239. Tüdruk ei karda lapsesaamist.
Kord manitsenud perenaine oma teenijat-tüdrukut: “Ära lõperda alati ümber poiste, vaata, kui viimaks pill perrä tuleb!” “Ah, sitta kah, mul ema kolm korda laulatatud - enne om ruunal pill perän, enne kui minul!” Mõne aasta pärast oli tütrukul pill perän, ei aitanud suurustamine ühtegi.
ERA II 270, 333/4 (127) < Viljandi - J. Kala (1938).
240. “Lipst leeri, lipst laps!”
Sauniku tütrel olnud peale leeriskäimist kohe laps. Saunamees kiitnud ise tütart mis hirmus: “Vaat, kus mul tütar - lipst leeri, lipst leerist välja, lipst voodi, lipst laps!”
E 48767 (7) < Tori, Sindi - Joh. Pulst (1908).
241. “Eks see toida, kes üleval!”
Lapsega tüdruk kurtnud: “Kes küll minu last peaks eluajal toitma, ei ole teisel vaesekesel isa ühti!” Teine teda troostima: “Eks ikka see toida, kes üleval on.” Mustlane, kes ahju peal juhtunud magama, ütelnud: “Ära seda looda, et mina teda toitma hakkan!”
E 32091/2 (109) < Narva - J. Sirdnak (1887).
242. Niisugune aasta, et tüdrukud saavad lapsed.
a) Kord hakanud kaks naist kirikuväravas juttu ajama. Teine naine küssinud teise kääst: “Mis siis kuulub ka teie poole, kas sul kanad ka munevad ja kas ane panid jo hauduma?” - “Ole terve küssimast, panin jo ane hauduma, kanad ka sugu tilguvad muneda, kautavad pesad ära, üks laks salaja ka hauduma. Aga kas tead ka: minu tütar läks kasuks!” - “See on see aasta, minul läks kaks,” vastas teine.
E 34706 (2) < Haljala, Vihula v., Metsiku - Danel Pruhl (1897).
Niisugune aasta, et tüdrukud saavad lapsed.
b) Üks eit öeld teisele: “Kas tead koa, mo tütar läheb kasusse!” Teine öeld: “Ui eldeke, tänavu niisugune oasta: mul Ann ja Mari mõlemad!”
H II 57, 214 (3) < Kose, Tuhala v. - T. Wiedemann (1897).
243. Mis vanamehe vilistama paneb.
Hiidlased isekeskis. Madise-nimelisele mehele öeldud: “Madis, eks sa vilista ka.” - “Ma ei oska.” - “Aga kuule, Madis, su tütar on ülekäte läind!” - “Kumb?” - “Mõlemad!” Madis vilistand üllatuse tõttu pika joru.
ERA II 7, 334 (6) < Hageri, Kohila v., Salutaguse < Tallinn - Richard Viidalepp < Anni Laurberg, 40 a. v. (1928).
244. “Laps tuli õigel ajal, aga pulmad jäid hiljaks!”
a) Tartlase noorikul olnud kolm kuud peale pulmi juba pisike. Tartlane läinud õpetaja juure last kirjutama. Õpetaja ütelnud: “Armas mees, miks varrud nii ruttu (vära) tulid?” Tartlane vastanud: “Ei, ei, aus opetaja - varrud tulid ikka omal õigel ajal, aga pulmad jäid hiljaks!”
E 35664 (4) < Jüri, Kurna v. - J. Kurgan [= J. Saalverk] (1898).
“Laps tuli õigel ajal, aga pulmad jäid hiljaks!”
b) Õpetaja ütelnud tüdrukule ja poisile, kes läinud kihlusele, kui poeg oli juba aastane: “Kuidas see laps teil nii ruttu tulli?” - “Ei, õpetaja, lats es tule ruttu, lats tul'l ikka oma aja pääle, aga laulatus jäi ildas!” ütelnud peigmees.
ERA II 63, 140 (411) < Põlva khk. ja v., Karilatsi k. - Richard Viidalepp < Ann Pilberg, sünd. 1858 (1933).
