üks öelnud teistele saksakeele: “Tulge vaadake kõvera ninaga meest!” Talumees kiitma:”Näe, kui linna lastel on hea meel, kui saavad talumeest arvaste näha!”
E 43166 (16) < Kadrina, Porkuni v., Lasila - Karl Siipan (1902).
641. ühesilmaga mehed tahavad nelja silma all rääkida.
Ega kõiki juttusid ei või suure seltsi ulgas rääkida. Mõned peab nelja silma all rääkima. Tuimõisa külas olnud kolm ühesilmaga meest juttu ajamas. Üks kahesilmaga mees olnud peaaegu erapooletu (s. t. ei võtnud jutuajamisest osa). Kaks ühesilmaga meest ütelnuvad: “Ega kõiki juttusid ei või seltsi ulgas rääkida, mõned peab nelja silma all rääkima.” Kahesilmaga mees ütelnud: “Teie olete kolmekesi ja teil on kolme peale kolm silma. Üks silm on teil veel puudus, siis alles saab neli silma!” Ühesilmaga mehed saanuvad selle peale vihaseks ja tehnuvad kahesilmaga mehele tuupi tema üteluse pärast.
ERA II 196, 209 (1018) < Laiuse, Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - P. Tammepuu < Peeter Käär (1937).
642. Pime mees osav töötama.
Ligi kaheksa aasta eest elanud Nurtu vallas Oti peres üksmees, kes sündinud pime olnud. Kõik selleaegsed rahvas seal ümberringi imetlenud tema kuulmist ja muud teravaid tundmisi; keegi ei ole teda narrida saanud, et ta küll kottpime olnud. Teed mööda käinud ta kui nägija inimine. Ühel päeval käinud ta jälle teed mööda. Seal tulnud teise pere peremees talle vasta ning tahtnud katsuda, kas see tõsi on, et teised räägivad, et ta ka ilma hääle tegemata nagu nägija inimene teise ära tunneb, kui see tee peal vasta tuleb. Tema jäänud tee peale Oti pimeda kohta seisma. Pime jäänud ka seisma ning kuulanud heaste ning ütelnud teisele nime pärast: “Kuule, Madis, mis sa mu'st narrid!” Teinekord viinud ta martide vara kõik selgas sügisesel pimedal öösel jõest üle, kelle peal ilma käsipuuta puu olnud. Mardid tulnud kõik tuppa ja ei ole hobuse vahiks ühtegi jätnud. Pime võtnud esite visse välla, eided veeretanud tuha sees ära ja pärast viinud varguse kombel kõik martide toidukraami kitsast puust üle teinepoole jõe. Pärast, kui mardid otsima akand, tunnistand ta ise ülesse, kus kraam on. Kõik puunõud olla täma teind, mis elumaea kohtas iganes tarvis lähäb, nagu: kirstud, veeämred, piimapütid, paarid ja nõndaedassi. Ühel õhtal tulnud üks võeras mees Otile ja palunud öömaja. Öömaja lubatud, öösi kuulnud mees, et tuas hööveldatakse, aga tuld ei ole kuskil näha. Nagu vanal aeal tonta usti, niisamma mõtelnud ka see, et tondid talle puusärki teevad. Nüüd tunnistand mees oma öösed ja päesed patud kõik ülesse ning palunud neid andeks. Peremees kuulnud mehe kitsikust ja surmahirmu ning ütelnud mehele vaigistuseks: “Külamees, ä karda ühti, see o mu pime vend! Ta tõuseb ike öösi, kui uni täis saab, ülesse ja akkab töösse.” Siiski ei ole mees uskund, enne kui peremees tule ülesse võtnud, jäänud mees alles rahule.
H II 20, 354/6 (3) < Vigala - T. Jeerik (1889).
643. Pikset peetakse koputamiseks.
Pikne löönd majja sisse. Peremees pole hästi kuulnud, ütelnd tütrele: “Leena, mine vaata, kes sääl koputas!”
ERA II 1, 402 (106) < Tartu < Haljala - Paul Ariste < Mart Lepik (1827).
645. Autojuhid ei kuule hästi.
Kord sõitsid kaks kõvakuulmisega autojuhti mööda teed. Äkki esimene jääb seisma. Tagumine küsib: “Kas sul lõppes bensiin otsa?” Esimene vastand: “Ei, mul lõppes bensiin otsa.” Teine sõitnd mööda ja ütelnud: “Ah, ma arvasin, et sul bensiin otsas.”
ERA II 140., 521 (l) < Vändra khk. ja alevik - Ernst Tammsoo < Ilmar Tammsalu (1937).
645. Kurt vastab vastutuleja küsimustele valesti.
a) Üks Kasari mõisa kuuendiku tütar, nimega Liisu, läinud ühel esmaspäeva hommikul mõisa, senna selle eest päevi tegema, et lambad mõisa karjasmaal käisivad. Muidu oli ta kaunis nägus tüdruk, ainuke viga oli aga see, et kuulmine üsna vaevaline oli. Tee peal tuli aga temale naabritalu tüdruk Juula vasta, ja nende vahel tuli järgmine naljakas kõne. Juula teretas teda esmalt nenda, üteldes: “Tere hommikust,Liisu!” Liisu: “Kasari mõisa.” Juula: “Mis sa senna lähed?” Liisu:”Urva pealt otse.” Juula: “Laku p., sina ei kuule ju põrmugi!” Liisu: “Lambapäevi tegema.”
E 32.750/1 (2) < Varssavi < Mihkli - A. Wieckberg (1897).
Kurt vastab vastutuleja küsimustele valesti.
b) Üks kõvakuulmisega tüdruk olnd karjas. Mees läind mööda ja küsind: “Mis sa siin teed?” Tüdruk vastand: “Kaksteist tükki.” Mees küsind: “Mitu veist sul on?” Tüdruk ütles: “Sinihallid.”
ERA II 148, 502 (65) < Rapla khk., Kabala v., Riidaku k, - E. Poom < Mari Laasner (1938).
Kurt vastab vastutuleja küsimustele valesti.
c) Kurt naene tulnud linnast mööda jalgteed koju, kuna tema naaber sedasama teed hobusega sõitnud suure tee peal. Naaber lüüdnud: “Anne, tule rattale!” Ann vastanud: „ Vatsa nahad toon.” Teine hüüdnud jälle: “Anne, tule rattale!” Ann vastu: “Juhanile.” Naaber jälle: “Tule rattale!” Vastus olnud: “Juhan läheb papile!” Naaber löönud kääga ja sõitnud edasi.
E 22929 (21) < Narva < Vaivara - J. Sirdnak (1896).
Kurt vastab vastutuleja küsimustele valesti.
d) Kohtunik: “Mis usku oled?” - Talumees (poolkurt):,Mul on kaks poega.” Kohtunik: “Kui vana oled?” Talumees: “Üks on Jaan, teine Jakob.” Kohtunik: “Kas kirjutada mõistad?” Talumees: “Mõlemad on poissmehed.” Kohtunik: “Kasak, vii ta välja!”- “Ega ma neid tea, kunas nad naesed võtavad.”
H II 59, 235 (65) < Viljandi - M. Kampmann (1897).
Kurt vastab vastutuleja küsimustele valesti.
e) Kaks vanameest saanud kokku ja kumbagi olnud vähese kuulmisega olnud. Esimene küsnud: “Ei ole enam kunagi sind näinud!” Teine: “Käisin teistre tare juures.” Esimine: “Sa näitad, nagu oleks sa alles noor inimene.” Teine: “Sain paksu tanguputru süüa.” Esimine kuulnud ära ja oli ütelnud: “Sa oled õige töntsiks oma aruga jäänud, sa räägid tanguputrust!” Teine: “Tulin ära ja saadeti koerad kallalegi veel!” Jätnud jumalaga ja läinud.
E 24552/3 (6) < Viljandi, V.-Võidu v. - Hans Maaten (1886).
Kurt vastab vastutuleja küsimustele valesti.
f) Kaks külaeite juhtusivad tee peal kokku ja algasivad juttu. Krõõt: “Tere!” Triinu: “Käisin poes.” Krõõt: “Kuidas käsi käib?” Triinu: “Ostsin poole naela heeringid.” Krõõt: “Mis vanamees kodu teeb?” Triinu: “Maksab seitse kopikat nael.” Krõõt pahaselt:”Jumalaga” - Ja astub edasi. Triinu: “Eks nad ole hääd soolased”- ning teeb ka minekut.
H II 59, 205 (5) < Viljandi - M. Kampmann (1897).
Kurt vastab vastutuleja küsimustele valesti.
g) Külamees, kellel hobune kadunud, läheb poolkurdi naese käest küsima, kes parajasti peseb. Mees: “Tere, tere!” Naine: ”Pesen.” Mees: “Kas sa mu hobust oled näinud?” Naine: “Silgukotti.” Mees: “Kell oli tal kaelas.” Naine: “Kolme vakane.” Mees: ”Tohoo ime! Sa ei kuule sugugi!” Naine: “Loputan ära,viskan aia pääle kuivama, saagu mis saab.”