245. Tüdruk ehmub hundist ja saab lapse.
Vanal ajal olnud kord tüdrukul laps, mida kõik imestanud: kus kohalt ta ometi selle pidi saama, sest enne sarnast juhtumist kuuldud ei olnud. Kui tüdruku käest järele hakatud pärima, millest ta lapse saanud, vastanud see: “Oli õhtune aeg ja väga pime, kui paksust kuusemetsast pidin läbi minema. Vaevalt nägin enese jala ette, kaugemale mitte midagi. Siis tuli metsast suur must hunt valja ja otse minule kallale. Andis õige kaitsta, enne kui hundist jagu sain ja see viimaks ära läks. Sellest mina hirmusin nii väga ja sain lapse!” Teised jäivad uskuma ja saivad aru, et tüdrukul oli õigus.
ERA II 113, 115 (76) < Halliste, Abja v. - J. P. Sõggel (1932).
246. Jõin sealt, kust poiss jõi.
Ema küsinud tütre käest: “Kust sa selle lapse said?” Tütar vasta: “Jõin säält, kust poiss jõi, ja olligi käes!”
E 31082 < Halliste, Pornuse v. - Mart Polikarpus (1897).
247. Lapse isa tuli metsast ja läks metsa.
Kord olla ühel tüdrukul laps olnud, kuid keegi ei olla teadnud, kes lapse isa on. Ja kui tüdruku käest olla küsitud, kes lapse isa on, vastand tüdruk: “Kust, kurat, ma seda tean! Kübar oli peas, kuub selgas, kübar peas, saapad jalas; metsast tuli ja metsa ta läks!”
ERA II 273, 357 (6) < Tallinn - Ed. Kriitmäe (1940).
248. Lapse isa mõisaharra nägu.
Mõisaharra tõrelenud tüdrukuga, kellel laps olnud: “Oh sa rumal ja häbematta, kuidas sa tohid nii kõlvatumat tegu teha! Ütle ometi, kellega sul laps oli?” Tüdruk vastanud: “Ei ma tea - metsast tuli ja metsa läks, sinine kuub oli selgas, üsna teie ja teie!”
E 28080/1 (3) < Lä-Nigula, Oru v. - J.Prooses (1896).
249. Lapse isa kohtuniku nägu.
Tüdrukul olnud laps, läinud kohtusse abiraha nõudma. Kohtu-härra küsinud, et kes siis lapse isa on. “Ei mina tea ta nime, nööbid olid ees ja taga, justament nagu teie,” vastanud tüdruk.
E 49976 (S2).< Simuna - Voldemar Rosenstrauch (1916).
250. Peterburist ei tulda tüdrukuna tagasi.
Tütar läinud Peterburi linna teenima. Aasta pärast tulnud tütar pisikese pojaga kodo. Ema hakanud tütrega torisema. Tütar vastanud: “Ema, olla ullu, kesse onva Peteristist tütrukuna tulnu!”
E 39607 (11) < Haljala, Vihula v., Metsiku - Danel Pruhl (1899).
251. Koerad pilkavad tüdrukut.
Kaks koera aukunud sohkiläinud tütruku pääle, kui ta läbi külatänava läinud. Esimine koer aukunud ikka: “Raisun, raisun, raisun!” Teine jälle: “Ukan, ukan, ukan, ukan!”
H III 28, 353 < Kõpu, Suure-Kõpu - J. Laarmann (1896).
252. Kasunaine õpetab oma last kurjusele.
Olnud üks vana kasunaise naru, keda sõimatud “Purikas”. Sellel olnud üks poeg Mart, keda ta ise Pat't hüüdnud. Pat't olnud koolis, kui vana Purikas uksest sisse astunud ja küsinud: “Kas mu Patti ka olete näind?” Poisid hakanud üksteise kääst küsima: “Kas oled sa Purika Patti näind?” Viimaks tulnud Pat't välja. Purikas kutsunud Pati enesega aida taha, võtnud viinapudeli taskust ja pakkund pojale: “Pat't, Pat't, joo viina kui mees!” Pat't aga ei võtnud viina vastu. Siis ütelnud Purikas: “Pat't, Pat't, kust kätte saad, sealt tõmma (varasta)! Ma olen vaene inimene, kust ma sulle võtan anda!”
E 36959 (5) < Rapla, Raikküla v. - Martin Rekkaro (1898).