H II 59, 231/2 (60) < Viljandi - M. Kampmann (1897).
Kurt vastab vastutuleja küsimustele valesti.
h) Lihunik: “Külamees, kas härg müia on?” Härja omanik:”Omad õled jah!” Lihunik: “Külamees, kas sa hull oled?” Härjaomanik: “Ei ole pull, kohi küll.” Lihunik: “Külamees, kas sa tappa tahad?” Härja omanik: “Seda hinda pakuti mulle eile juba.”
H II 59. 229 (53) < Viljandi - M. Kampmann (1897).
Kurt vastab vastutuleja küsimustele valesti.
i) Üks kuulmatu mees läks hernestega turule. Turul tuli teine hobusemees vastu ja nad pidid peaaegu rattad kokku ajama. Teinemees: “Hoia paremale!” Kuulmatu: “Kümme senti liiter.” Teine:”Oota, las ma lähen mööda!” Kuulmatu: “Ei või jätta, mul herned kui loetud.” Teine mees: “Ma sulle kuradile näitan!” Kuulmatu:”Mulle kodu pakuti sedasama!”
ERA II 186, 179 (6) < Torma, Avinurme v. - M. Särg (1938).
646. Kokutaja mõisnik vihastub kokutaja talumehe pärast.
Vanasti old ühel mõisnikul paha viga, ta kokutanud. Kes teda selle taga naeris, see just kokutas. Mõisa maa pial elas üks mies, kes ka kokutas. Sie mies oli väga eleda äälega, aga mõisaärra ei teadnud seda meest. Korra sie talumees, Jüri old teise nimi, läind mõisaärra käest põrssaid ostma. Noh, valitsejad põle old ja siis mies pidand minema ärra jutule. Lõona paigu võtt ärra Jüri vasta. Jüri läind tuppa ja öeld eleda äälega: “Te-te-te-teeere pa-paruniärra!” Ärra mõelnd,et mies tuld teda narrima ja üüd vihaselt: “Vä-vä-vä-välja!”Ärral old tugev jäme ääl, kohe nagu tõrrepõhjast. Jüri ehmatan dää ja öeld ainult: “A-a-armuline pa-paruniärra!” Aga parun põrutand: “Vä-vä-välja!” Jüri läindki välla. Aga saand sial va ia sõbra, tuapoisiga kokku. Rääkind sellele oma õnnetuse ää. Tuapoiss rääkind asja prouale ja sie jälle ärrale ja siis ikka sai Jüri ärra jutule. Mis sial räegiti ja kuda sial räegiti, seda ei tia kiegi, aga Jüri saand kole iad põrssad.
ERA H 199, 247/8 (77) < V.-Maarja, Vao v., Rae k. - M. Ross.
647. Poiss kokutab ainult siis, kui räägib.
Taluema läks Pärnusse oma kokutaja pojaga tohtri juure. Tohter: “Kas sinu poiss alati kokutab?” Naene: “Ei kokuta, kulla tohtri-saks. Ainult aga siis kokutab, kui ta midagi räägib!”
E 19404 (19) < Tõstamaa, Seli v., Poots; - J. A. Weltmann (1898).
648. Mees saab hundi käest lehmakella.
Üks tölbikeelega mees, kes, täht “k” ei võinud välja öölda, jutustanud ükskord: “Lähsin ühshord metsast haohoo vitsu otsima. Jään põõsa taha huulama: misse on? Ühs tuleb ihha hõllahu ja hõllahu metsa poolt. Mina vaatan: hesse on, hes tuleb hõllahu ja hõllahu? Vaatan: hunt tuleb metsast, verine lehma pea suus, suur raudhannaha hell tõlsub haelas!” Ma hüüan: “Hust, hurat, hus sa selle hellaga lähed?” Hunt lashis lehma pea suust maha, ise pani metsa punuma. Ma lähsin lihi, sidusin hella haelast lahti, viisin hoju, antsin ema hätte. Ema hiitis ha: “Said sa ometi hea raudhannaha hella!”
E 37976/7 (7) < Rapla, Raikküla v. - Martin Rekkaro (1898).
649. Sead teinud viie rubla eest “ahju”.
Ühe talu siead läinud teise talu väljale. Teine peremees ajanud sead kinni ja saatnud sinna talusse käsku, et naa sigade järele tuleksid. Tüdruk läinud sigade järele. Seal talus tehtud parajaste uut ahju. Peremees pole saanud “k” tähte välja räägitud; ütelnudteise pere tüdrukule, et sead teinud temale viie rubla eest “hahju” (kahju). Tema tüdrukule sigu kätte ei anna, tulgu peremees ise järele. Tüdruk läinud koju ja rääkinud endi peremehele, et sead pandud teises peres ahju tegema, olla ju viie rubla eest ahju valmis teinud.
E 37272 (10) < Jüri, Kurna v. - J. Kurgan [= J. Saalverk] <Jaan Peitong (1898).
650. Pudikeelega ema õpetab last rääkima.
Üks töbikeelega ema tahtnud oma lapsele ütelda: “Ütle: odrapudru!” Aga tema keel ei ole paindunud, vaid ütelnud lapsele:”'Ütle õite selgest - õdla pudlu!” Laps ütelnu,d taga järele: “õdlapudlu.” Ema kordas uuesti: “'Ütle õite selgest: õdla pudlu!” Laps ütelnud jälle samuti: “õdla pudlu.” Ema uuesti: “Ütle ikka selgesti: õdla pudlu!” Laps: “õdla pudlu.”
ERA II 186, 302 (1323) < Laiuse, Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - P. Tammepuu < Peeter Käär (1937).
651. Mõisnik käseb hobuse “hauda” panna.
Mõisnik ei saa “r” välja rääkida, “r” asemel ütleb ikka “h”. Ühel päeval ütleb mõisnik teomehele: “Pane see hobune hauda!”Teomees ei tea esimesel silmapilgul, mida teha. Pea nõu peetud: herra käskis hobuse hauda panna, eks panengi! Otsib sügava augu, tõukab hobuse sisse, matab maha. Teisel päeval mõisnik küsima: “Kas hobune hauas?” - “Hauas jah!” - “Aga kus hobune on, ma ei näe teda!” - “Kuidas siis näha, kui ta herra käsu peale hauda panin. Haud taga karjamaal.” Herra vihastas, mis hirmus, aga mida teha - ise käskinud!
E 50993a < Sangaste, Kuigatsi v. - M. J. Eisen (1920).
652. Aeglase ja kõhkleja narritamine.
Arvata kümne ajasta eest kooli Koigu valla mees Kaarli Küünäl, keda “väümehes” kutsuti, Ta ol´l väega aiglanõ mees olnu,kes inne mitu kõrd tehkse ja puhkse, ku ta midä ette võtt. Täl oll too mood olnu, et ta alati, ku ta midä mõtõl, katõ käega pääd süütse. Ku ta ütskõrd jälleki parajast pääd süütse, tsusaú tälle timä sõsaramees Juhan Rehkenberk ar´ja peiu ja ütel: “Sui tooga indä pääd, ku sa tahat!” Toost aost üteldäs, ku kiä tõsõlõ midä äkki kätte tsuskas: Tsusaú nigu väümehele ar´ja peiu! Muial ei olõ' ma tood sõnna kuulu' ku Koigu ja Urvastõ vallan.
H III 9, 764 (12) < Urvaste, Koigu v. - Gustav Seen (1888).
653. Mees peab hiirt jooksvahaiguseks.
Pajupea külas Suitsu talu peremehel oli jooksvatõbi, mis liikus ühest kohast teise. Kord vilja vidades kaebas naabri peremehele: ”Vaata, missugune jooksva mul on, just kui rott jookseb külge mööda ülesse!” Naaber katsus ja tema piusse sattus elav hiir, mis oli Suitsu isale viljavihkusi koormasse pannes särgi sisse kukkund.
ERA II 10, 93 (6) < Jüri, Rae v., Limu k. - T. Viedemann < J. Põldmäe (1928).
654. Põrunud looma veri.
Kord olnud üks pool-tuhmikest meest haige. Talle õpetud põrund looma verd sisse võtta. Mehel nõu tarvis, kust seda saada? Ta tarinud soku habent pidi kätte ja tassinud see karsast kaudu elu peale ning tahtnud see sealt maha tõugata, et siis sel viisil põrund luoma verd saada. Tõukamise ajal just hakanud soku sarved aga vanamehe pükste külge kinni ning nõnda kukkunud siis mõlemad, sokk alla ja mees peale, patsti rehaltse paranda peale maha. Sellest jäenud mees veel rohkem haigeks, kui enne olnudki.
E 28132/3 (10) < Jämaja - A. Kuldsaar (1896).
655. Mehed kurdavad oma eluraskusi.
“Oi, neid näguli-päevi, mis mina omas elus olen mööda saatnud : olen sõrme mitu korda ära leigand ja mõnda muud valu tundnud!” Nõnda räägib üks külamats teisele. “See ei ole veel midagi,” kostnud teine. “Vaat mina olen sääse käest sada korda hammustada saanud ja olen siiski elus veel!”
E 27412 < Võnnu - P. Rootslane (1896).